Uma söögi laat tulõ jäl
Timahavanõ Uma Meki suurlaat tulõ seo puulpäävä Võro spordikeskusõn. Joba katsas kõrd peetävä laadu pääle om uuta sadakund söögikraami müüjät Vanalt Võromaalt ja kavvõmbalt kah.
«Päämidselt väikeisi tuutjidõ laadu pääl saa osta egäsugumast söögikraami. Paiga pääle omma tulõman Uma Meki kaubamärgi söögikraami tuutja, a tulõjit om…
«Päämidselt väikeisi tuutjidõ laadu pääl saa osta egäsugumast söögikraami. Paiga pääle omma tulõman Uma Meki kaubamärgi söögikraami tuutja, a tulõjit om…
Kalkuna Mari hulk ilmamõtsa piten
10. märdikuul tulõ vällä Kalkuna Mari vahtsõnõ plaat «Ilmamõtsan», kon pääl 12 vahtsõt laulu. Mari kõnõlõs esi lähembält, midä tähendäs timä jaos ilmamõts ja kuimuudu plaat sündü.
«Suurõmb osa lugusid om läbini mu hindä kirotõdu: sõnamaailm om kah tulnu mu mano. Tuu tähendäs, et olõ…
«Suurõmb osa lugusid om läbini mu hindä kirotõdu: sõnamaailm om kah tulnu mu mano. Tuu tähendäs, et olõ…
Juubõlikogomikun koolilatsi 30 aasta kirätüü
Riidi, 10. märdikuul näüdätäs vahtsõt koolilatsi kirätöie kogomikku «Mino Võromaa». A seokõrd om raamat esieräline: 240lehekülelidsen kogomikun om avaldõt pääle timahavadsõ võistlusõ parõmbidõ töie juttõ ja luulõtuisi, midä latsõ ja noorõ omma kirotanu kõgõ seo 30 aastaga joosul.
Kuimuudu juttõ raamatulõ valiti?…
Kuimuudu juttõ raamatulõ valiti?…
Põlva muusõum oppas sandikombit
Seo nätäl, 6.–10. märdikuul saa Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin märdisandin käümise oppust. Kõnõldas, kuis sääne muud tull’ ja kuis omma santõ kombõ ao joosul muutunu.
Et om parasjago ka võro keele nätäl, saava keskmädse koolijao latsõ muusõumin mängi ka võrokeelist maastigumängu.
A katrinädälil, 20.–24.11 opatas säälsaman muusõumin katrisandikombit.
Kae mano: polvatalurahvamuuseum.ee.
UL
Et om parasjago ka võro keele nätäl, saava keskmädse koolijao latsõ muusõumin mängi ka võrokeelist maastigumängu.
A katrinädälil, 20.–24.11 opatas säälsaman muusõumin katrisandikombit.
Kae mano: polvatalurahvamuuseum.ee.
UL
Jälki suur hulk matkajit
29.10 oll’ Uma Pido matkasar’a tõõnõ matk, Võromaa-Setomaa piiriretk. Matkal oll’ kokko 140 inemise ümbre. Käüti 1000 aastakka vana piiri ja piiriala ümbre. Otsiti vanna piirikotust Lämmäkivvi, kõnõldi tuust, kuis võeti piiri pääl vasta saatkundõ. Miiksen käüti Jaanikivi man, kõnõlõdi Stalini aol ehitedü kerigu luku.…
Kas mugavus om inemiseõigus?
ID-kaardi jama pand mõtlõma tuu pääle, kuis mi egäsugumaidsi mugavuisiga väega är harinu olõmi. Muiduki om mul hää taad juttu kõnõlda, selle et olli noidõ õnnõligõ siän, kinkal õnnistu läbi arvudi kavvõst uma sertifikaat inne kõgõ suurõmba paaniga tegünemist vahtsõnda. Tarvita ummi töie man noid…
Luutusõkiire omma pututanu maad
Ku mi täämbä saisami ütenkuun uma luudusõ iist,
sis om meil viil luutust nätä ilosampa hummõnist.
Valimisõ omma är peetü ja jälleki omma luutusõkiire pututanu ilosat maad. Määndse neo luutusõ sis täpsembähe olli, või õnnõ arvada. Ma saa tan kõnõlda õnnõ umahindä uutmiisist noilõ, kiä omma…
sis om meil viil luutust nätä ilosampa hummõnist.
