Kipõ internet kodo mano
Kogokundõ tegüsä inemise võinu löüdä üles kipõ interneti tahtja ja alosta kaablividämise kotussidõ kokkolepmist, härgütäs Võro maavanõmb Kõivu Andres.
«Ku inemise umavahel saanu kokko leppü, sis täämbä om võimalik saia vähembält 90 protsõndi majapidämiisi mano kaabli sisse,» selet’ Kõivu Andres.
Kokkolepmine tähendäs joba ka tuud, et tetäs selges,…
«Ku inemise umavahel saanu kokko leppü, sis täämbä om võimalik saia vähembält 90 protsõndi majapidämiisi mano kaabli sisse,» selet’ Kõivu Andres.
Kokkolepmine tähendäs joba ka tuud, et tetäs selges,…
Võro Kreutzwaldi kooli oppaja märge, kuis parõmbalõ umakultuuri opada
Minevä iispäävä, 12. piimäkuul peivä Kreutzwaldi kooli oppaja Võro instituudi saalin mõttõtalost, kuis saanu võro kiilt ja kultuuri koolin parõmbalõ opada ja kuis tegünü latsin uhkus seost kandist peri olõmisõ üle.
Kokko oll’ märgotama tulnu 51 oppajat.…
Kokko oll’ märgotama tulnu 51 oppajat.…
Soomõ-ugri filmifestival Tsiistren
28.06.–1.07. tulõ Võromaal Tsiistre külän neländät kõrda soomõ-ugri filmifestival FUFF.
Tsiistre linamuusõumi küläkinon võistlõsõ 23 lühküt filmi, miä omma tettü noidõ soomõ-ugri väikurahvidõ kotsilõ, kelle kodomaa jääs Vinnemaa ala. Päält võistlusõprogrammi näüdätäs viil saami, Ungari ja Soomõ filmikeisi, Eesti animatsiooni ni ummamuudu filmipruuvõ tervest ilmast.
Seod filmifestivalli tetäs selle, et soomõ-ugri filmikunsti edesi avita ja vahtsit filmitegijt vällä opada. Oppamisõ tüütarõ omma hummogidõ neläl pääväl. Oppasõ Kivastiku Mart ja ungarlanõ…
Tsiistre linamuusõumi küläkinon võistlõsõ 23 lühküt filmi, miä omma tettü noidõ soomõ-ugri väikurahvidõ kotsilõ, kelle kodomaa jääs Vinnemaa ala. Päält võistlusõprogrammi näüdätäs viil saami, Ungari ja Soomõ filmikeisi, Eesti animatsiooni ni ummamuudu filmipruuvõ tervest ilmast.
Seod filmifestivalli tetäs selle, et soomõ-ugri filmikunsti edesi avita ja vahtsit filmitegijt vällä opada. Oppamisõ tüütarõ omma hummogidõ neläl pääväl. Oppasõ Kivastiku Mart ja ungarlanõ…
Pindseldämise laagri latsilõ ja vanõmbilõ
Tsiistre küläkuan plaanitas pitä 2.–6. hainakuu pääväni viie päävä pikkunõ maalilaagri, kohe oodõtas latsi üten ummi vanõmbidõga.
Laagrin saa maalmist oppi nii latsiga ütenkuun ku ka eräle. Suurõ inemise pindseldäse õlivärvega, latsi jaos omma vesivärvi. Päält tuu saa tsipakõsõ savikunstiga tutvust tetä.
Suurilõ inemiisile oppas maalmist Tarto ülikooli kunstioppaja Mossi Rauno. Latsi oppaja om kunstnik Rähni Jane. Oppus passis vähämbält viie aasta vannudsilõ latsilõ.
Päält oppuisi saava laagrilidsõ üten…
Laagrin saa maalmist oppi nii latsiga ütenkuun ku ka eräle. Suurõ inemise pindseldäse õlivärvega, latsi jaos omma vesivärvi. Päält tuu saa tsipakõsõ savikunstiga tutvust tetä.
Suurilõ inemiisile oppas maalmist Tarto ülikooli kunstioppaja Mossi Rauno. Latsi oppaja om kunstnik Rähni Jane. Oppus passis vähämbält viie aasta vannudsilõ latsilõ.
Päält oppuisi saava laagrilidsõ üten…
Tsõõrik vana ao jaanipäiv
Joba kümnes kõrd tulõ Urvastõ kihlkunnan Vahtsõn-Antslan päält suurt jaaniüütralli vana ao jaanipäiv.
Vanaaolist kultuuri saa kuulda-nätä kelläst kuvvõst õdagu Vahtsõ-Antsla rahvamajan ja mõisapargin.
