Metalliotsja tegevä kurja
Tarto ülikooli arheoloogi omma aastit suvõl Võromaal välläkaibmiisi tennü. Minevä nätäl olli välläkaibja Valgu Heiki iistvidämisel Urvastõ ja Põlva kihlkunna piiri pääl Soe kõrdsi man, kon uuriti vanna kalmukotust. A uurmisõ tege rassõs tuu, et metalliotsja (detektoristi) omma seo kalmukotussõ väega segi käändnü.
Soe kõrdsi mano…
Soe kõrdsi mano…
Haanimaal tulõ säitsmes suidsusanna nätäl
Timahavanõ Haanimaa suidsusanna nätäl peetäs 10.–13. põimukuuni. Säänest nädälit om varrampa Haanimaal peet jo kuus aastakka.
Sannalidsõ saava suidsusanna nädälil tetä kõkkõ, midä ütel sannapääväl tetäs: puiõ ja vii tuuminõ, vihtu tegemine, sannakütmine ja muu.
Kavan om tüütarri, kontsõrtõ, huvisõitõ ja Haanimaa…
Sannalidsõ saava suidsusanna nädälil tetä kõkkõ, midä ütel sannapääväl tetäs: puiõ ja vii tuuminõ, vihtu tegemine, sannakütmine ja muu.
Kavan om tüütarri, kontsõrtõ, huvisõitõ ja Haanimaa…
Taheva valla küläpäiv
Puulpäävä, 5. põimukuul peetäs Harglõ kihlkunnan Taheva vallan Kaldavere turismitalon Taheva valla küläde päivä.
Om kultuuriprogrammi ja laatu, tetäs võistlusmängõ ja saa opitarrin üten lüvvä.
Päävä päämine teema om puu: puust ragova kujotegijä vällä kujjõ, opatas ka puuluitsidõ tegemist.
Kavan om ka kodosöögi konkurss, valitas vällä Taheva kandi kõgõ parõmb süük.
Õdagu, ku hämäräs nakkas minemä, pandas palama puukujomeistride tett tulõskulptuur.
Täpsembät kavva saa kaia taheva.ee….
Om kultuuriprogrammi ja laatu, tetäs võistlusmängõ ja saa opitarrin üten lüvvä.
Päävä päämine teema om puu: puust ragova kujotegijä vällä kujjõ, opatas ka puuluitsidõ tegemist.
Kavan om ka kodosöögi konkurss, valitas vällä Taheva kandi kõgõ parõmb süük.
Õdagu, ku hämäräs nakkas minemä, pandas palama puukujomeistride tett tulõskulptuur.
Täpsembät kavva saa kaia taheva.ee….
Rõugõ pritsimehe pidävä käräjit
5. põimukuul pidävä Rõugõ priitahtligu pritsimehe käräjit. Päiv nakkas pääle kell 15 pritsimiihi ja küläliidsi rongikäügiga Ala-Rõugõst parki.
Põnõvit ja lustlikkõ tegemiisi om kõgõlõ perrele, maaha peetäs ka lahinghargnõmisõ võigõlus. Pritsimiihi päiv lõpõs tandsuga.
UL
Põnõvit ja lustlikkõ tegemiisi om kõgõlõ perrele, maaha peetäs ka lahinghargnõmisõ võigõlus. Pritsimiihi päiv lõpõs tandsuga.
UL
Pühäjõõ käsitüülaat tulõ jäl
Tõist kõrda peetäv Pühäjõõ käsitüülaat tuu kokko hulga esi käsitüümeistriid.
Laadu pääl saa osta käsitüüd õkva meistre käest ja mano uuri, kuis ja minkast timä kaup tettü om. Päält käsitüü müvväs ka talokraami.
Laat tulõ 12. põimukuul Sõmmõrpalo vallan Varõsõ küläliisimaja man ja nakkas pääle kell 10. Laadu lõpõtas Tauli Anu ja Noormaa Tarmo kontsõrt.
UL
Laadu pääl saa osta käsitüüd õkva meistre käest ja mano uuri, kuis ja minkast timä kaup tettü om. Päält käsitüü müvväs ka talokraami.
Laat tulõ 12. põimukuul Sõmmõrpalo vallan Varõsõ küläliisimaja man ja nakkas pääle kell 10. Laadu lõpõtas Tauli Anu ja Noormaa Tarmo kontsõrt.
UL
Kaika suvõülikuul Kornetin
11.–13. põimukuul peetäs Lätimaal Kornetin Kaika suvõülikuuli.
Suvõülikoolin saa kullõlda loengit ja kaia kultuuriprogrammi. Tutvas saias ka paigaga, tuujaos tetäs sääl huvisõit.
Suvõülikuuli peetäs timahava 29. kõrda. Edimäne võrokõisi suvõülikuul oll’ 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal.