Valimisõ omma är peetü ja jälleki omma luutusõkiire pututanu ilosat maad. Määndse neo luutusõ sis täpsembähe olli, või õnnõ arvada. Ma saa tan kõnõlda õnnõ umahindä uutmiisist noilõ, kiä omma…
Tulnola Hengo oll’ ausa miis, kedä tulnu meelen pitä
Tulnola Hengo sündü 16. rehekuud 1897 Võromaal Navi külän. Timahava saa sis 120 aastakka taast. Latsõn ja noorõn iän oll’ timä nimi Zuhna (Tschuhna) Hugo. 1922. aastagal võtsõ timä kõgõ vahmiiliga talokotusõ Tulno perrä vahtsõs nimes Tulnola ni lisas…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
2. kiri. Bună ziua!*
Parhilla, ku olõmi Bukarestin elopaiga löüdnü ja hinnäst sisse säädnü, saa rahun naada liinaello tundma opma. Bukaresti ja Kärgula elo…
2. kiri. Bună ziua!*
Parhilla, ku olõmi Bukarestin elopaiga löüdnü ja hinnäst sisse säädnü, saa rahun naada liinaello tundma opma. Bukaresti ja Kärgula elo…
Käü Uma Lehe jutuvõistlus!
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
2. Lugu, midä periselt es juhtu
Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla.
3. Tervüisi tõsõst ilmast…
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
2. Lugu, midä periselt es juhtu
Mõnõ luu omma tegünü inemise pää seen: nättü unõn vai määndsestki juhtunust as’ast edesi mõtõldu, kuimuudu olõs võinu olla.
3. Tervüisi tõsõst ilmast…
Naisivägi musta laega saalin
Mõistaki-i üteldä, midä kuulujutu kõnõlõsõ, a võrokeeline luulõ om elon ja hää tervüse man. Tuud näüdäs΄ märdikuu alostusõ luulõõdak, kon vägevä naasõ ummi luulõtuisi ette kanni.
Märdikuu edimäne päiv. Tal’na liin, kiränige maja. Trepist om üles roninu paras saalitäüs rahvast, arvada tuuperäst, et vällä om hõigat…
Märdikuu edimäne päiv. Tal’na liin, kiränige maja. Trepist om üles roninu paras saalitäüs rahvast, arvada tuuperäst, et vällä om hõigat…
30 aastakka «Põuda ja vihma»
30 aasta müüdäminek võrokiilse näütemängu «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl» ilmumisõst tõi 26. rehekuul Kiuma rahvamajja Kõivu Madissõ ja Lõhmussõ Aivo umadsõ, külärahva ja tõsõ paigavaimust vaivadu liinast ja laanõst. Inämbüsele näist näüdäs’ kotussõvaim hinnäst seokõrd lõhna kujol.
Peräkõrd tuuperäst, et…
Peräkõrd tuuperäst, et…
Pilt märklavvas
Taa pildi pääl om aoluulinõ moment: üles omma võedu Rõugõ vallavalitsusõ ja vallavolikogo liikmõ 1930.–1934. aastil.
A ku pilti ligembält uuri, tulõ vällä, et sääl seen om hulga esi suurusõn kuulimulkõ. Arvada om vahtsõ kõrra aol seod tarvitõt laskõtiirun märklehe alussõs. Mõnõ kuuli omma pildist läbi lännü (pilt…
A ku pilti ligembält uuri, tulõ vällä, et sääl seen om hulga esi suurusõn kuulimulkõ. Arvada om vahtsõ kõrra aol seod tarvitõt laskõtiirun märklehe alussõs. Mõnõ kuuli omma pildist läbi lännü (pilt…
Pilvi vaihõl paistus päiv
Ütiskunnan omma õnnõ kurva uudissõ ja säändsel juhul tulõ kultuuri- ja meelelahutustüüstüsel esieränis kõvva vaiva nätä. Riiken nigu Põh’a-Korea, Vinnemaa, Kasahstan jne, om taast as’ast joba ammu arvo saadu.
Näütüses ei olõ depressioonin inemiisile mõistlik kehvä ilma lubada. Ka kõgõ hullõmba taivapasa man mass lubada…
Näütüses ei olõ depressioonin inemiisile mõistlik kehvä ilma lubada. Ka kõgõ hullõmba taivapasa man mass lubada…
Raha hoitmisõst
Ku ollimi latsõ, sõs peimi iks vanõmbidõ inemiisi kombit, nigu märdi- ja katrisandin käümine.
