Kääpä latsõ tiidvä leeväst
Tiiä-i täpsele, kuis om tõisi latsiga, a Kääpä kooli 1. klassi latsõ tiidvä häste, kuimuudu leibä tetäs. Nä omma uma edimädse kooliaastaga läbi tennü leevä tegemise alostusõst lõpuni, perämäne toimõndus oll’ näil jõvvupaprõst leeväkottõ kujondaminõ. Nii sai 19 latsõga klass nätäl inne vabariigi aastapäivä…
Kontsõrdil lauldas tunnõtuid laulõ võro keelen
Ku kõik lätt plaanõ perrä (ja mille ei piäs minemä?), saami imekeelepääväl Võrol nätä inneolõmalda vägevät kontsõrti (kae reklaami tansaman). Joba tuu seltskund, kiä om lubanu kavõrikontsõrti anda, om väega võimsa.
Kavõri omma säändse laulu, miä omma määndsegi tunnõdu vai veidemb tunnõdu laulu perrä tettü. Seokõrd omma neo laulu tettü sis võro (vai seto) kiilde. Ku kaia ligembält tegijit, sis või kimmäle uuta, et lihtsät ümbrepandmist…
Kavõri omma säändse laulu, miä omma määndsegi tunnõdu vai veidemb tunnõdu laulu perrä tettü. Seokõrd omma neo laulu tettü sis võro (vai seto) kiilde. Ku kaia ligembält tegijit, sis või kimmäle uuta, et lihtsät ümbrepandmist…
Sommeri Lauri tege Sännän pikutamisõ diskot
Iispäävä, 5. urbõkuul tege kirä- ja muusikamiis Sommeri Lauri Sännä kultuurimõisan pikutamisõ diskot. Tuu om sääne asi, et mängitas muusikat ja kõnõldas juttu, midä kullõja saava maan madratsidõ pääl pikutõn kullõlda.
Sommeri Lauri ütles, et mäng vinüülplaatõ päält kavvõdõ maiõ helüsiid, helläste lainõtavat elektroonilist muusikat ja inemiisi helüsiid.
Ligembät teedüst pikutamisõ disko kotsilõ saa Sännä kultuurimõisa kodolehe päält: kultuurimois.ee.
UL
Sommeri Lauri ütles, et mäng vinüülplaatõ päält kavvõdõ maiõ helüsiid, helläste lainõtavat elektroonilist muusikat ja inemiisi helüsiid.
Ligembät teedüst pikutamisõ disko kotsilõ saa Sännä kultuurimõisa kodolehe päält: kultuurimois.ee.
UL
Uma Mekk uut kaubamärgi taotluisi
Kooni hummõnidsõni, 2. urbõkuu pääväni oodõtas VanaVõromaa ja lähipiirkundõ söögikraami tuutjidõ taotluisi ja tuutidõ näüdüssit kaubamärgi Uma Mekk küsümises.
Ligembät teedüst saa kodolehe umamekk.ee päält.
UL
Ligembät teedüst saa kodolehe umamekk.ee päält.
UL
Uma Pido videokonkurss
Uma Pido kõrraldaja omma vällä kuulutanu videovõistlusõ, mink tsiht om löüdä pidolõ kutsva reklaamvideo. Võistlusõlõ oodõtas kõiki nuuri, kinkal om tahtminõ pildilidselt vunki mano anda kõgõ suurõmbalõ laulupidolõ Vanal Võromaal.
Hindaminõ tulõ katõn jaon: hindamiskogo valik ja kaejidõ lemmik. Hindamiskogo tege edimädse valiku võistlusõlõ tulnuist videotõst, midä naatas näütämä Uma Pido meediäkanaliin, ja võistlusõ võitja selgitädäs vällä hindämiskogo valiku ja Facebookin ja Instagramin inämb miildümiisi saanu video põh’al.
