Krabi kooli tummõ pilve
Viil nätäl tagasi oll’ Krabi kooli direktri Sprengi Ale piaaigu kimmäs, et tulõvast sügüsest Krabi kuul ummi ussi valla ei tii. Krabi külä jaos tähendänü tuu, et vahtsõt tüükotust piät otsma 35 kooli tüütäjät. 65 seoniaoni Krabil koolin käüvät last pidänü umma opmist jakkama muun koolin.…
Kaika suvõülikuul tulõ Lätimaal Kornetin
Timahavanõ Kaika suvõülikuul peetäs 11.–13. põimukuul Vana-Laitsna vallan Kornetin. Korneti om kül Lätimaal, a Vana-Laitsna vald om vanastõ olnu Rõugõ kihlkunna osa ja sääl eläs täämbädseni võrokeelitsit inemiisi.
Suvõülikooli rektori Konnula Margussõ (Contra) sõnno perrä om timahava plaanin kõnõlda inämb tuust, kuis võrokõsõ ja lätläse läbi käävä ja läbi käünü omma.
Muidoki tulõ juttu Korneti kandist, sääl ümbre tetäs huvisõitu, õdagu omma kultuuriprogrammi, kos saa kullõlda muusikat ja nätä…
Suvõülikooli rektori Konnula Margussõ (Contra) sõnno perrä om timahava plaanin kõnõlda inämb tuust, kuis võrokõsõ ja lätläse läbi käävä ja läbi käünü omma.
Muidoki tulõ juttu Korneti kandist, sääl ümbre tetäs huvisõitu, õdagu omma kultuuriprogrammi, kos saa kullõlda muusikat ja nätä…
Liinapäävä Räpinäl ja Põlvan
Joba seo nädäli lõpun, 26. ja 27. lehekuul käävä Räpinäl ja Räpinä ümbre hää kodo päävä, miä tähendäs hulga esisugumaidsi ettevõtmiisi.
Peetäs riikevaihõlist palkmajaehitäjide kutsõvõistlust, Räpinä aiakoolin omma vallaliidsi ussi päävä. Omma ka käsitüü-, kunsti- ja aiateemalidsõ tüütarõ väikeisile ja suurilõ, lillisäädmise võistlus ja näütüs.
Ussõ tegevä valla kodokohvigu, sõita saa viitaksoga, om huvisõitõ ja matkamäng. Osta ja kaubõlda saa laadu pääl, viil om hulk kontsõrtõ, noidõ hulgan 19. Räpinä…
Peetäs riikevaihõlist palkmajaehitäjide kutsõvõistlust, Räpinä aiakoolin omma vallaliidsi ussi päävä. Omma ka käsitüü-, kunsti- ja aiateemalidsõ tüütarõ väikeisile ja suurilõ, lillisäädmise võistlus ja näütüs.
Ussõ tegevä valla kodokohvigu, sõita saa viitaksoga, om huvisõitõ ja matkamäng. Osta ja kaubõlda saa laadu pääl, viil om hulk kontsõrtõ, noidõ hulgan 19. Räpinä…
Rõugõ kunstikuur võtt luvva ussõ iist
Seo puulpäävä, 27. lehekuul tetäs Rõugõ kunstikuur suvõs valla. Kuur nakkas valla olõma egä päiv kellä 11–18. Rahmani Jani pilt
Hää kunst pand perrä märkmä
Minevä nätäl sai ka mikandin, Põlvan ja Võrol, nätä Linnateatri etendüst «Köster». Põnõvalõ jutustõt lugu kur’ast inemisest pand’ perrä märkmä, mille inemine kur’as läts’.
