Maakunna vahtsõ meelüsse
Rahvarõivamustriga torosalli ja käsitüüsokolaat mustikidõga – säändse meelüsse valiti Võro maakunna meelüssekonkursi parõmbis. Meelüs vai suvõniir om väiku kingitüs vai nipsasi, miä avitas kaeman käütüt paika meelen hoita.
Võromaa arõnduskeskusõ konkursil valiti maakunna esindüsmeelüsses langast koet rahvarõivakirjuga torosall. Tuu esit’ konkursilõ Latserusõ Riine. Torosall om perämäidsil…
Võromaa arõnduskeskusõ konkursil valiti maakunna esindüsmeelüsses langast koet rahvarõivakirjuga torosall. Tuu esit’ konkursilõ Latserusõ Riine. Torosall om perämäidsil…
Adsoni ilolugõmisvõistlus tulõ 10. lehekuul Sännän
Võrokeelist latsi ilolugõmist kuuld timahavva Sännä mõisan 10. lehekuu pääväl (10.05) algusõga kell 12. Võistlusõlõ om aigu kirja panda 4. lehekuu pääväni. Latsi lugõmist omma oodõdu kaema ja kullõma kõik huvilidsõ.
18. Adsoni Arturi nimelidsele luulõlugõmisvõistlusõlõ oodõtas latsi tsill’okõisist nikagu gümnasisteni. Lugõjidõ hindaminõ käü nellän vannusõrühmän: latsiaid – I klass, II–IV, V–IX, X–XII klass.
Egä kooli vai latsiaia lugõja kand ette üte pala – Adsoni…
18. Adsoni Arturi nimelidsele luulõlugõmisvõistlusõlõ oodõtas latsi tsill’okõisist nikagu gümnasisteni. Lugõjidõ hindaminõ käü nellän vannusõrühmän: latsiaid – I klass, II–IV, V–IX, X–XII klass.
Egä kooli vai latsiaia lugõja kand ette üte pala – Adsoni…
Kanepi latsi laulupäiv
Puulpäävä, 7. mahlakuul peeti Kanepin latsi laulupäivä nimega «Keväjä tsirgukõnõ». Üles asti Kanepi kihlkunna laululatsõ.
Säändse nimega laulupäivä peeti Kanepin joba neläs kõrd. Timahava oll’ laulma tulnu 44 Kanepi kihlkunna last vannusõn 3–18 aastakka. Laulupäävä kõrraldaja Jalasõ Marju ütel’, et pidä seo laulupäävä man kõgõ tähtsämbäs tuud,…
Säändse nimega laulupäivä peeti Kanepin joba neläs kõrd. Timahava oll’ laulma tulnu 44 Kanepi kihlkunna last vannusõn 3–18 aastakka. Laulupäävä kõrraldaja Jalasõ Marju ütel’, et pidä seo laulupäävä man kõgõ tähtsämbäs tuud,…
Rästigu omma väläh
Räpinä vallah Männisalu küläh oll’ 5. mahlakuu päälelõunal 14 kraati lämmind. Päiv paistu läbi pilvi ja üts rästik oll’ tulnu päivä võtma. Olli täst nii puul meetrit kavvõl, ku tedä pildisti. Tsipakõsõ rästik iks tsisisi kah.
Piiri Aini pilt ja jutt
Piiri Aini pilt ja jutt
Filmi luudusõ pildistäjist Vahtsõliinan
Pühäpäävä, 15. mahlakuul saa Vahtsõliina rahvamajan nätä filme luudusõ ülesvõtmisõ kunstist. Kolm Matsalu luudusfilme festivaali filmi, midä näüdätäs, kõnõlõsõ maailma esi paiku luudusfotograafõst.
Filmiõdagut juht Ruusa Ago, külän om aokirä National Geografic Eesti päätoimõndaja Peetsalu Erkki. Rahvamaja kalitorin saa nätä Muusikusõ Ingmari suupilte.
Ligemb teedüs internetist www.vastseliina.ee/rahvamaja/.
UL
Filmiõdagut juht Ruusa Ago, külän om aokirä National Geografic Eesti päätoimõndaja Peetsalu Erkki. Rahvamaja kalitorin saa nätä Muusikusõ Ingmari suupilte.
