Põlva puul käü luuduspido
Seo nätäl käü Põlva maakunnan Ökofestival. Luuduslidsõ elolaadi huvilidsõ saava kokko joba 12. kõrd. Kõgõ suurõmb ettevõtminõ festivalil om perrepäiv, miä peetäs pühäpäävä, 20. põimukuul Karilatsin Põlva talorahvamuusõumi man. A tegemiisi om mujjal kah.
Ökofestivalli kõrraldas SA Põlvamaa Arõnduskeskus. Keskusõ juht Naruski Hegri selet’, et ku…
Ökofestivalli kõrraldas SA Põlvamaa Arõnduskeskus. Keskusõ juht Naruski Hegri selet’, et ku…
Käärmanni mõtsavelepunkri tetti vahtsõst kõrda
Minevä nädäli lõpun tetti vahtsõst kõrda kuulsa mõtsavele Käärmanni Alfredi punkri. Punkri sai piaaigu valmis, luugi paikapandmisõs ja peris lõpõtamisõs kulus viil üts päiv tüüd.
Tuusama punkri Karula kihlkunnan Ähijärve lähkül Peräjärve mõtsan Põrguorun om kõrra joba vahtsõst üles ehitet, tuud…
Tuusama punkri Karula kihlkunnan Ähijärve lähkül Peräjärve mõtsan Põrguorun om kõrra joba vahtsõst üles ehitet, tuud…
Karilatsin käve latsõ võro keele laagrin
Timahava suvõl oll’ Karilatsi muusõumin kolm latsi võro keele laagrit. Egä laagri lõpõti latsõ uma laagrin selges opitu näütemänguga.
«Tan oll’ väega pall’o näütlejit. Latsõ tegevä väega häste üten. Oll’ noid, kiä olli väikumba ja tagasihoitjamba, a mõnõ olli peris näütlejä,» selet’ muusõumi…
«Tan oll’ väega pall’o näütlejit. Latsõ tegevä väega häste üten. Oll’ noid, kiä olli väikumba ja tagasihoitjamba, a mõnõ olli peris näütlejä,» selet’ muusõumi…
Valgan peetäs Harglõ pulma
Pühäpäävä, 20. põimukuul peetäs Valga liinan Harglõ kihlkunna kombidõ perrä maaha üts vanaaolinõ eesti pulm. Pruutpaar lätt paari periselt, a pido om avalik. Proovitas perrä tetä 19. aastagasaa pulmakombit.
Pulma peetäs keset Valga liina Säde pargin. Pidol saava kokko pruutpaari suguvõsa, liinarahvas, külälise lähembäst ja kavvõmbast, laulja ja tandsja. Pidoga üten om laat, kon müvväs käsitüüd ja talokraami.
Latsi jaos om pulma aol pargin latsiala, kon tetäs vanaaoliidsi mängõ, opatas käsitüüd ja…
Pulma peetäs keset Valga liina Säde pargin. Pidol saava kokko pruutpaari suguvõsa, liinarahvas, külälise lähembäst ja kavvõmbast, laulja ja tandsja. Pidoga üten om laat, kon müvväs käsitüüd ja talokraami.
Latsi jaos om pulma aol pargin latsiala, kon tetäs vanaaoliidsi mängõ, opatas käsitüüd ja…
Saa avita kehvä kuulmisõga inemiisi
Võromaa kehvä kuulmisõga inemiisi ütistül (vaegkuuljate ühing) om plaan osta sääne aparaat, miä avitas kehvä kuulmisõga inemiisil suurõmbil üritüisil kõnõldust arvo saia. Aparaadi nimi om silmusvõimõndi ja tuu avitas kehvä kuulmisõga inemiisi paigun, kon ümbretsõõri om hariligust suurõmb larm, kon kõnõlõja om kavvõn vai ruum kajas vasta. Massin avitas kullõlda kuunolõkit, tiatritükke ja muud säänest.
Kehvä kuulmisõga inemiisi ütistü pallõs kõigil, kiä saava, aparaadi ostmisõ jaos rahha anda. Tuud…
Kehvä kuulmisõga inemiisi ütistü pallõs kõigil, kiä saava, aparaadi ostmisõ jaos rahha anda. Tuud…
Raamadukogo pakk kohvi ja viivist ei võta
Riidi, 18. põimukuul om Võromaa keskraamadukogo sünnüpäiv. Tuul pääväl pakk raamadukogo küläliisile kohvi.
Ka kavvõmbas kätte jäänü raamatidõ tagasituumisõ iist tuul pääväl viivist ei võeta.
UL
Ka kavvõmbas kätte jäänü raamatidõ tagasituumisõ iist tuul pääväl viivist ei võeta.
UL
Osa ütest seltskunnast
Kiränikul ei olõ tüükaaslaisi, õnnõs ka ülembät. A ku trehvät mõnõ
hää seltskunna sisse, saat tundõ, et olõt iks minkagi man osalinõ
Seo, et ma olõ kiränik, om köüdet Eestiga, ja õkva Võromaaga.