UL
KAIKA SUVÕÜLIKUUL KORNETIN 11.–13.08.2017
RIIDI, 11. PÕIMUKUU…
Suvõülikoolin saa kullõlda loengit ja kaia kultuuriprogrammi. Tutvas saias ka paigaga, tuujaos tetäs sääl huvisõit.
Suvõülikuuli peetäs timahava 29. kõrda. Edimäne võrokõisi suvõülikuul oll’ 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal.
UL
KAIKA SUVÕÜLIKUUL KORNETIN 11.–13.08.2017
RIIDI, 11. PÕIMUKUU…
«Halloo, ma olõ tiatrin!»
Kõvva telefonihelinät ja säänest juttu kuuli ma perämädsel katõl kõrral, ku tiatrin ja kontsõrdil käve.
Ja es kuulõ õnnõ ma, a tõõsõ kaeja-kullõja kah.
Ja muud ei olõki mul täämbä üteldä.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
Ja es kuulõ õnnõ ma, a tõõsõ kaeja-kullõja kah.
Ja muud ei olõki mul täämbä üteldä.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
Kas jummals om lätläne vai?
Olõ-i taa läti kiil midägi nii lihtsä, et panõt mugu
egäle sõnalõ s-tähe lõppu ja saatki kõnõldus
Kornetin, Vana-Võromaa Läti-osan, tulõ 11.–13. põimukuu pääväl Kaika suvõülikuul. Viil ei mõista arvada, määne ilm tuuaig om. Ku Eestin vihma satas, ütles eestläne, et jummal om lätläne.
Tuu ütelüs võisi olla…
egäle sõnalõ s-tähe lõppu ja saatki kõnõldus
Kornetin, Vana-Võromaa Läti-osan, tulõ 11.–13. põimukuu pääväl Kaika suvõülikuul. Viil ei mõista arvada, määne ilm tuuaig om. Ku Eestin vihma satas, ütles eestläne, et jummal om lätläne.
Tuu ütelüs võisi olla…
Prangli Jaan: olõ uman vaimun osalidsõlt Eestin
Korneti miis Prangli Jaan (Jānis Prangels) tüütäs Vana-Laitsna vallamajan, om turismias’atundja. A inämbüisi tege Jaan giidi- ja tõlgitüüd. Pall’odõlõ eestläisile ja võrokõisilõ om Jaan tutva ku uma miis Lätimaal. Jaan om aastit eestläisile Lätit ja lätläisile Eestit näüdänü. Esieräline om tuu,…
Marju vähä, hussõ pall’u!?
Võrumaa inemine om alasi lahkõ meelega ollu. A om siski medägi, medä hää meelega tõisilõ ei jaeta. Nuu omma hää marja- ja seenepaiga.
Olõ mitu keväjet pruuvnu, et mis mullõ üldäs, ku mõnõ uma külä inemise käest niisama jutu jakuski küsü, kuis üte vai tõsõ mõtsamarjaga om. Kas häitsi ja kas halla ka tuul aol oll’. . . . Enämbüisi üldäs tuu pääle, et külm võtt’ ärä vai oll’ peräst häitsemist põud.…
Olõ mitu keväjet pruuvnu, et mis mullõ üldäs, ku mõnõ uma külä inemise käest niisama jutu jakuski küsü, kuis üte vai tõsõ mõtsamarjaga om. Kas häitsi ja kas halla ka tuul aol oll’. . . . Enämbüisi üldäs tuu pääle, et külm võtt’ ärä vai oll’ peräst häitsemist põud.…
Korneti kant uut küläliisi
Päältnätä om Korneti vaiknõ kotus. Inemiisi näge harva, ka sis om küländ suur võimalus, et trehvät turisti otsa. A luudus om Korneti kandin võimsa. Tuust omma arvo saanu ka paikligu otsustaja: küländ pall’o om perämädsel aol pant rahha turismiobjekte luumisõs ja kõrdategemises.
«Vald om järveveere kõrda…
«Vald om järveveere kõrda…
Jumalanna jalajäle kivi pääl
Jumalamägi Korneti lähkül om väega esieräline paik. Ku sinnä läät, tunnõt õkva, et olõt pühän mõtsan. A määnest juttu tuu mäe kotsilõ kõnõldas ja miä sääl olnu om?
