Talo tegevä ussõ valla

Talo tegevä ussõ valla

Pühäpäävä, 23. hainakuul uutva pall’o talo üle Eesti küläliisi. Joba kolmas kõrd peetäs vallaliidsi talodõ päivi. Vanal Võromaal tege uma ussõ küläliisi jaos valla päält kolmõkümne talo.
Alle-Saija tiatritalo Kanepi vallan Kaagna külän om üts, kiä tuul pääväl küläliisi uut. Nigu nimigi ütles, ei tetä sääl talon…
Viitinä Kuurits pidä puulpäävä väikut juubõlit

Viitinä Kuurits pidä puulpäävä väikut juubõlit

Puulpäävä, 22. hainakuul tulõ Viitinän 20. kalapüüdmise võistlus Viitinä Kuurits. Tuu om esieräline võistlus, kon kallo püütäs vanaaolidsõ püügiriistaga. Et võistlusõl om juubõl, om seo kõrd püügipäiv tsipa pikemb: võistlõja läävä vette kats kõrda ja tetäs ka pikemb kontsõrdiprogramm ja…

Võro liinan tulõ latsifestival

Seo kuu lõpun, 28.–30. hainakuul peetäs Võro liinan suurt latsifestivali. Kõrraldaja lubasõ, et liinast saa noil päivil suur ja rõõmsa mängumaa, kon terve pere tegemiisi löüd.
Liina esi paigun saa üten lüvvä tüütarrin, kaia etendüisi ja multikit, kävvü diskol ja kontsõrtõl ja oppi vahtsit asjo. Tamula järve viirde tetäs latsifestivali aos suur liivast kujo.
Päämidse paiga, kon midägi tetäs, omma Keskliina park, Kandlõ kultuurimaja, muusõumi, kooli, latsiaia ja Tamula järve…
Vahtsõnõ luudusliidsi kaupu puut Võrol

Vahtsõnõ luudusliidsi kaupu puut Võrol

Võro liinan Jüri uulidsa pääl valgusfoori lähkül om seo kuu alostusõst valla tett vahtsõnõ puut, kon müvväs luudusliidsi värve ja krohvõ ja egäsugumaidsi kodo kujondamisõs vajaminevit asjo. Pääle tuu om poodist viil saia tsehkendüisi, käsitüükaartõ ja -ehtit. Poodil om põnnõv nimi kah:…

Teedüs Kaika suvõülikuuli tulõjilõ

Timahavanõ Kaika suvõülikuul tulõ 11.–13.08 Lätimaal Kornetin. Kolmõl pääväl peetäs loengit ja arotluisi, käüdäs huvisõidul ja õdagidõ om kultuuriprogramm. Latsilõ om loengidõ aigu eräle latsikoolitus.
Et seokõrd om suvõülikuul vällämaal, tulõ kimmäle üten võtta ID-kaart vai pass, autoga sõitõn piät juhil üten olõma juhiluba ja auto tehniline pass.
Suvõülikuuli saa minnä ka bussiga. Buss lätt riidi, 11. põimukuul kell 12 Võro kerigu mant. Tagasi Võrolõ tulõ buss pühäpäävä kell 13.30.
Üümaja…
Õnnõlikkõ inemiisi kogokund

Õnnõlikkõ inemiisi kogokund

Ku kullõt, kaet ja tunnõt täämbädse ilma ello, jääs silmä, et kõgõ inämb kitvä umma ello nuu, kink ümbre om kamp inemiisi, kiä samma ello eläse. Muudsa sõnaga kutsutas tuud kampa kogokunnas.
Kogokund või olla külä, paikkund, a ka määnegi muu seltskund, kiä hinnäst ütidse…
Kohus olla hää Eesti inemine

Kohus olla hää Eesti inemine

Om vajja viiä inemiisile rõõmu. Sis murõ kaos, inemise nägevä võimaluisi.
Mullõ paistus, et täämbädsel aol omma pall’u Eesti inemise uma murrõga umaette. Hariligult omma nuu murrõ võimõndõdu, a tuu varjun jääs suur hulk häädüst tarvitamada.
Olõ mõtõlnu kristlusõ pääle, miä saanu tuud mulku täütä, a…
Eelarvamusfestivali pääl: miä jäi kõgõ inämb miilde?

Eelarvamusfestivali pääl: miä jäi kõgõ inämb miilde?