Filmijuppõ esitämise tähtaig om 19.…
Hindaminõ tulõ katõn jaon: hindamiskogo valik ja kaejidõ lemmik. Hindamiskogo tege edimädse valiku võistlusõlõ tulnuist videotõst, midä naatas näütämä Uma Pido meediäkanaliin, ja võistlusõ võitja selgitädäs vällä hindämiskogo valiku ja Facebookin ja Instagramin inämb miildümiisi saanu video põh’al.
Filmijuppõ esitämise tähtaig om 19.…
Mõistami olla nõudja
Ildaaigu oll’ kats põnõvat trehvämist. Kõgõpäält kõlist’ lehelugõja Vahtsõliina kihlkunnast, sündünü 1925. aastagal. Tä oll’ väega pahanu tuu pääle, et perämädsen lehen oll’ trükitü är mälestüs vanast aost, kon kõnõldi, et es olõ süvvä. Kõlistaja meelest oll’ tuu väega ull’ jutt – vanastõ oll’ süvvä hulga.…
Uma Lehe lugõja 2018. aastagal. Sääne lugõjaprofiil tull’vällä timahavatsõst SaarPolli Uma Lehe lugõmisharinõmisõ uuringust.
Umma Lehte loetas hoolõga
Võro keelen lugõminõ om inemiisi jaos kergemb, a loetas tsipa veidemb
ku varrampa. Internetist loetas lehte varatsõmbast inämb.
Seo aasta alostusõn tekk’ uuringufirma SaarPoll Võro ja Põlva maakunnan uurmisõ tuu kotsilõ, kuimuudu loetas võrokeelist aolehte Uma Leht. 402 üle 15aastadsõ inemise käest küsüti, kas, ku pall’o ja…
ku varrampa. Internetist loetas lehte varatsõmbast inämb.
Seo aasta alostusõn tekk’ uuringufirma SaarPoll Võro ja Põlva maakunnan uurmisõ tuu kotsilõ, kuimuudu loetas võrokeelist aolehte Uma Leht. 402 üle 15aastadsõ inemise käest küsüti, kas, ku pall’o ja…
Valgu Jaanis: meremiis ma ei olõ, a merendüs pakk huvvi
Võromaalt peri filmimiis Valgu Jaanis om valmis saanu filmi «Ahto. Unistuste jaht». Edimäst kõrda näüdätäs tuud Tal’nan 8. urbõkuul. Tego om dokumentaalfilmiga meresõitjast Valteri Ahtost (1912–1991), kiä sõit’ üten naasõ, väiku poja ja viil paari seldsilidsega aastil 1938–1940 Eestin…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
9. kiri. Opera Comica Pentru Copii*
Kõrd liinan ümbre sõitõn näi üte maja pääl silti «Koomilinõ latsi oopõritiatri». Säändse põnõva nimega maja herät’ uudishimo.…
9. kiri. Opera Comica Pentru Copii*
Kõrd liinan ümbre sõitõn näi üte maja pääl silti «Koomilinõ latsi oopõritiatri». Säändse põnõva nimega maja herät’ uudishimo.…
Aastapäävälipu nõsõng Kanepin
2018. aastaga 24. radokuu. Peetäs Eesti Vabariigi 100. aastapäivä. Põlva maakunna kõgõ ammõtligumb aastapäävälipp nõstõtas vardalõ Kanepin kell 7.23 – õkva päävä nõsõmisõ aigu.
Hummogu näütäs kraadiklaas miinus 18 kraati. Kas seo om sümbol – näütäs ilmataat tuuga, et om kah sünnüpääväaasta lainõ pääl? Kiä…
Hummogu näütäs kraadiklaas miinus 18 kraati. Kas seo om sümbol – näütäs ilmataat tuuga, et om kah sünnüpääväaasta lainõ pääl? Kiä…
Kihnu Virve 90 aasta juubõlikontsõrdil
Mul um üts hää sõbranna, kes iks mu hinge iist huult kand. Seokõrd kinkse tä nii mullõ ku hindäle Vanemuisõhe piledi Kihnu Virve 90 aasta juubõlikontsõrdilõ. Ma olli külh Kihnu Virvet telekast nännü, a lähkõst ja ilmuisi um iks tõõnõ asi.