Korneti miis Prangli Jaan seletäs: «Ma arva, et säänest nimme nigu Jumalamägi niisama ei pilluta. Om jutt,…
Korneti miis Prangli Jaan seletäs: «Ma arva, et säänest nimme nigu Jumalamägi niisama ei pilluta. Om jutt,…
Suvinõ kooliveeränd
Mu kooliaastil, 1970. aastil, oll’ koolitüü ka suvõ aigu. Tuud es tulõ tetä kooliraamatidõ takan, a luudusõn – kooliaian. Egäle klassilõ oll’ ette nättü uma pindremaa, mar’apuhm vai viläpuu ja sis oppaja juhatusõ perrä tull’ tuu iist huult kanda ja saak kor’ada. Muidogi oll’ tuu paras…
Uhkõ Eesti üle
President Kaljulaid käve Eesti väikeisi saari pääl. Päält tuud kirot’ tä sotsiaalmeediän, et Vilsandi lähkül om suur hülgide lesätämiskotus, kon võtt hää ilmaga päivä esiki saa hallhülge ümbre. President märkse, et hülgide huvi küläliisi vasta oll’ suur. Edimält olli hülge veidü kahtlõja, a viimäte jäi rahulikus, ujosi…
Kuis vanaimä hobõsõ varast’
Mu vanaimä oll’ sis umbõs katsa-ütsäaastanõ. Timä vanõmba olli Mõrgi mõtsa hainalõ lännü. Vanaimä jäeti kodo põrknit kitskma ja poodi mant leibä ja vorsti tuuma. Puut oll’ Väimälän. Väiku Kaja käve poodin är. Tagasi tullõn nägi tii veeren hobõst kuun vankriga.
Vanaimäle miildü väega hobõsõ…
Vanaimäle miildü väega hobõsõ…
Seo piät kül avitama
Umbõs 50 aastat tagasi olli nuur tütrik, alustanu tüülkäümist. Suvõl, kõgõ lämmämbäl aol, tull’ kandli ala paisõ. Ku higisti, oll’ õks väega sant olla. Tohtõrdi kõgõpäält hinnäst esi, sõs määrse sõpru puult antuid egäsugutsit rohtõ – es midägi parõmbat. Lõpus pidi minemä tohtri manu.
Tä visas’ kõrras silmä paisõlõ pääle, kirut’ määrmisrohtu ja ütel’, et paari pääväge om kandlialunõ kõrran. Tuust paisõst sai tõtõstõ vallalõ, a asõmõlõ tull’ paar vahtsõt. Käve tõnõ,…
Tä visas’ kõrras silmä paisõlõ pääle, kirut’ määrmisrohtu ja ütel’, et paari pääväge om kandlialunõ kõrran. Tuust paisõst sai tõtõstõ vallalõ, a asõmõlõ tull’ paar vahtsõt. Käve tõnõ,…
Eksklusiivnõ juuk
«Tulõ mullõ küllä, ma paku sullõ ütte eksklusiivsõt juuki,» kuts üts sõbõr tõist.
«Mis juuk tuu sääne om?» om kutsutu uudishimolik.
«Eestist poodist ostõtu õlu,» kitt sõbõr.
Mannavatu Mango
«Mis juuk tuu sääne om?» om kutsutu uudishimolik.
«Eestist poodist ostõtu õlu,» kitt sõbõr.
Mannavatu Mango
Maolda nali
Kuulsa Korneti pidoõdagu
Vinne aigu olli Korneti pidoõdagu väega kuulsa, sinnä käve ka rahvast Eesti puult Ruusmäe kandist. A et minek oll’ õks võõralõ paika, sis pidi veidükese ette kah kaema. Võromaa nuurmehe kõnõli säänest juttu:
«Kornetin om kats võimalust: kas saat Läti n. . . ..u vai liti näkku.»
Vinne aigu olli Korneti pidoõdagu väega kuulsa, sinnä käve ka rahvast Eesti puult Ruusmäe kandist. A et minek oll’ õks võõralõ paika, sis pidi veidükese ette kah kaema. Võromaa nuurmehe kõnõli säänest juttu:
«Kornetin om kats võimalust: kas saat Läti n. . . ..u vai liti näkku.»
Tossu Tilda pajatusõ
Tihkõ peremehe nuhtlõmine
Taa jutt om viil tuust aost, ku talon olli tiinjätütrigu. Suvõl magasi nä aidan. Küläpoisi nigu mehilädse tüke üüse tütrigõ mano. A peremiis es kannahta säänest asja. Hummogu olli tütrigu unidsõ ja päivä tüütegemine kah es edene. Tuuperäst passõ peremiis väega pääle, et kõrd olõs majan. Poissõl jäl olli uma krutski.
Üts üü kuuld’ peremiis aida puult määnestki larmi. Tä karas’ sängüst pistü ja tormas’ ussõst vällä. Täl oll’ õnnõ…
Taa jutt om viil tuust aost, ku talon olli tiinjätütrigu. Suvõl magasi nä aidan. Küläpoisi nigu mehilädse tüke üüse tütrigõ mano. A peremiis es kannahta säänest asja. Hummogu olli tütrigu unidsõ ja päivä tüütegemine kah es edene. Tuuperäst passõ peremiis väega pääle, et kõrd olõs majan. Poissõl jäl olli uma krutski.
Üts üü kuuld’ peremiis aida puult määnestki larmi. Tä karas’ sängüst pistü ja tormas’ ussõst vällä. Täl oll’ õnnõ…
