Sann tege targõmbas
Et sannan saa oppi ja opada, tuud tiidse Haani Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda innegi. A ku tä lei kokko inemiisi numbri, kiä perämädse kolmõ aastaga timä käest määnestki sannakoolitust saanu omma, hiitü tä esiki är: nummõr oll΄ 3500! No om Eda tegemiisi tähele pant ka…
Lindora laadu päält saa vahtsõt tähtraamatut
Joba satu aastit tulõ rahvas 28. rehekuul kokko Lindora tiiristi, et pitä suurt sügüsest laatu. Taa om paik, kohe tuldas Võromaalt ja Setomaalt ja kavvõmbast kah. Ja joba kümnit aastit saa Lindora laadu aos valmis tulõva aasta kallendri, Võro-Seto tähtraamat, kon…
Võro keele nätäl 6.–12. märdikuul
Võro instituudi iistvõtmisõl peetäs märdikuu tõõsõl nädälil, 6.–12.11. võro keele nädälit. Seo om joba 12. kõrd, ku säändse nädäliga kutsutas üles inämb võro kiilt pruukma. Tan omma är tuudu timahavatsõs võro keele nädälis plaanidu ettevõtmisõ.
Meediän
● Iispääväst riidini kell 11.30 Vikerraadion lõunaeestikiilne järejutt, kõrdas 22.30. Loetas Traadi Matsi «Kiusu».
● 7. märdikuul kellä 16–18 tege Teppani Sten Vikerraadion võrokeelitside laulõ erisaatõ.
● 12. märdikuul kell 11.05 lüü «Mnemoturniir» Vikerraadion kah võro…
Meediän
● Iispääväst riidini kell 11.30 Vikerraadion lõunaeestikiilne järejutt, kõrdas 22.30. Loetas Traadi Matsi «Kiusu».
● 7. märdikuul kellä 16–18 tege Teppani Sten Vikerraadion võrokeelitside laulõ erisaatõ.
● 12. märdikuul kell 11.05 lüü «Mnemoturniir» Vikerraadion kah võro…
Valmis om saanu vahtsõnõ latsiaokirä Täheke võrokeeline nummõr
Seo kõrd om Tähekesen värskit võrokeelitsit luulõtuisi Contra ja Laanõ Triinu sulõst, Rahmani Jan om kirotanu, kuis vallavanõmbast sai vallanoorõmb, Pütsepä Anni Marie ja Juhani omma kirja pandnu luu kolmõ kana suvõkodo juhtumiisist ja viil lövvüs Kiviräha…
Olõmi naanu inämb umma hindama
Valimisõ näütsi seokõrd, et ummi tutvidõ valitsõjidõga oldas rahul. Saiva jo inämbüisi valitus nuu, kiä täämbädse pääväni volikogo vai umavalitsusõ juhtmisõ man omma olnu.
Mi kandil om varrampa olnu sääne kuulsus, et tan tasus kandidiiri «peibutuspardsõl» – tunnõtuil inemiisil, kinkal muidu Võromaaga suurt pistmist ei…
Mi kandil om varrampa olnu sääne kuulsus, et tan tasus kandidiiri «peibutuspardsõl» – tunnõtuil inemiisil, kinkal muidu Võromaaga suurt pistmist ei…
Luumisõ kunst ja sund
Tahas kävvü liina pääl nii, et kiäki minno
är ei tunnõ. Saman tahas häste ellä kah.
Kunstnigus naksi küländ suurõst pääst, 25aastadsõlt. Ja no paistus, et tuust inämb valla ei saaki.
Kunstnigus olõminõ om mu jaos üüpäiv läbi tüü. Tuu om määnegi tarvidus midägi luvva. Taha pilte tetä!
Midägi om…
är ei tunnõ. Saman tahas häste ellä kah.
Kunstnigus naksi küländ suurõst pääst, 25aastadsõlt. Ja no paistus, et tuust inämb valla ei saaki.
Kunstnigus olõminõ om mu jaos üüpäiv läbi tüü. Tuu om määnegi tarvidus midägi luvva. Taha pilte tetä!
Midägi om…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
1. Kiri. Ärkäümise vaiv ja rõõm
Mõnõ ao iist sai kokko vana tutvaga, kiä kõnõl’ luu umast kundõst. Tuu oll’ tulnu hindäst üten tütrega…
1. Kiri. Ärkäümise vaiv ja rõõm
Mõnõ ao iist sai kokko vana tutvaga, kiä kõnõl’ luu umast kundõst. Tuu oll’ tulnu hindäst üten tütrega…
Medä vannu asju ostja tegeligult otsva?