Ligemb teedüs internetist www.vastseliina.ee/rahvamaja/.
UL
Puiga näütemängupäiv om 20. mahlakuul
Timahavanõ Puiga näütemängupäiv peetäs 20. mahlakuul Puiga latsiaian ja koolimajan. Võrokeelitside näütemängõga astva latsiaialatsõ üles kell 10 Puiga latsiaian, koolilatsõ alostasõ koolimajan kell 12. Huviliidsi oodõtas latsi ülesastmiisi kaema.
UL
UL
Matk tulõ Harglõn
Uma Pido matkasar’a järgmäne matk tulõ puulpäävä, 14. mahlakuul Harglõ kihlkunnan. Kell 11 saias kokko Parmu ökokülä talgukeskusõ man (Taheva sanatooriumist Koivaliina poolõ, sildi näütäse).
Ligi 8 kilomiitret pikäl matkal otsitas katõ suurõ jõõ, Mustajõõ ja Koiva vaihõl märke suurõstviist.
Ligemb teedüs: umapido.ee.
UL
Ligi 8 kilomiitret pikäl matkal otsitas katõ suurõ jõõ, Mustajõõ ja Koiva vaihõl märke suurõstviist.
Ligemb teedüs: umapido.ee.
UL
Ijäl om aig minnä
Müüdä nakkas saama ijäminegi aig. Luudusõn tähendäs tuu egä päiv muutuisi, egä hetkega saa midägi kostki vabas, ijä sulas, lumi sulas, lillikese tsuskasõ uma nõna maa seest vällä.
Ijäminegi aig om ka tiiminegi aig. Maainemise tiidvä ja tundva ummi autotsõõrõga, et nii lihtsäle egäle poolõ inämb ligi ei…
Ijäminegi aig om ka tiiminegi aig. Maainemise tiidvä ja tundva ummi autotsõõrõga, et nii lihtsäle egäle poolõ inämb ligi ei…
Sommeri Lauri: mu muusika om tettü maa puult kaiõn lihtsä inemise jaos
Luulõtaja ja laulumiis Sommeri Lauri, kink laulutegijä ja -esitäjä artistinimes om Kago, om valmis saanu vahtsidõ laulõga vinüülplaadi «Yhel pyhapäeval». Laulu omma suurõlt jaolt üles võetu Sännän Räestü talon, kon Lauri ummi tegemiisi toimõndas.
Olõt tennü…
Olõt tennü…
Egäkeväjäne nakkushaigus
Seo aasta um keväjäl jäl pall’o aigu. Tä ei taha mitte meile ilmuga häädmiilt tetä.
Kaiõ uma minevä aasta kallendrist perrä, et seo ao pääle oll’ mul jo lilliaid är kõrda tett. Vast olli väega pall’o virk olnu. Vai nigu üteldäs, et liisna agarus um ogarus.
Ku saiva aian kõik prahi är kor’atus ja ruusõ päält kuusõossa är võetus, tull’ minevä aasta mahlakuu algusõn lumi maaha ja käve kuu lõpuni uma neli…
Kaiõ uma minevä aasta kallendrist perrä, et seo ao pääle oll’ mul jo lilliaid är kõrda tett. Vast olli väega pall’o virk olnu. Vai nigu üteldäs, et liisna agarus um ogarus.
Ku saiva aian kõik prahi är kor’atus ja ruusõ päält kuusõossa är võetus, tull’ minevä aasta mahlakuu algusõn lumi maaha ja käve kuu lõpuni uma neli…
Mille 70 aasta iist sai Varstun sünnütä, a põra ei saa suurõmbin paigun kah?
Ma olõ sündünü 1947. aastal VARSTU sünnütüsmajan. Toda asutust peeti harilikun puumajan, miä siiäni alalõ ja elämiskõlbulik. Abi andsõ sünnütämise man ämmäimänd. Ku vaia, sis kutsuti haigõmaja mant velskri.
Sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ
Haigõmaja man es peetä sünnütämist paslikus, kuna sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ. Mu imä es olõ tolaigu Varstun ainukõnõ sünnütäjä. Inemiisi oll’ Varstun 400 ringin,…
Sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ
Haigõmaja man es peetä sünnütämist paslikus, kuna sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ. Mu imä es olõ tolaigu Varstun ainukõnõ sünnütäjä. Inemiisi oll’ Varstun 400 ringin,…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
12. kiri. Pühä tulõ tuuminõ
Lihavõttõ omma õigõuskligun Rumeeniän üts tähtsämpi pühhi. Pall’odõ rumeenläisi jaos kae et viil tähtsämbä ku jõulu. Tüüinemise jaos tähendäse…
12. kiri. Pühä tulõ tuuminõ
Lihavõttõ omma õigõuskligun Rumeeniän üts tähtsämpi pühhi. Pall’odõ rumeenläisi jaos kae et viil tähtsämbä ku jõulu. Tüüinemise jaos tähendäse…
Süämega kandlõperimüse kandja
Kandlõmängjä ja -oppaja Kanni Tuule sai timahavadsõ Eesti folkloorinõvvokogo perimüskultuuri avvohinna «Teotugi». Avvohinnaga tunnustõdas perimüskultuuri kandjat, kink tegemise avitasõ perimüst egäpääväello tuvva ja kiä hindä tegemiisiga tsusk tõisi ümbretsõõri perimüsega tegelemä. Õkva sääne inemine Kanni Tuule omgi.
Kimmäle om Tuule «süüdü» tollõn, et väikukandlõ…
Kimmäle om Tuule «süüdü» tollõn, et väikukandlõ…
Alutagusõ mõtsa jäie nägemädä
Ma käve Narvan. Ütsindä. Asja peräst. Mu asjaajamine oll’ liina veeren, nii et liina sisse asja es olõ. Mu arust omma liina kõik üttemuudu, nii et es huvita. Kül aga tegüsi mitmiid mõttiid sõidu pääl; säidse tunni rooli takan om mu hallele ajurakkõlõ…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Kallis otav käsitüü
Om üts asi, millest ma sukugi arvu ei saa. (Tegelikult om säändsit asju muiduki rohkõmp). Kas ilma pääl om ütsjagu säändsit inemisi, kes tegevägi ilma rahalda tüüd, ei süü, ei…
Kallis otav käsitüü
Om üts asi, millest ma sukugi arvu ei saa. (Tegelikult om säändsit asju muiduki rohkõmp). Kas ilma pääl om ütsjagu säändsit inemisi, kes tegevägi ilma rahalda tüüd, ei süü, ei…
Lepistü kuul sai 50 aastakka vanas
Täämbäne pilt om peri aastagast 1931. Pildi pääl om Lepistü kooli rahvas maja iin ja aknidõ pääl. 12. mahlakuul 1931 sai 50 aastakka aost, ku alost’ Tsooru-Lepistü algkuul. Õigõ pia muudõti kuul katsaklassilidsõs ministeeriümikoolis ja tä oll’ edimäne umasugunõ Võromaal.
Jaigi Juhan om kirotanu,…
Jaigi Juhan om kirotanu,…
42 päivä ilma
Parhilla ei olõ mu elon kõgõ parõmba päävä. Jälle maahajätmise vaiva, 42. päiv lätt ilma, 42 päivä järest elä hamba risti. Mullõ om üteldü, et maahajätmise vaivu ei olõ olõman, et kõik om pään kinni, a ku sa olt määndsegi jamaga pia terve elo köüdet olnu, sõs…
Ega tüü jänes olõ-i
Olõ õdagidõ mõlguhtanu, et meil iks tühä peräst taad rahha raisatas naidõ «welkamme» ni kivilatakidõ pääle. Tuu asõmõl võinu käändä nõna raamadukogo poolõ, kon ilma egäsugumadsõ massulda saat vanno eestläisi vanasõnno lukõ. Ni perän tukõ.
Mi edevanõmbil om egä as’a kottalõ kimmäs ütlemine, miä lüü ku…
Mi edevanõmbil om egä as’a kottalõ kimmäs ütlemine, miä lüü ku…
Eesti 100 aasta juubõli vastavõtminõ rohtõga
Üte hummogu juhtu, et näi hindä käeh midägi säänest, millest tei tsipsi är. Mu käeh es olõ külh roho, a ku tuud pilti näi, märgoti, et vast nii mõnigi võtsõ saandat aastapäiva õkva niimuudu, rohtõga vasta.