Külä latsõ tulli iks inne kokko ja sis mõtõldi täpsele, midä tetä, ku sisse kutsutas. Tandsõmi tsõõrimängu, kaara-jaani ja küssemi pererahva käest mõistatuisi.
Anti kompvekke, piskviite, ubinit, rahha. Ku ollimi väsünü ja lätsimi kodo,…
Külä latsõ tulli iks inne kokko ja sis mõtõldi täpsele, midä tetä, ku sisse kutsutas. Tandsõmi tsõõrimängu, kaara-jaani ja küssemi pererahva käest mõistatuisi.
Anti kompvekke, piskviite, ubinit, rahha. Ku ollimi väsünü ja lätsimi kodo,…
Mõro meele nätäl
Kuuli raadiost, et pääle om naanu mõro keele nätäl. Ma lätsi piigli ette, ai keele vällä ja kai iks ütelt puult ja tõõsõlt puult. A es näe midägi esierälist. Hummogu jõi külh mõrro kohvi, a sei makõt kuuki mano ja es saa arvugi, et kiil mõro olõs.
Nä olõs võinu vällä hõigada innembä mõro meele nädäli. Miil lätt iks mõros külh, ku viimätsel aol raadiot kullõt. Mõnõlõ kõnõlõjalõ om jummal andnu külh ammõdi,…
Nä olõs võinu vällä hõigada innembä mõro meele nädäli. Miil lätt iks mõros külh, ku viimätsel aol raadiot kullõt. Mõnõlõ kõnõlõjalõ om jummal andnu külh ammõdi,…
Maolda nali
Nali vinne keelen
Mõnikõrd, ku kõnõldas nal’alugusiid, lätt kõnõlõja üle mõnõ muu keele pääle. Ka seo lugu tasus vinne kiilde ümbre panda, muidu ei olõ taaga suurt midägi tetä.
Kõlistas miis umalõ valgõ pääga naasõlõ:
«Kon sa olõt?»
«Ma olõ Nooren (в норе).»
«Mis kuradi Nooren?»…
Mõnikõrd, ku kõnõldas nal’alugusiid, lätt kõnõlõja üle mõnõ muu keele pääle. Ka seo lugu tasus vinne kiilde ümbre panda, muidu ei olõ taaga suurt midägi tetä.
Kõlistas miis umalõ valgõ pääga naasõlõ:
«Kon sa olõt?»
«Ma olõ Nooren (в норе).»
«Mis kuradi Nooren?»…
Tossu Tilda pajatusõ
Küläjutt
Võromaa naanõ sõitsõ seo sügüse Tartomaalõ tädilatsilõ küllä. Kõnõldi perreuudissit ja ku nuu kõnõldu olli, jõudsõ järg küläjuttõ kätte.
Täditütär võtt’ jutus katõ kõvast topkasõbrast külämehe läbielämise palokil käümisest. Mõtsa tuu kotussõ pääle, kon mar’a kasvi, oll’ uma puultõist kilomeetrit. Vet sõbrakõsõ teridi pikä tii pääl pudõlikõsõst umma väsünüt vaimu.
Mõtsa jõudõn naksi nä hoolõga mar’apuhmõ puistama. A oh hädä ja õnnõtus! Ütte sõpra pand’ siug, kelle hääd ärolõmist puhma seen mar’akorjaja essüt’.…
Võromaa naanõ sõitsõ seo sügüse Tartomaalõ tädilatsilõ küllä. Kõnõldi perreuudissit ja ku nuu kõnõldu olli, jõudsõ järg küläjuttõ kätte.
Täditütär võtt’ jutus katõ kõvast topkasõbrast külämehe läbielämise palokil käümisest. Mõtsa tuu kotussõ pääle, kon mar’a kasvi, oll’ uma puultõist kilomeetrit. Vet sõbrakõsõ teridi pikä tii pääl pudõlikõsõst umma väsünüt vaimu.
Mõtsa jõudõn naksi nä hoolõga mar’apuhmõ puistama. A oh hädä ja õnnõtus! Ütte sõpra pand’ siug, kelle hääd ärolõmist puhma seen mar’akorjaja essüt’.…