Ildaaigu näi ütte tutvat inemist, kiä oll’ veidü murõlik. Ütel’, et tekk’ vist lollusõ.
Lihe omma jo mitu aastaiga kuulutusi täüs, et tahetas osta vannu märke ja kaartõ ja helmi ja prossõ. Mõni taht õkva säänest lillivaasi, nigu pilt kuulutusõ manu om pant, mõni jälle määnestki 50 vai 60 aastaiga tagasi vällä ant raamatut. Om ant telefoninummõr, kohe pakja või kõlista, ja ostja tulõ esi hää meelega…
Lihe omma jo mitu aastaiga kuulutusi täüs, et tahetas osta vannu märke ja kaartõ ja helmi ja prossõ. Mõni taht õkva säänest lillivaasi, nigu pilt kuulutusõ manu om pant, mõni jälle määnestki 50 vai 60 aastaiga tagasi vällä ant raamatut. Om ant telefoninummõr, kohe pakja või kõlista, ja ostja tulõ esi hää meelega…
Jutuvõistlusõ uutva umakeelitsit juttõ!
Käü Uma Lehe jutuvõistlus!
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
2. Lugu, midä periselt es juhtu
Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla. …
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
2. Lugu, midä periselt es juhtu
Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla. …
Midä ütest mõtsankäügist oppi?
Nohipalo, pühäpäiv, 15. rehekuu. Päiv paistus, üle hulga ao om hää ilm. Uma Pido kõrraldaja ja tõõsõ hää ütenlüüjä omma inemiisi matkalõ kutsnu ja paistus, et rahvas om kutsmist tõsitsõlt võtnu. Om kätte jõudnu matka välläkuulutõt alostusõ aig, a autit mugu vuur Valgõjärve…
Krabi vahtsõ koolimaja tsõõrik aastapäiv
Om seo no puhtõ- vai pidolaud, kohe viirde hinnäst sääti? Krabi vahtsõnõ koolimaja saa 20 aastakka vanas. Samal aol om edimäne süküs 123 aastaga pääle, ku küläinemise ei näe kuuli minejit latsi. Õnnõ külä raamadukogo maja tõõsõ kõrra pääl om viil valla.…
Teemi pürämiidi
1920. aastil oll’ koolin poissõl tunniplaanin turnmisõ tunn ja tütrigõl samal aol näputüü tunn. A joba 1920. aastidõ tõõsõl poolõl saiva ka tütrigu õigusõ turni. Ainumanõ nõudminõ oll’, et lühku püksi piät alt kummiga olõma.
Võimlõmisõga köüdetüt peeti sis sporditunnõn tähtsäs. Üts põhjus oll’ ka tuu, et aktuisi…
Võimlõmisõga köüdetüt peeti sis sporditunnõn tähtsäs. Üts põhjus oll’ ka tuu, et aktuisi…
Kõgõ suurõmb turvarisk
Kuigi nigu lainõga käü tan Eestin as’aajaminõ ja kõrraga om ette võet üts ja väega tähtsa teema. Ammus tuu oll’, ku kõik kiroti kommunismist. Es olõ midägi tähtsämbät. No om pääteemas kiusaminõ. Ja jäl ei olõ midägi tähtsämbät, ülejäänü uudissõ juuskva tassakõistõ silmi alt läbi.…
Haabsaarõ tüükua man
Naa luu juhtu 1980. aastil Haabsaarõ tüükua man ja näütäse, kuis ülembä omma iks lihtsäst tüümehest targõmba.
Lahkikülmänü mootor
Oktoobrikuu. Jaanis kutsuti tuud traktoristi ja tüüt’ timä parasjagu T-16 kopa pääl. Tuul oll’, kiä ei mäletä, õhkjahutusõga mootor.
Kell oll’ hummogu puul ütesä ja Jaanikõnõ käve värisevide kässiga ümbre…
Lahkikülmänü mootor
Oktoobrikuu. Jaanis kutsuti tuud traktoristi ja tüüt’ timä parasjagu T-16 kopa pääl. Tuul oll’, kiä ei mäletä, õhkjahutusõga mootor.
Kell oll’ hummogu puul ütesä ja Jaanikõnõ käve värisevide kässiga ümbre…
Kuis ma latsiga koolist poppi tei
Üts üü, ku uni oll’ lännü, tull’ miilde patt, midä piässi kuulutama, et sis vast saa andis. . . .