Taa pildi perrä või jo märgota…
Taa pildi perrä või jo märgota…
Tossu Tilda pajatus
Sünnütämine suvistõpühi üül
Väiku sünnütüsmaja läävä kinni! Kõnõlimi ildaaigu tuust kuvvõ latsõ imäga Võromaalt, kelle latsõ omma joba uma elo pääl. Vastakaalus suurõs lännüle purõlõmisõlõ oll’ täl illos lugu uma neländä latsõ sündümisest.
Olli suvistõpühi, ilm oll’ väega illos. Õdagupoolõ näütsi märgi, et midägi või sündüdä. Ja õdagu leigi miis tsikli käümä, et naanõ külgkorvin Võro haigõmajja tohtridõ hoolõ ala viiä. Oll’ mahhe ja väega lämmi õdak, mõts lõhnas’ ja tsirgu tsiristi. Ikäv olõs…
Väiku sünnütüsmaja läävä kinni! Kõnõlimi ildaaigu tuust kuvvõ latsõ imäga Võromaalt, kelle latsõ omma joba uma elo pääl. Vastakaalus suurõs lännüle purõlõmisõlõ oll’ täl illos lugu uma neländä latsõ sündümisest.
Olli suvistõpühi, ilm oll’ väega illos. Õdagupoolõ näütsi märgi, et midägi või sündüdä. Ja õdagu leigi miis tsikli käümä, et naanõ külgkorvin Võro haigõmajja tohtridõ hoolõ ala viiä. Oll’ mahhe ja väega lämmi õdak, mõts lõhnas’ ja tsirgu tsiristi. Ikäv olõs…
Muda Mari pajatus
Kässiga kõnõlõminõ
Kuuli raadiost, et pia nakkasõ mi tii pääle tulõma esijuhtja auto. Tuu olõ-i kül määnegi uudis. Mu meelest om inämbüs autit, mis uulidsa pääl liikva, esijuhtja.
Innembä oll’ kavvõst nätä, et inemine kõnõl’ sõidu aigu telefoniga, täl oll’ käsi kõrva man. Parhilla jo inämb telefonõga ei kõnõlda. Tuu tähendäs, et ei kõnõlda suu ja helüga, a kõnõldas kässiga. Ku inemisel om nutitelefon, sõs tä piät vähembält üte käega tuud riibma. A vahepääl…
Kuuli raadiost, et pia nakkasõ mi tii pääle tulõma esijuhtja auto. Tuu olõ-i kül määnegi uudis. Mu meelest om inämbüs autit, mis uulidsa pääl liikva, esijuhtja.
Innembä oll’ kavvõst nätä, et inemine kõnõl’ sõidu aigu telefoniga, täl oll’ käsi kõrva man. Parhilla jo inämb telefonõga ei kõnõlda. Tuu tähendäs, et ei kõnõlda suu ja helüga, a kõnõldas kässiga. Ku inemisel om nutitelefon, sõs tä piät vähembält üte käega tuud riibma. A vahepääl…
Maolda nali
Hiina kiil
«A kae, Hiinamaal, sääl ma olõ külh käünü,» uhkustas kahr mõtsan tõisi eläjide iin. «Ma, kahr, olõ hiina keeli «kunn». Repän, sa olt hiina keeli «runn», a sa, tsiga jälleki «tsunn».
«Mi ei tahaki hiina kiilt oppi ega Hiinamaast midägi teedä,» ütlese mükr ja jänes nigu ütest suust ja pandva minekit.
«A kae, Hiinamaal, sääl ma olõ külh käünü,» uhkustas kahr mõtsan tõisi eläjide iin. «Ma, kahr, olõ hiina keeli «kunn». Repän, sa olt hiina keeli «runn», a sa, tsiga jälleki «tsunn».
«Mi ei tahaki hiina kiilt oppi ega Hiinamaast midägi teedä,» ütlese mükr ja jänes nigu ütest suust ja pandva minekit.
