Uma riigi sünnüpäiv!
Tulõva nädäli om tähtsä päiv: Eesti riik saa 100 aastakka vanas. Inne suurt sünnüpäivä om paslik miilde tulõta, kuimuudu vanastõ pito oodõti.
Raamadu «Kuiss vanal Võromaal eleti» perrä om Ortusõ Mari Veriora vallast kõnõlnu niimuudu:
Vanast oodõte pühhä ja pito pikil silmil. Pito oodõte väega tuuperäst, et sääl…
Raamadu «Kuiss vanal Võromaal eleti» perrä om Ortusõ Mari Veriora vallast kõnõlnu niimuudu:
Vanast oodõte pühhä ja pito pikil silmil. Pito oodõte väega tuuperäst, et sääl…
Elo Võro liinan 100 aasta joosul sai filmi sisse
Vabariigi aastapääväl kell 14 näüdätäs Võrol Kandlõ kultuurimajan edimäst kõrda filmi «Kõik sündü Võrol». Tego om režissöör Murusalu Ruti dokumentaalfilmiga, kon kõnõldas perämädse saa aasta elost Võro liinan.
«Ku kolm-neli aastakka tagasi naati vällä kuulutama konkurssõ Eesti 100. sünnüpäävä tähistämises, tull’ mul…
«Ku kolm-neli aastakka tagasi naati vällä kuulutama konkurssõ Eesti 100. sünnüpäävä tähistämises, tull’ mul…
Panga Milvi raamadu kaas.
2017. aastaga kinämbä raamadu vällä valitu
Minevä nätäl kuulutõdi Eesti rahvusraamadukogon vällä 2017. aastaga ilosamba Eesti raamadu. 25 ilosamba raamadu siän om ka mi kandi inemiisi ja paikuga köüdetüid raamatit.
Eesti suurõtiimuusõumi vällä antu Rääski Mairo raamadu «Ajarännak Eesti- ja Liivimaal» kotsilõ om hindamiskogo ütelnü, et tego om…
Eesti suurõtiimuusõumi vällä antu Rääski Mairo raamadu «Ajarännak Eesti- ja Liivimaal» kotsilõ om hindamiskogo ütelnü, et tego om…
Mõtsavele puut saa 25 aastakka vanas
Vabariigi aastapääväl saa Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo puut 25 aastakka vanas. 1993. aastagal valla tett puut om elänü üle parõmbit ja halvõmbit aigõ, täämbä müvväs sääl innekõkkõ uma talo piimä ja piimäst tett kraami.
Teno toolõ, et pall’o rahvast käü Lätimaal Hopan poodin, om tii pääle jääväl Mõtsavele talo poodil perämädsel aol olnu inämb kundõsit: iks hüpätäs müüdäminnen sisse ja küstäs umast piimäst tettüt kohopiimä, sõira ja muud esierälist,…
Teno toolõ, et pall’o rahvast käü Lätimaal Hopan poodin, om tii pääle jääväl Mõtsavele talo poodil perämädsel aol olnu inämb kundõsit: iks hüpätäs müüdäminnen sisse ja küstäs umast piimäst tettüt kohopiimä, sõira ja muud esierälist,…
Puulpääväne laulupäiv Varbusõl lõpõs salongiõdaguga
Joba seo puulpäävä, 17. veebruaril tulõ Varbusõ muusikamõisan kokko projektikoori Mehe mõtsast edimäne laululaagri.
Ütenkuun opitas Uma Pido miihikoori ja ütiskoori laulõ. Laulõ opitas tuuperäst, et minnä 2. juunil tulõvalõ võrokeelitsele Umalõ Pidolõ.
Laagripäiv lõpõs kell 19 salongiõdaguga, kon astva ummi laulõ ja juttõga üles Ilvesse Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan. Kolmõ laulutegijä ülesastminõ kand päälkirjä «Murõt ei olõ». Salongiõdagulõ saava tulla kõik huvilidsõ.
Ligemb teedüs…
Ütenkuun opitas Uma Pido miihikoori ja ütiskoori laulõ. Laulõ opitas tuuperäst, et minnä 2. juunil tulõvalõ võrokeelitsele Umalõ Pidolõ.