Eelarvamusfestival tõi minevä riidi suurõtiimuusõummi Varbusõlõ kokko paraja hulga rahvast, kinkal huvi märgotamisõ vasta. Nätä oll’ tähtsit tegeläisi: Riigikogo rahvast, ministrit, liinapäid, vähembält ütte maavanõmbat, ka kultuurirahvast liiku. Kullõjit ja arotajit mahtunu viil inämbki, a kesksuvõ aol ja tüüpääväl…

Mõtõlus

Kimmäs kiil
Ministri omma ka säändsesama inemise nigu mi siin. Meil om tan uma kiil ja mi väega ei tahaki tõisi kiili kõnõlda.
Niisama om ministriiga, kiä ei taha inglüse kiilt kõnõlda. Vahe om meil õnnõ tuu, et ku võrokõnõ suu vallalõ tege, sõs om täl iks midägi üteldä kah. Tõõnõkõrd om jutt toda kimmämb, midä lühemb tuu om.
A naa ministri kõnõlõsõ pall’o, no jutu mõtõ om lühkü. Eski ku nä eesti keeleh kõnõlõsõ, jääs…
Vanapaprõga miljonääris

Vanapaprõga miljonääris

Pia viis aastakka toimõndanu Veriora tsunft om kasunu käsitüüliisi võrgust sotsiaalsõs ettevõttõs: päämidselt tege tsunft parhilla Räpinä kartongist karpõ ja pakkõ. Kassu avit’ tsunftil kodaniguütisüse tsihtkapitaali (KÜSK) abiga tett projekt «Veriora tsunfti arõnguhüpe – vanapaprõga miljonääris».
«Sääne nimi sai projektilõ pant nal’aga poolõs, ütlemise «aolehepoisist miljonääris»…
Näütemäng Kisandi Ado mälehtüisi perrä

Näütemäng Kisandi Ado mälehtüisi perrä

Võro liinan Stedingu majan (Kreutzwaldi ja Tarto uulidsa nuka pääl) mängitäs 20.–30. hainakuuni näütemängu «Saaks veel Eestissegi». Tükü om Kisandi Ado poiskõsõn kirotõdu pääväraamadu perrä kokko kirotanu ja lava pääle säädnü Tagamõtsa Tarmo.
«Taa tükk om kokko kirotõt Võro harrastuskunstnigu ja luulõtaja, ammõtilt…
Kitsõkõnõ läts’ rändämä…

Kitsõkõnõ läts’ rändämä…

Tõsõ ilmasõa aigu sai Võro vanaliina osa kõvva hätä. Inämbüs puumajju palli är. Ildampa kraamiti varõmõ är ja maa säeti valmis vahtsidõ majju ehitämises. Egäle poolõ ehitüstüüga es jõuta, sinnä tetti ilokujokõisiga muroplatsi.
Kah’os häädü ka turuplatsi vastan olnu Songi Samueli raamadupuut-trükükoda (Jüri uulits…
Trööstildä lugu

Trööstildä lugu

Nonii, tei hindä pääl pruuvi. Kolisi päält viit aastat Tal’nat nädälis nii maalõ ku viil võimalik, et nätä, ku pall’o ma seo aoga maaelost võõrdunu olõ. Ega ma väega pall’o maal elänü ei olõki, a vanastõ sai suvõ Mõtstagan vanaimä man oltus. Tuust aost om meelen, et…
Seenehüpnuus

Seenehüpnuus

Minnu om kõik aig mõtsa poolõ kisknu. Hullus lätt tuu kiskmine esieränis sõs, ku seene mõtsan kasuma nakkasõ. Marjuga saa viil kuigi toimõ, a siini aos olõ kütse miä kütse.
Minevä aasta andsõ hindäle sõna, et õnnõ üts korvitäüs kõrraga ja mitte kribalatki rohkõmb. Edimäne kõrd sai toimõ. . . .

Maolda nali

Eläjä mulgun kinni
Susi, kahr ja põdõr satasõ suurdõ mulku. Vällä ei saa. Paari päävä peräst nakkasõ susi ja kahr põdralõ kõnõlõma: «Kulõ, mi piät su är süümä. Sa nigunii lihha süvvä ei saa, nii et kellegi tõõsõ süümine tennü inämb kahh’o.»
Põdõr jääs nõuhtõ. Siski om täl inne surmaminekit üts pallõminõ: «Ku ma väiku olli, tätoviirse imä mullõ midägi tagakindsu pääle. Ma olõ kõik aig teedä tahtnu, mis tuu om. Olkõ kinä ja lugõgõ…

Tossu Tilda pajatusõ

Võlssi läts’!
Kasaritsa naanõ trehväú Leevi kanti. Saina pääl oll’ aigsadõ välän kuulutus küläpoodi kinnipanõkist. Kurb uudis paikligõlõ inemiisile egätahes.
Naanõ lugi kuulutust ja imeht’ väega perämäst lausõt. Sääl oll’ kirän, et puut tennäs ummi seniilseid kliente.
Ei või olla! Maal om kül pall’o vanno inemiisi, a nii ummõhtõ ei passi üteldä.
Naanõ lugi tuud lausõt üte tähe viisi viil kõrd. Sis sai: seniseid kliente. «Inemine essüs,» porisi naanõ hindäle nõna ala.
Külätark…
UMA Leht