Üles astva Vahtsõ-Antsla rahvamaja näütetsõõr (jant «Waene Paul») ja Hopseri rahvatandsja. Rahvalikkõ tandsõ oppas Hainsoo Meelika ja tandsus mängvä Ülemakstud Rentslihärrad.
Päält tuu saa mängi vana ao mängõ, sõita hobõsõvankriga jne.
Pido om ilma rahalda.
UL
Vanaaolist kultuuri saa kuulda-nätä kelläst kuvvõst õdagu Vahtsõ-Antsla rahvamajan ja mõisapargin.
Üles astva Vahtsõ-Antsla rahvamaja näütetsõõr (jant «Waene Paul») ja Hopseri rahvatandsja. Rahvalikkõ tandsõ oppas Hainsoo Meelika ja tandsus mängvä Ülemakstud Rentslihärrad.
Päält tuu saa mängi vana ao mängõ, sõita hobõsõvankriga jne.
Pido om ilma rahalda.
UL
Ooda seeneaigu
Kas jaaniõdagu satas vai ei sata? Niimuudu küsüjit omma perämädsel aol kõik kotussõ täüs. Ilmateedüstüst kaias mitu kõrda päävän, a tuu, sunnik, jo muut hinnäst kõik aig. Hindä trüüstmises tetäs nall’a, et hää, ku olnu plusskraadi, pluss om iks positiivnõ kraat.
A ma ooda seeneaigu. Mu jaos nakkas tuu…
A ma ooda seeneaigu. Mu jaos nakkas tuu…
Kohustuisi täüs keskigä
Biitlide laulun küsütäs: kas sul om minnu viil vajja, ku ma olõ 64?
Maaelu nakkas muutuma. Esiki perekunna seen eletäs maal tõistsugust ellu ku põlvkund-kats tagasi. Sis eleti ütenkuun ja ütesugumast ellu. A parhilla om egälütel sõidumassin ja sääne ütiskunna kõrraldus, et saa ellä esi ellu…
Maaelu nakkas muutuma. Esiki perekunna seen eletäs maal tõistsugust ellu ku põlvkund-kats tagasi. Sis eleti ütenkuun ja ütesugumast ellu. A parhilla om egälütel sõidumassin ja sääne ütiskunna kõrraldus, et saa ellä esi ellu…
Leisi Heikki: kõkkõ ei olõki vajja valla seletä
Leisi Heikki (43) om esieräline Tarto kunstnik. Seo kuu alostusõn tull’ trüküst timä raamat, kon seen pildi hallitanuisist juurikist. Heikki pildi omma tunnõdu ka Eestist välänpuul.
Määne om su köüdüs Võromaaga?
Võromaaga om mul peris kimmäs köüdüs. Inämbüs mu suguseltsist om Võromaalt…
Määne om su köüdüs Võromaaga?
Võromaaga om mul peris kimmäs köüdüs. Inämbüs mu suguseltsist om Võromaalt…
Bussisõidust viil
Kae ka: Breidaksi Arved, «Üteline bussiliiklus». Uma Leht 8.06.2017
https://www.umaleht.ee/article/uteline-bussiliiklus/
Antslast bussiga Tartulõ sõitmisõs ei pea läbi Võru sõitma. Ümbreistmises kõgõ pasligumb liin om Tsirguliin.
Kell säidse istut Antslan Taliina bussi pääle, tult Tsirguliinan maha, oodat 15 minutit ja sõidat Tartu poolõ. Ja olõtki nigu kõpsti kell 9.15 Tartun.…
https://www.umaleht.ee/article/uteline-bussiliiklus/
Antslast bussiga Tartulõ sõitmisõs ei pea läbi Võru sõitma. Ümbreistmises kõgõ pasligumb liin om Tsirguliin.
Kell säidse istut Antslan Taliina bussi pääle, tult Tsirguliinan maha, oodat 15 minutit ja sõidat Tartu poolõ. Ja olõtki nigu kõpsti kell 9.15 Tartun.…
Inemine taht umaette ka olla
Jaanipäiv om tulõkil. Tuust pühäst, mille aigu nigu õkva peat hirmudu pall’u süümä ja, viil hullõmb, meheste juuma kah, pasundõdas raadion ja telekan jo ammu. Kindla pääle tulõ osta säänest ja tõistsugust liha ja vorsti, olut ja muid kraadiga juukõ. Ja sis tulõ muiduki löüdä kamba pääle üts tävve aruga inemine, kiä hennest ullis juunu vai haigõs süünü inemise pidult ärä vedä.