Tiatritükk pand mõtlõma ka maailma üle laembalt. Kas om nii, et ilman saa jaka asju selgele häis ja halvus? Kas värvi,…
Tiatritükk pand mõtlõma ka maailma üle laembalt. Kas om nii, et ilman saa jaka asju selgele häis ja halvus? Kas värvi,…
Linnugi pääl
Harva kotoh käüjä kuuld ja näge terävähe, kuis inglüse kiil
eesti kiilde sisse hiil ja kuis maailmakülä peräle jõud
Linnuk om luhvtibuss – õnnõ istu ja sõida. Näütüses Tarto-Tal’na bussisõiduaoga (umbõs kats tunni) saat Tal’nast Amstõrdammi nigu niuhti. Midä sa tiit? Kaet aknõst vällä, ku saat. Mõtlõt. Pilvi pääl…
eesti kiilde sisse hiil ja kuis maailmakülä peräle jõud
Linnuk om luhvtibuss – õnnõ istu ja sõida. Näütüses Tarto-Tal’na bussisõiduaoga (umbõs kats tunni) saat Tal’nast Amstõrdammi nigu niuhti. Midä sa tiit? Kaet aknõst vällä, ku saat. Mõtlõt. Pilvi pääl…
Tammekännu Liina: inemise ajava esi keelin esi asjo
Keeleuurja Tammekännu Liina kaits Tarto ülikoolin 31. lehekuul umma inglüsekeelist doktoritüüd, miä kõnõlõs katskeelisüsest Võromaal. No seletäs tä täpsempä, midä ja kuis tä uursõ ja mille Võromaa katõkeelisüs esieräline om.
Ti doktoritüü päälkiri om «Narratological analysis of Võru-Estonian bilingualism». Kuis tuud…
Ti doktoritüü päälkiri om «Narratological analysis of Võru-Estonian bilingualism». Kuis tuud…
Pildimiis Tootseni elopildiraamat
Rõugõst peri kirämiis, inneskine raadiomiis ja riigikogolanõ Tootseni Toivo (73) korjas raamadu jaos kokko uma esä, inne sõta kuulsa piltnigu Tootseni Jaani pilte.
«Mul hindäl oll’ õnnõ üts esä pilte album – ku pomm sattõ mi majja, sis linnas’ tuu aknõst vällä,» kõnõl’ Tootseni Toivo.…
«Mul hindäl oll’ õnnõ üts esä pilte album – ku pomm sattõ mi majja, sis linnas’ tuu aknõst vällä,» kõnõl’ Tootseni Toivo.…
Rumvolti perre Võro kunstikeskusõl tulõ juubõlinäütüs
30. lehekuul tege Võro kunstikeskus Avatud Ateljee vallalõ kümnendä aastanäütüse – kunstnigõpaar Rumvoldi Aivar ja Ruti omma nii kavva opanu huviliidsi kunsti tegemä.
«Aastaga iks jõud inemine ütte-tõist är oppi,» kõnõl’ Aivar. Timahava sai ateljeen pruuvi savitüüd, õlimaali, tsehkendämist…
«Aastaga iks jõud inemine ütte-tõist är oppi,» kõnõl’ Aivar. Timahava sai ateljeen pruuvi savitüüd, õlimaali, tsehkendämist…
Kuulmeistre Vahtra Jaan
135 aastakka tagasi sündünü Vahtra Jaan tahtsõ kuulmeistres saia. Tä plaansõ minnä opma Jõhvi gümnaasiummi koolioppajidõ ettevalmistusklassi, a rahha es olõ ja es saa minnä.
Es jääki muud üle, ku tull’ 1900. aastagal naada Meeksi vallakirotaja abis. A Vahtralõ es miildü kantseleiammõtnigu tüü. Õnnõlik juhus tull’ appi…
Es jääki muud üle, ku tull’ 1900. aastagal naada Meeksi vallakirotaja abis. A Vahtralõ es miildü kantseleiammõtnigu tüü. Õnnõlik juhus tull’ appi…
Viies jago vorstijupist
Rehkendi veidükese. Ku ma saa tüüandja käest 1000 eurot brutopalka ja kõik tüütäjä massu maaha arvatas, saa ma kätte 807 eurot. Et mullõ 1000 brutot massa, lätt tüüandjal tuhandõst 338 eurot rohkõmb ehk 1338. Lihtsä rehkendüs näütäs, et tuujaos, et ma saasi 807 eurot kätte, om…
Võrumaa vägi
Oll’ Tartun arstõ man käümise päiv.