Olli 80. aasta ja mitte koskilt es olõ midägi saia. Sitsigi müüdi paari miitre kaupa, a tollõst ei saa midägi tetä! Palitit ja kuhtõ es olõ ja pidurõiva olli niru. Latsõ opõ Väimelän tõpratohtris, tõnõ tõsõl kursusõl. Sääl noid opilaisi oll’ egäst ilmakaarõst ja sis Tal’na kandi opja anni teedä, et vot Tal’nan…
Olli 80. aasta ja mitte koskilt es olõ midägi saia. Sitsigi müüdi paari miitre kaupa, a tollõst ei saa midägi tetä! Palitit ja kuhtõ es olõ ja pidurõiva olli niru. Latsõ opõ Väimelän tõpratohtris, tõnõ tõsõl kursusõl. Sääl noid opilaisi oll’ egäst ilmakaarõst ja sis Tal’na kandi opja anni teedä, et vot Tal’nan…
Vahtsõnõ viirustõbi
Kuuli raadiost, et Eestimaal om vahtsõnõ viirustõbi vallalõ päsnü. Ku eläjil om tsiakatsk ja tsirkõl gripp, sõs inemiisile om külge naanu nahistaminõ.
Nahistõdas egäl puul – kotoh ja tüül, liinah ja maal. A kõgõ kimmämbä nahistaja sõitva viil Eestimaalt välläpoolõ ja nahistasõ lämmäl maal.
Üts miis ollõv eski korgõst riigiammõtist lõunamaal nahistamisõ iist vallalõ tettü.
Ma olõ ka kotoh uma vanamehega nahistanu, a tulõ vällä, et tuud toheki-i tetä. Vai sõs tulõ tarõ pümmes…
Nahistõdas egäl puul – kotoh ja tüül, liinah ja maal. A kõgõ kimmämbä nahistaja sõitva viil Eestimaalt välläpoolõ ja nahistasõ lämmäl maal.
Üts miis ollõv eski korgõst riigiammõtist lõunamaal nahistamisõ iist vallalõ tettü.
Ma olõ ka kotoh uma vanamehega nahistanu, a tulõ vällä, et tuud toheki-i tetä. Vai sõs tulõ tarõ pümmes…
Maolda nali
Baltimaiõ sõprus
Kuulutus oll’ tulba pääle üles pant. «Eesti, Läti ja Leedu sõprusõ nätäl!» saisõ sääl pääl. Pääle tuu kuupäävä ja muu tarvilinõ teedüs.
«Ja mitte päivägi inämb!» oll’ kiäki tarkpää viil kuulutusõ pääle umalt puult tävvendüses kirotanu.
Kuulutus oll’ tulba pääle üles pant. «Eesti, Läti ja Leedu sõprusõ nätäl!» saisõ sääl pääl. Pääle tuu kuupäävä ja muu tarvilinõ teedüs.
«Ja mitte päivägi inämb!» oll’ kiäki tarkpää viil kuulutusõ pääle umalt puult tävvendüses kirotanu.
Tossu Tilda pajatusõ
Koi es olõ süüdü
Valimiisi pääväl koolimajan jäivä kats memmekeist pääle helü andmist saali saina viirde istma. Aig oll’ kah niikavvõl, et suurõmb jago inemiisi olli uma kodanigukohussõ täütnü. A iks tull’ üts ku tõõnõ, et valimiskabiini minnä. Silmä jäi, et kabiinõl es olõ iin aknõrõivast, nigu oll’ innembä kõgõ olnu.
«Vai jummal, mis aknõrõivaga juhtunu om? Peräkõrd koi sei är,» murõht’ üts mutikõnõ. Tõõnõ es mõista midägi arvada.
Müüdä läts’ valimiskommisjoni liigõ, kes…
Valimiisi pääväl koolimajan jäivä kats memmekeist pääle helü andmist saali saina viirde istma. Aig oll’ kah niikavvõl, et suurõmb jago inemiisi olli uma kodanigukohussõ täütnü. A iks tull’ üts ku tõõnõ, et valimiskabiini minnä. Silmä jäi, et kabiinõl es olõ iin aknõrõivast, nigu oll’ innembä kõgõ olnu.
«Vai jummal, mis aknõrõivaga juhtunu om? Peräkõrd koi sei är,» murõht’ üts mutikõnõ. Tõõnõ es mõista midägi arvada.
Müüdä läts’ valimiskommisjoni liigõ, kes…