Ku naksi kunagi soomõ kiilt opma, pidi ka eesti kiilt opma ja sis ma tulli…
hää seltskunna sisse, saat tundõ, et olõt iks minkagi man osalinõ
Seo, et ma olõ kiränik, om köüdet Eestiga, ja õkva Võromaaga.
Ku naksi kunagi soomõ kiilt opma, pidi ka eesti kiilt opma ja sis ma tulli…
Godinši Guntars: lätläse rõõmustasõ, et saava eesti kirändüst lukõ
Läti luulõtaja ja tõlkja Godinši Guntars om eesti keelest läti kiilde ümbre pandnu suurõ hulga eesti kirändüst. Parhilla tõlk tä läti kiilde rahvuseepost «Kalõvipoig». Päält ümbrepandmisõ taht tä kokko säädi raamatit ummist luulõtuisist. Umast elost…
Sulbin võetas üles «Tagamõtsat»
Seo nätäl võetas Sulbin üles võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» nellä vahtsõt ossa. Ülesvõtmisõ man kaamõramehe abimehes ollõv koolipoiss kõnõlõs, kuis asi filmjide puult kaiõn paistus.
Mullõ tull’ ettepanõk tulla «Tagamõtsa» võttilõ Sulpi ja mul tekkü taa as’a vasta õkva suur huvi. Suvõl oll’ olnu…
Mullõ tull’ ettepanõk tulla «Tagamõtsa» võttilõ Sulpi ja mul tekkü taa as’a vasta õkva suur huvi. Suvõl oll’ olnu…
Võrol saa nätä katõtõistku noorõ kunstnigu pilte
Vana-Võromaa kultuurikuan saa nika ku 10. süküskuuni kaia nuuri Eesti kunstnigõ näütüst «Mina ka». Välän omma 12 kunstnigu pildi.
«Kõik naa kunstnigu omma nii noorõ, et näide kotsilõ midägi üteldä olõs paras patt,» ütles näütüse kokkosäädjä Kullerkupu Piret. Timä sõnno perrä…
«Kõik naa kunstnigu omma nii noorõ, et näide kotsilõ midägi üteldä olõs paras patt,» ütles näütüse kokkosäädjä Kullerkupu Piret. Timä sõnno perrä…
Linakasvatus, majandidõ lisatulu
Vana-Võromaa edimäne rikkus tull’ lina kasvatamisõst ja tüütlemisest. Võro liinan oll’ mitu linakaupmiist, kiä maamiihi saagi rahas tei. Massa-i sis ka imehtä, et Võromaal naati tallõ tagasi ostma kõvastõ varrampa ku mujjal Eestin. Linakasvatus tõi sisse kinä kopka.
Linakasvatus ja tüütlemine oll’ kavva aigu ka…
Linakasvatus ja tüütlemine oll’ kavva aigu ka…
Kunstmõistusõ tüüvõit
Sotsiaalmeediän kirotõdi säändsest periselt sündünüst luust, et pere ost’ hindäle elämiste robot-muroniitjä. Edimält oll’ kõik hää, muro oll’ niidetü, robot tekk’ tuud tassamba ku ütskõik määne trimmer vai bendsini päält tüütäjä muroniitjä, a ütspäiv oll’ aastanõ kass Pupi (nimi muudõtu) hoovi päält kaonu. Panti esiki…
Suur tükk aja suu lahki
Oll’ aasta 1980 ja illos suvinõ aig, ku ma olli Võro müüblivabrikun meistri montaaþi-viimistlüstsehhin.
Egä kuu lõpun mi, meistride punt, tekk’ tüüliidsile nii üteldä tüükäskõ ütenkuun, et arota, kon, kelle man määnegi tüüline oll’, mitu tunni ja määnest tüüd tekk’. Tuud oll’ selle vaia, et perän, ku…
Egä kuu lõpun mi, meistride punt, tekk’ tüüliidsile nii üteldä tüükäskõ ütenkuun, et arota, kon, kelle man määnegi tüüline oll’, mitu tunni ja määnest tüüd tekk’. Tuud oll’ selle vaia, et perän, ku…
Uma vitsa pesvä
Säitsmekümnendil aastil sai pall’u käütüs Kaika Lainõ poolõ. Ummi ja võõrastõgõ.
Ütskõrd lätsimi jäl imäge sinnä ja ma võtsõ hindä jaos ka potsigu salvigõ üten. Ma olli tuukõrd sälläge hädän. Tükse valutõmõ ja es lasõ rassõt nõsta.
Ku tä imäge ütele poolõ sai, kaipsi ma umma hätä. Laine läts potsikugõ jäl tõistõ tarrõ, nigu kõgõ. Esi ai mukka juttu. Tagasi tullõn tä opas minnu. «Määri õdagu sälg salvigõ sisse ja tuu käege, millege…
Ütskõrd lätsimi jäl imäge sinnä ja ma võtsõ hindä jaos ka potsigu salvigõ üten. Ma olli tuukõrd sälläge hädän. Tükse valutõmõ ja es lasõ rassõt nõsta.