Kõgõpäält oll’ aig kinni pantu silmäarstilõ. Sääl uutmist pall’u: järekõrran saisi ilmatu aig, sõs kontrolliti nägemist, sõs uutsõ jäl hulga aigu, ku sai tohtri kabinetti.
Tuu saatsõ umakõrda alumadsõ kõrra pääle aparaatõ ala, kon pidi jäl uutma. Ku peräkõrd vahtsõst üles jõudsõ, oll’ jäl…
Kõgõpäält oll’ aig kinni pantu silmäarstilõ. Sääl uutmist pall’u: järekõrran saisi ilmatu aig, sõs kontrolliti nägemist, sõs uutsõ jäl hulga aigu, ku sai tohtri kabinetti.
Tuu saatsõ umakõrda alumadsõ kõrra pääle aparaatõ ala, kon pidi jäl uutma. Ku peräkõrd vahtsõst üles jõudsõ, oll’ jäl…
Kuis ma sitasitikalõ hädätappu tei
Lugu juhtu 1950. aasta paiku, a om seonimaani selgele meelen. Elli sis imä ja vanaimäga Rõugõ lähkül Hinu külän ja käve Rõugõ kooli edimädsen vai tõsõn-kolmandan klassin.
Tiidse hädätapust – eläjäl ei või laskõ vaivõlda. A noid rumala nimega sitikit sibasi sakõst lauda ussõ iin ümbre ja juhtugi ma ütskõrd nägemä, et vanaimä kogõmalda ütele pääle astõ.
Sitik jäi sällüle siputama. Aviti jalgu pääle – sattõ tagasi, es võta jalgu…
Tiidse hädätapust – eläjäl ei või laskõ vaivõlda. A noid rumala nimega sitikit sibasi sakõst lauda ussõ iin ümbre ja juhtugi ma ütskõrd nägemä, et vanaimä kogõmalda ütele pääle astõ.
Sitik jäi sällüle siputama. Aviti jalgu pääle – sattõ tagasi, es võta jalgu…
Soss-sepp John
Ütskõrd oll’ mu vanalesäl vaia kraavi kaiba. Kutsõ sõs appi tüümiis Johni, kes ollõv kõva kraavikaibja.
Vanaesä tsusas’ kraavi ütte otsa puuroika ja köütse kabla üte otsa roika külge. Tõmmas’ kabla sirgõlõ sinnä, kohe tahtsõ kraavi kaiba, ja ütel’ Johnilõ, et kaibku kraav täpsele sinnä, kost lätt kabõl.
Et kabõl jäi kraavi kaibmisõl ette, tull’ tuu tõsõst otsast valla võtta ja veidükese kõrvalõ nõsta. Vanaesä läts’ kõrras är ja John jäi kaibma.
Ku vanaesä tagasi tull’,…
Vanaesä tsusas’ kraavi ütte otsa puuroika ja köütse kabla üte otsa roika külge. Tõmmas’ kabla sirgõlõ sinnä, kohe tahtsõ kraavi kaiba, ja ütel’ Johnilõ, et kaibku kraav täpsele sinnä, kost lätt kabõl.
Et kabõl jäi kraavi kaibmisõl ette, tull’ tuu tõsõst otsast valla võtta ja veidükese kõrvalõ nõsta. Vanaesä läts’ kõrras är ja John jäi kaibma.
Ku vanaesä tagasi tull’,…
Maolda nali
Pini ja pähkmä
Üts vanamutt, ku bussi pääle tull’ ja piledi ost’, pakk’ bussijuhilõ kotikõsõ pähkmit kah. Niimuudu kümme aastakka egä kõrd. A ütskõrd inämb es paku.