Laagripäiv lõpõs kell 19 salongiõdaguga, kon astva ummi laulõ ja juttõga üles Ilvesse Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan. Kolmõ laulutegijä ülesastminõ kand päälkirjä «Murõt ei olõ». Salongiõdagulõ saava tulla kõik huvilidsõ.
Ligemb teedüs…
Uma Pido uut söögijoogi pakjit
Uma Pido kuts pidolõ söögimüüjit! Oodõdu omma innekõkkõ Vana-Võromaa söögitegijä, kiä pakva paiklikku süüki mõistligu hinna iist!
Kandidiiri võiva lämmä söögiga kauplõja, a niisamatõ väikumba kohviku uma esitett kraamiga ja kasvosöögi pakja.
Pido kõrraldaja uutva, et söögipakmisõ plats üten söögipakjidõga olõs osa pidost ja pidotundõst. Tuuperäst soovitas nätä paiklikku umaperrä vällä näütävit söögikaartõ, telke ja leti takan saisjidõ rõivit.
Süüki-juuki, miä paikkunnaperäne ei olõ, pidolõ ei oodõta. Et ligi poolõ pidol…
Kandidiiri võiva lämmä söögiga kauplõja, a niisamatõ väikumba kohviku uma esitett kraamiga ja kasvosöögi pakja.
Pido kõrraldaja uutva, et söögipakmisõ plats üten söögipakjidõga olõs osa pidost ja pidotundõst. Tuuperäst soovitas nätä paiklikku umaperrä vällä näütävit söögikaartõ, telke ja leti takan saisjidõ rõivit.
Süüki-juuki, miä paikkunnaperäne ei olõ, pidolõ ei oodõta. Et ligi poolõ pidol…
Imemaa
«Ime ei olõ tuuperäst olõmada, et mi timäga harinu olõmi,» om kirotanu üts kirändüskriitik. Ja tõtõst: ku naada perrä märkmä, sis putumi egä päiv kokko imeasjuga. Küländ suurõs immes või pitä ka Eesti Vabariigi välläkuulutamist 100 aasta iist.
Eesti kultuuri ütes suurõmbas väärtüses ja immes om mi umanäolinõ rahvaluulõ. Suurõmbalt…
Eesti kultuuri ütes suurõmbas väärtüses ja immes om mi umanäolinõ rahvaluulõ. Suurõmbalt…
Mu Eesti
Mu Eestin avitasõ inemise ligimäidsi, huulva umast maast ja luudusõst
Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja…
Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja…
Mu Eesti
Mu Eestin avitasõ inemise ligimäidsi, huulva umast maast ja luudusõst
Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja…
Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja…
Tamra Kait. Rahmani Jani pilt
Tamra Kait: elokotus määräs saatusõ
Võromaa muusigamiis Tamra Kait saa inne Eesti riigi 100. sünnüpäivä presidendi käest Valgõtähe IV klassi teenetemärgi. Märk antas tuu iist, et timä helüloomingust om vägevähe tunda uma maa, keele ja rahva avvustamist.
Midä arvat tuust, midä avvomärgi andmisõ põhjusõs tuudi?
Eks tuu iks nii…
Midä arvat tuust, midä avvomärgi andmisõ põhjusõs tuudi?
Eks tuu iks nii…
Vast olõmi ildas jäänü?
Mi riigin tükis mõnõ hõelas kiskva asjaga vahel nii olõma, et ku hädä viil suur ei olõ ja mõni ütsik juttu tege, et medägi peat muutma, sis ei tetä tuust hädäldämisest suurt vällägi. A ku asi hull, võedas tuu suurõ jutuga ja nigu talguisi kõrran üles, kõnõldas egäl puul nädälide viisi. Ja sis jääs õks enämbüisi sinnäpaika, kas vai tuu peräst, et ei mõistõta enämb medägi pääle nakada.
Ildaaigu oll’ jutus…
Ildaaigu oll’ jutus…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
8. kiri. Kas kõik, miä helkäs, om iks kuld?
Suurõ jao eestläisi arvaminõ Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ ei olõ ülearvu kitvä. Kül arvatas, et…
8. kiri. Kas kõik, miä helkäs, om iks kuld?