Eesti Naasõ juunikuu numbrin kirutas Aru Elis, et taalõ…
Eesti Naasõ juunikuu numbrin kirutas Aru Elis, et taalõ…
Perändüsehoitja Mõnistõn
Muusõum ei piä olõma õnnõ kotus, kon vannu asju kaia. Tähtsä om, et saat midägi ka tetä ja oppi tarkuisi, miä võiva ka täämbädsen elon abis olla. Säändse tsihiga tege tüüd Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele.
Muusõumitüütäjä omma mängulidsõ, tegevä umma tüüd ähinäga, tiid Tulviste Hele.…
Muusõumitüütäjä omma mängulidsõ, tegevä umma tüüd ähinäga, tiid Tulviste Hele.…
Ku mõsumassinit viil es olõ
Pilt mõsumõskmisõst om tett 69 aastaga iist, täpsele täämbädsel pääväl, 22. piimäkuul. Pildi om tennü Hollo Alfred Misson Pulli järve veeren.
Kaldõ pääle om tett kinä tuli, kohe pääle pant poolõs lõigat 200liitrine vaat. Üts naanõ sekä sääl saibaga lämmä vii seen mõssu (ummamuudu Riga mõsumassin),…
Kaldõ pääle om tett kinä tuli, kohe pääle pant poolõs lõigat 200liitrine vaat. Üts naanõ sekä sääl saibaga lämmä vii seen mõssu (ummamuudu Riga mõsumassin),…
Kolmõ partei valitsus
Hää külh, ma ütle teile, mis om vaia tetä. Kaegõ, seon riigin om vaia asjo läbisurbmisõs kolmõ partei valitsust, nii nigu parhilla sotsõ, keski ja irli vaihõl om luud. No om vaia neo kolm parteid tetä. Üts Võromaa, tõnõ Mulgimaa uma ja kolmas Setomaa partei. Päsemist…
Kassi õnnõtus
Olli vahtsõ Eesti edimädse aasta. Eläsimi tuukõrd mehe ja pojaga Antslan üürimajan. Meil oll’ paar pinni ja kassi. A üüse vahel iks kuulimi, kuis hiire-roti krõbistasõ.
Sahvrin näi, et olli sääl närinü pinisöögi kottõ ja muud kah. Ütskõrd mõtlimi, et panõmi üüses kassi sahvrilõ. Vast saa mõnõ kätte.…
Sahvrin näi, et olli sääl närinü pinisöögi kottõ ja muud kah. Ütskõrd mõtlimi, et panõmi üüses kassi sahvrilõ. Vast saa mõnõ kätte.…
Nal’anummõr
Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.
Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.
Üts kõkõ väiksemb pruuvsõ sisse ronni, a es saa. Sis suurõmba avitiva.
Esinakanu «politruk» nakas’ kuulutama: «Kõigi maiõ proletaarlasõ, ühinege!»
Kõik naari ja poiskõnõ sai tuust huugu mano: «Üts tunt…
Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.
Üts kõkõ väiksemb pruuvsõ sisse ronni, a es saa. Sis suurõmba avitiva.
Esinakanu «politruk» nakas’ kuulutama: «Kõigi maiõ proletaarlasõ, ühinege!»
Kõik naari ja poiskõnõ sai tuust huugu mano: «Üts tunt…
Järgmäne haldusreform vii mere mano
Raadiost kuuli, et Vanal-Võromaal oodõtas joba järgmäst haldusreformi.
Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.
Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh ellä. A Põlva maakunna vallajuhi kaesõ hoobis kavvõmbahe ette.
Ku Trump hüdsihappagaasi ületuutmisõ ärkiildmist ei tukõ, nakkas lõpus iks ilm lämmäs minemä ka mi kandih. Nii…
Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.
Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh ellä. A Põlva maakunna vallajuhi kaesõ hoobis kavvõmbahe ette.
Ku Trump hüdsihappagaasi ületuutmisõ ärkiildmist ei tukõ, nakkas lõpus iks ilm lämmäs minemä ka mi kandih. Nii…
Maolda nali
Haiguisi ravi
«Vanaesä, kas sul Twitter om?»
«Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»
* * *
«Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.
«Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta.
«Vanaesä, kas sul Twitter om?»
«Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»
* * *
«Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.
«Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta.
Tossu Tilda pajatusõ
Hiina seene
Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.
Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski lõiku.
Tütretütär lugi oppusõ ette. Timä tõõnõpuul tsusas’ vaihõlõ, et pääle kupatamist tulõ kiitmisvii päält kimmäle ka vagla är riibu. Sis kattõ noorõmb põlvkund liina pääle. . . .
Vanaimäkene…
Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.
Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski lõiku.
Tütretütär lugi oppusõ ette. Timä tõõnõpuul tsusas’ vaihõlõ, et pääle kupatamist tulõ kiitmisvii päält kimmäle ka vagla är riibu. Sis kattõ noorõmb põlvkund liina pääle. . . .
Vanaimäkene…