Bussijuht es tihka kõrraga küssü, a uudishimu oll’ suur ja lõpus küsse, mis juhtunu om.
«Oi, pojakõnõ, halv asi om juhtunu. Mu pinikene kuuli är,» selet’ vanamutt.
«A mis tuu pähkmile putus?» oll’ bussijuht segähüsen.
«No kuis ei putu. Pinile miildü väega kompvekke nutsuta, pähkmit sokolaadi seen. Sei sokolaadi ilostõ…
Üts vanamutt, ku bussi pääle tull’ ja piledi ost’, pakk’ bussijuhilõ kotikõsõ pähkmit kah. Niimuudu kümme aastakka egä kõrd. A ütskõrd inämb es paku.
Bussijuht es tihka kõrraga küssü, a uudishimu oll’ suur ja lõpus küsse, mis juhtunu om.
«Oi, pojakõnõ, halv asi om juhtunu. Mu pinikene kuuli är,» selet’ vanamutt.
«A mis tuu pähkmile putus?» oll’ bussijuht segähüsen.
«No kuis ei putu. Pinile miildü väega kompvekke nutsuta, pähkmit sokolaadi seen. Sei sokolaadi ilostõ…
Bussiga asku vidämä
Ma kuuli raadiost, et pääliina inemisil lätt elo põnõvas. Üts ja sama firma nakkas nii asku ku inemiisi vidämä.
Tuu näge vällä sõs nii, et ku oodat bussipiätüseh ja tulõ buss, saat bussi pääle minnä, ja ku sääl asu kõrval ruumi om, saat istu kah. A ku tulõ prügüauto, pressitäs inemise sinnä kasti ja viiäs kas piätüsevaih edesi vai järgmädse prügükastini.
Firmajuht aja kül vasta, et timä ei tiiä tuust as’ast…
Tuu näge vällä sõs nii, et ku oodat bussipiätüseh ja tulõ buss, saat bussi pääle minnä, ja ku sääl asu kõrval ruumi om, saat istu kah. A ku tulõ prügüauto, pressitäs inemise sinnä kasti ja viiäs kas piätüsevaih edesi vai järgmädse prügükastini.
Firmajuht aja kül vasta, et timä ei tiiä tuust as’ast…
Tossu Tilda pajatusõ
Lõhnaõli ja poliitiga
Valla sotsiaalammõtnik läts’ tutva provva mano. Tuu oll’ sääne provvakõnõ, kinkalõ miildü pall’o küssü. Seokõrd tahtsõ tä tiidä:
«Mis tollõ odekolonniga vallalõ om?»
Ammõtnik ai kõrva kirki. Tä es saa küsümisest arvu. A vanaprovva lassõ edesi nigu kuulipritsist:
«Mis nä timä ümbre kisklõsõ?»
Asi oll’ segätsest segätsemb. Kunagi loeti joodikilõ sõnno pääle Troinoi peräst, et tollõ juuminõ või är tappa. A tuu oll’ väega ammu. Nüüt om demokraatia ja egäüts või juvva…
Valla sotsiaalammõtnik läts’ tutva provva mano. Tuu oll’ sääne provvakõnõ, kinkalõ miildü pall’o küssü. Seokõrd tahtsõ tä tiidä:
«Mis tollõ odekolonniga vallalõ om?»
Ammõtnik ai kõrva kirki. Tä es saa küsümisest arvu. A vanaprovva lassõ edesi nigu kuulipritsist:
«Mis nä timä ümbre kisklõsõ?»
Asi oll’ segätsest segätsemb. Kunagi loeti joodikilõ sõnno pääle Troinoi peräst, et tollõ juuminõ või är tappa. A tuu oll’ väega ammu. Nüüt om demokraatia ja egäüts või juvva…