Suurõ jao eestläisi arvaminõ Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ ei olõ ülearvu kitvä. Kül arvatas, et…
Küläraadio stardipauk Urvastõn
Riidi, 9. radokuu päiv. Urvastõ seldsimaja muusõumitarrõ om üles säetü arvuti, tuu kõrval laud, kon pääl väiku mikrofon. Tan piäs õkva pääle nakkama vahtsõnõ ettevõtminõ, mink nimes «Ajan roitmine Contraga». Tuu kujotas hindäst jutuajamiisi, kon kõnõldas Urvastõ kandi aoluust. Nuu jutuajamisõ võetas üles ja…
Kiluvõiuleib vabariigi aastapääväs
Pidulaud om kõigi suurõmbidõ sünnüpäivi aigu tähtsä. Eesti Vabariigi sünnüpäävälavva pääle passis häste kiluga võiuleib.
Uma riik and inemiisile võimalusõ tunda rahvustunnõt, olla minkastki üts osa: kõnõlda umma kiilt, hoita umma maad, inemiisi ja kultuuriperändit. Kõkkõ seod, miä meid rahvusõna ühendäs. Sada om…
Uma riik and inemiisile võimalusõ tunda rahvustunnõt, olla minkastki üts osa: kõnõlda umma kiilt, hoita umma maad, inemiisi ja kultuuriperändit. Kõkkõ seod, miä meid rahvusõna ühendäs. Sada om…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Kats presidenti
«Kas mehe võiva kah presidendis saia?» ollõv küsünü latsõ Islandil. Selle et väiku riigikõnõ Island, kon kõgõ maa pääle kokko om inemisi kolmõ Tartu jagu, oll’ maailman edimäne, kiä hindäle naasõ…
Kats presidenti
«Kas mehe võiva kah presidendis saia?» ollõv küsünü latsõ Islandil. Selle et väiku riigikõnõ Island, kon kõgõ maa pääle kokko om inemisi kolmõ Tartu jagu, oll’ maailman edimäne, kiä hindäle naasõ…
Muusõum sai uma tarõ
1941. aastagal alostanu Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi mano sai kokko nii suur kodoluukogo, et oll’ vaia umma majja. Tuukõrdnõ direktri Krulli Aleksandri ai as’a niikavvõdalõ, et Võro liinan maaha lahutava vana Krümmeri koolimaja krundi pääl alostõdi 1976. aastagal vahtsõ muusõumimaja vundamendimulgu kaibmist.
Läts’ viil mõni hää aasta…
Läts’ viil mõni hää aasta…
Ütesugumanõ tohtõrdus
Nüüt om sääne asi, et loomuhaigõ ommava Eesti är rüüvnü. Säändsesama nigu Hollivuudin, a viil hullõmba. Hollivuudi perverdi kiusasõ õnnõ naisi, näütäse näile jõvvupositsiooni päält kaaraterrä, a mi ummil ei olõ määnestki vaiht, kas naanõ vai miis: nä saisva, riista ripakilõ, ja õnnõ ähkvä.
Aastalõpp ja presidendi…
Aastalõpp ja presidendi…
Kõõks
Kolhoosi algaastil pidivä tuksambõ koloosniku talvõl mõtsatüü normi täütmä. Karla Ruudigõ es olõ koloosniku. Nä tüütivä suvõl turbaraban. Et näil talvõl midägi tetä es olõ, lätsivä nä vaesilõ koloosi orjõlõ appi Ähijärve taadõ palkõ lõikamõ. Mõtsatüü näil selge. Siberin sai sõa aigu korpusõn mõtsa lõigatus.
Karla karas’ Rebäsega Veliki all…
Karla karas’ Rebäsega Veliki all…
Mis tõsõn ilman sünnüs
Tsõdsõ Hilda elli Tartu liinan. Ku tä maalõ käümä tull’, tundsõ ma, tütärlatsõtirts, häädmiild: tä tõi üten liinanänni ja pall’u rõõmu.
Egä hummugu lei tä uma huulõ vereväs, mul kah, puudõrd’ nõnna, mul kah, käändse hiusilõ krunnõ, mullõ kah, pandsõ kaartõ ja jutt juussõ kipõstõ. Noid tä juttõ võisõ ma kullõlda. Häste om miilde jäänü sääne lugu.