Saal oll’…
Saal oll’…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Bussisõidu pääl. . . .
. . . .või egäsugutsit asju juhtu. Sääl või juhtu, et takanistja ossõndas sullõ pähä. Ku sa olt plaannu sõita 12 tunni, sõs istutki 10 tunni, põrkna ja peterselli hiussin. Nii juhtu Indian. Õnnõs…
Bussisõidu pääl. . . .
. . . .või egäsugutsit asju juhtu. Sääl või juhtu, et takanistja ossõndas sullõ pähä. Ku sa olt plaannu sõita 12 tunni, sõs istutki 10 tunni, põrkna ja peterselli hiussin. Nii juhtu Indian. Õnnõs…
Kärgula laulukoori elost 90 aasta iist
16. radokuul 1928. aastagal oll’ paikligun aolehen Wõru Teataja artikli Kärgula segäkoori tegemiisist.
Artiklin oll’ kirän, et Kärgula laulukuur Willemsoni Gustavi (Ildampa Viljasoo) juhatusõl om perämäidsil aastil suuri sammõ edesi tennü. 1926. aastagal käüti laulupidol Tarton, no om plaanin minnä Eesti üldlaulupidolõ Tal’nahe…
Artiklin oll’ kirän, et Kärgula laulukuur Willemsoni Gustavi (Ildampa Viljasoo) juhatusõl om perämäidsil aastil suuri sammõ edesi tennü. 1926. aastagal käüti laulupidol Tarton, no om plaanin minnä Eesti üldlaulupidolõ Tal’nahe…
Ahuna ja mõts
Üts hummok sõitsõ Peipsi pääle kalla püüdmä. Tal’nast om 200 kilomiitret, nii et kell 4 üles ja puul 5 massinalõ helü sisse. Ku Rakverest edesi sai, naksi mullõ mõtsa vidämise massina vasta sõitma, 80 kilomiitre pääle oll’ säidse vai katõssa massinat. Mullõ tundu, et tuud oll’ pall’o.
Ja määndsel…
Ja määndsel…
Kriuhka riisõit
Ma olli küländ tsill’okõnõ lats, ku imä-esäga võtiva nõus ütel talvitsõl pühäpääväl kopsõ tuuluhta ni üle Tamula järve kõndi.
Minno pakiti kah kõrdapiten sisse, et külm mano ei saasi. Istmise ala laotõdi nelläs kanditu tekk. Tuu oll’ imä hindä ummõldu, pääl verevide häiermidega sitsirõõvas, kohe puumvill sisse tepit.…
Minno pakiti kah kõrdapiten sisse, et külm mano ei saasi. Istmise ala laotõdi nelläs kanditu tekk. Tuu oll’ imä hindä ummõldu, pääl verevide häiermidega sitsirõõvas, kohe puumvill sisse tepit.…
Lugu, midä es juhtu
Ku taa suur sotsialismus oll’, es kõnõlda ärist midägi. A midägi iks äriti ja tetti ja olli kontrolliki, et noid asju är hoita.
Olõ iks mõtõlnu toda talvõ, ku Armeenian tuu suur maavärrin oll’. Sis panti üles uudis, et nakatas orbõ Armeenia latsi tuuma Eestihte ja egä latsõ iist tulõ kimmäs kopkas. Tiiä pall’usid, kes joba rehkendivä tullu ja mis kõik saama nakkas.
Tiidse tuud kah, et süä olõs olnu külm…
Olõ iks mõtõlnu toda talvõ, ku Armeenian tuu suur maavärrin oll’. Sis panti üles uudis, et nakatas orbõ Armeenia latsi tuuma Eestihte ja egä latsõ iist tulõ kimmäs kopkas. Tiiä pall’usid, kes joba rehkendivä tullu ja mis kõik saama nakkas.