Ku tä imäge ütele poolõ sai, kaipsi ma umma hätä. Laine läts potsikugõ jäl tõistõ tarrõ, nigu kõgõ. Esi ai mukka juttu. Tagasi tullõn tä opas minnu. «Määri õdagu sälg salvigõ sisse ja tuu käege, millege…
Hallõ lugu
Ma kuuli raadiost, et ka Võromaal om mõni vald riigi vasta kohtuhe lännü. Nä taha-i, et näid naabritõga vägüsi kokko pandas.
Mul om miil nii hallõ, et ei ma ega mu vanamiis umal aol kavvõmb koolih es käü. Olõs iks ahukaadis opnu, olõs parhilla elo nigu võiu seeh. Ku kohus nüüt arvas, et valitsus om põhisäädüst õigõhe lugõnu, mass kaibaja kohtukulu.
Ku tulõ otsus, et kaibaja valla mõistva põhisäädüst parõmbahe lukõ, mass kulu riik.
A mis…
Mul om miil nii hallõ, et ei ma ega mu vanamiis umal aol kavvõmb koolih es käü. Olõs iks ahukaadis opnu, olõs parhilla elo nigu võiu seeh. Ku kohus nüüt arvas, et valitsus om põhisäädüst õigõhe lugõnu, mass kaibaja kohtukulu.
Ku tulõ otsus, et kaibaja valla mõistva põhisäädüst parõmbahe lukõ, mass kulu riik.
A mis…
Es olõ inemine
Antslan umbõs paarkümmend aastakka tagasi. Pikk hulga hädäliidsiga tüüpäiv polikliinikun nakas’ otsa saama.
Ravitsõja rahvas oll’ kogonõnu alumadsõ kõrra pääle registratuuri, mõttõ kõigil juba kodu küllen. Kõrraga tekk’ väläuss kõva kolksatusõ.
«Inemine!» ütel’ üts näist. Pettäsaaminõ paistu vällä pia egäst näost.
A säälsaman tull’ tõsõ naasõ suust trüüstmine: «Rahhu, rahhu! Ma aknõst näi. Es olõ inemine. Ussõst tull’ pääarst.»
Panga Milvi
Ravitsõja rahvas oll’ kogonõnu alumadsõ kõrra pääle registratuuri, mõttõ kõigil juba kodu küllen. Kõrraga tekk’ väläuss kõva kolksatusõ.
«Inemine!» ütel’ üts näist. Pettäsaaminõ paistu vällä pia egäst näost.
A säälsaman tull’ tõsõ naasõ suust trüüstmine: «Rahhu, rahhu! Ma aknõst näi. Es olõ inemine. Ussõst tull’ pääarst.»
Panga Milvi
Maolda nali
Naanõ pand draakoni puhkma
Draakon tulõ kodo, nätä, et võtnu. Naanõ pist õkva lõugama:
«Noh, olõt hinnäst täüs laknu jäl!»
«Ei olõ,» kinnütäs draakon.
«No aga puhksa sis!»
Kae, määne rummal ja perädü vaivalinõ surm.
Draakon tulõ kodo, nätä, et võtnu. Naanõ pist õkva lõugama:
«Noh, olõt hinnäst täüs laknu jäl!»
«Ei olõ,» kinnütäs draakon.
«No aga puhksa sis!»
Kae, määne rummal ja perädü vaivalinõ surm.
Tossu Tilda pajatusõ
Lämmi liha
Suurõn söögipoodin – arvada, et poodi umanigu lubaga – oll’ saina veeren hinnäst letiga sisse säädnü lihamüüjä.
Lett oll’ kastikõsõ muudu. Noorik andsõ hindäst ja umast kaubast teedä nii, et hõigas’ egä veitü ao takast: «Soe liha!. . . . Soe liha!»
Tuud hõikamist kuuli müügisaalin kats provvat. Nä naksi väega herksäle arotama: «Soe liha? Ei olõ kuulnu. . . . Süvväs kül põtra ja kitsõ, mõnõl puul lätt kahr kah. . . .»
Ku provva olli kassan kauba kinni masnu, lätsi…
Suurõn söögipoodin – arvada, et poodi umanigu lubaga – oll’ saina veeren hinnäst letiga sisse säädnü lihamüüjä.
Lett oll’ kastikõsõ muudu. Noorik andsõ hindäst ja umast kaubast teedä nii, et hõigas’ egä veitü ao takast: «Soe liha!. . . . Soe liha!»
Tuud hõikamist kuuli müügisaalin kats provvat. Nä naksi väega herksäle arotama: «Soe liha? Ei olõ kuulnu. . . . Süvväs kül põtra ja kitsõ, mõnõl puul lätt kahr kah. . . .»
Ku provva olli kassan kauba kinni masnu, lätsi…