Tsõdsõ ja tä sõbranna Lehte kõnõli umavahel kokku, et kes inne koolõs, and teedä, mis…
Egä hummugu lei tä uma huulõ vereväs, mul kah, puudõrd’ nõnna, mul kah, käändse hiusilõ krunnõ, mullõ kah, pandsõ kaartõ ja jutt juussõ kipõstõ. Noid tä juttõ võisõ ma kullõlda. Häste om miilde jäänü sääne lugu.
Tsõdsõ ja tä sõbranna Lehte kõnõli umavahel kokku, et kes inne koolõs, and teedä, mis…
Tossu Tilda pajatus
Lahja äriprojekt
Latsirahha naati mano masma. Üte suurõ perre imä oll’ väega õnnõlik tuu 33 euro üle, mis timä arvõ pääle lisas sattõ.
«Ütskõrd tunnõ, et latsist om kassu,» kitt’ tä. Riigitüül tä latsi peräst jo pall’o kävvü es saa.
Latsõ omma aastidõga suurõs kasunu, kõgõ noorõmb viil sõkk koolitiid. Õnnõs eläs suurõmb osa latsist kodo lähkül. Ja kavvõmbaltki tullõn löüdäs kodotii üles. Tuukõrd, ku uudis rahast imä rõõmust hõiskama pand’, istõ latsõ jäl esäkoton…
Latsirahha naati mano masma. Üte suurõ perre imä oll’ väega õnnõlik tuu 33 euro üle, mis timä arvõ pääle lisas sattõ.
«Ütskõrd tunnõ, et latsist om kassu,» kitt’ tä. Riigitüül tä latsi peräst jo pall’o kävvü es saa.
Latsõ omma aastidõga suurõs kasunu, kõgõ noorõmb viil sõkk koolitiid. Õnnõs eläs suurõmb osa latsist kodo lähkül. Ja kavvõmbaltki tullõn löüdäs kodotii üles. Tuukõrd, ku uudis rahast imä rõõmust hõiskama pand’, istõ latsõ jäl esäkoton…
Muda Mari pajatus
Valitsusõ kittüses
Kuuli raadiost, et valitsusõl om valmis plaan, kuis viina ja ollõ müümisest puudu jäävät massu tagasi saia. Riigikassa täütmise jaos nõstõtas pensionnõ.
Midä suurõmba omma pensioni, tuud rohkõmb saa pensionääre käest tulumassu võtta. Tuu om väega hää ja ettenägejä plaan.
Vet egä päiv kõnõldas uudissih, kuis pensionääre tulõ kõrrast mano. Ku kõiki vanno pension nõsta nii suurõs, et lätt massu ala, sõs saa näide käest peris kimmä massuraha kätte.
Tuu vast…
Kuuli raadiost, et valitsusõl om valmis plaan, kuis viina ja ollõ müümisest puudu jäävät massu tagasi saia. Riigikassa täütmise jaos nõstõtas pensionnõ.
Midä suurõmba omma pensioni, tuud rohkõmb saa pensionääre käest tulumassu võtta. Tuu om väega hää ja ettenägejä plaan.
Vet egä päiv kõnõldas uudissih, kuis pensionääre tulõ kõrrast mano. Ku kõiki vanno pension nõsta nii suurõs, et lätt massu ala, sõs saa näide käest peris kimmä massuraha kätte.
Tuu vast…
Maolda nali
Aastapäiv tulõkil
Muusigaoppaja astus klassi ja näge, et timä tuul om kaonu.
«Kon mu tuul om?»
Kõik omma vakka.
«Hää külh. Sis om nii, et saistakõ ti ka kõik pistü. Täämbä har’otami terve tunni hümni laulmist. Vabariigi aastapäiv tulõ jo pia.»
Muusigaoppaja astus klassi ja näge, et timä tuul om kaonu.
«Kon mu tuul om?»
Kõik omma vakka.
«Hää külh. Sis om nii, et saistakõ ti ka kõik pistü. Täämbä har’otami terve tunni hümni laulmist. Vabariigi aastapäiv tulõ jo pia.»