Tiidse tuud kah, et süä olõs olnu külm…
Võlss raha
Naksi ütskõrd poodin kassan masma, taheti 14 euri. Andsõ kümnelidse paprõraha ja ütli, et uutkõ, ma otsi viil manu. Kassapedäjä ütel’, et seost om joba ülearu, tiä and mullõ siist viil rahha tagasi. Kaiõ sis, mis raha tiäl näpu vahel om, ja naksi hädäldämä, et oi-oi, andkõ tuu mullõ tagasi, tuu om võlss raha. Kassapedäjä visas’ tollõ raha mu ette lavva pääle ja peris rüükse, et võta uma võlssraha.
Ma olli tiäle kogõmada viiekümnelidse…
Ma olli tiäle kogõmada viiekümnelidse…
Tossu Tilda pajatusõ
Keeletsukõlus
Üten liinaasutusõn, kon tüül käve eestläisi ja vinläsi, küsse üts vinne miis uma eesti tüüseldsilidse käest aig-aolt eesti keele sõnnu. Mehe esi ütli tuud asja keeletsukõlusõs.
Tuu vinne mehe tõõnõpuul oll’ kah sääl asutusõn tüül ja timä oll’ kah väega huvitõt eesti keelen kõnõlõmisõst.
Ütspäiv küsse vinne miis, kuimuudu nimmatas tuud tsirku, kiä vasta puud toks: tok-tok-tok. Sõbõr tiidse, et tuu om rähn. A mille jaos säänest sõnna vaia om?
«Ma ütlen…
Üten liinaasutusõn, kon tüül käve eestläisi ja vinläsi, küsse üts vinne miis uma eesti tüüseldsilidse käest aig-aolt eesti keele sõnnu. Mehe esi ütli tuud asja keeletsukõlusõs.
Tuu vinne mehe tõõnõpuul oll’ kah sääl asutusõn tüül ja timä oll’ kah väega huvitõt eesti keelen kõnõlõmisõst.
Ütspäiv küsse vinne miis, kuimuudu nimmatas tuud tsirku, kiä vasta puud toks: tok-tok-tok. Sõbõr tiidse, et tuu om rähn. A mille jaos säänest sõnna vaia om?
«Ma ütlen…
Muda Mari pajatus
Vaesusõ ärkaotaminõ
Kuuli raadiost, et ku mi riik om sada aastat vanas är saanu, sõs saava pia kõik Eesti inemise riigi priileevä pääle. Olõ-i vaiagi inämp maad katõs lõigada, et eräle rikkide pääliinas ja vaesidõ Eestimaas jaka.
Ku kõik eestläse omma kinnimajja är pantu ja riik kolm kõrda pääväh söögi ette tuu, olõ-i inämp vaesit ega rikkit.
Tuu jaos om no valitsus tennü säändse säädüse, midä ei olõki harilikul inemisel võimalik täütä. Kinnimajja pandas egäl…
Kuuli raadiost, et ku mi riik om sada aastat vanas är saanu, sõs saava pia kõik Eesti inemise riigi priileevä pääle. Olõ-i vaiagi inämp maad katõs lõigada, et eräle rikkide pääliinas ja vaesidõ Eestimaas jaka.
Ku kõik eestläse omma kinnimajja är pantu ja riik kolm kõrda pääväh söögi ette tuu, olõ-i inämp vaesit ega rikkit.
Tuu jaos om no valitsus tennü säändse säädüse, midä ei olõki harilikul inemisel võimalik täütä. Kinnimajja pandas egäl…
Maolda nali
Kruvikäändjä avitas
Kiirabi saa vabariigi aastapääväl kõnnõ:
«Üts niildse mi pidolavvan punnivinna ala. Tulkõ kipõstõ!»
«Sõidami vällä. A seeni ku mi jõvvami. . . .»
«Seeni proovimi kruvikäändjäga pudõli vallalõ saia.»
Kiirabi saa vabariigi aastapääväl kõnnõ:
«Üts niildse mi pidolavvan punnivinna ala. Tulkõ kipõstõ!»
«Sõidami vällä. A seeni ku mi jõvvami. . . .»
«Seeni proovimi kruvikäändjäga pudõli vallalõ saia.»
