Põlva ja Parksepä kuul konkursi parõmbidõ siän
Tsihtasotusõ Innove ja haridus- ja tiidüsministeeriümi iistvidämisel valitas timahava edimäst kõrda Eesti aasta kuuli. Konkursist ossavõtmisõs pidi egä kuul saatma lühkü video ja mano pandma viis põhjust, mille tä om kõgõ esierälidsemb. Täämbädses om kümme kõgõ parõmbat kuuli vällä valitu,…
Kaika suvõülikoolil om tsõõrik tähtpäiv
30. Kaika suvõülikuul peetäs timahavva 10.–12. põimukuul Kaikal.
Suvõülikooli juubõli puhul tultas jälki kokko Karula kihlkunnan Kaikamäel, kost suvõülikuulõ traditsioon pääle alost’. Täpsele sammamuudu peeti Kaikamäel 20. suvõülikuul kümme aastakka tagasi.
Et om tsõõrik tähtpäiv, proovitas asju seokõrd veidükese uhkõmbalõ tetä. Edimädsele…
Suvõülikooli juubõli puhul tultas jälki kokko Karula kihlkunnan Kaikamäel, kost suvõülikuulõ traditsioon pääle alost’. Täpsele sammamuudu peeti Kaikamäel 20. suvõülikuul kümme aastakka tagasi.
Et om tsõõrik tähtpäiv, proovitas asju seokõrd veidükese uhkõmbalõ tetä. Edimädsele…
Kanepi koolilatsi luuduslaagri
17.–18. lehekuul pei Kanepi gümnaasiumi 8.–11. klassõ opilasõ Valgjärvel luuduslaagrit. Laagrin sai ossa tüütarrist, midä veivä läbi Kanepi kooli oppaja ja Tarto ülikooli tudõngi. Kümnen tüütarõn sai tetä egäsugumaidsi mõõtmiisi, miä opsi gümnasistele luudust ja tarbõasjo vahtsõ pilguga kaema.
Pildi pääl kullõs laagrirahvas tsirgutiidläse Sellise…
Pildi pääl kullõs laagrirahvas tsirgutiidläse Sellise…
Avvohinnaga seenepilt
Seo pilt sai pildikonkursil «Looduse aasta foto 2018» kasvõ ja siini sar’an tõõsõ kotussõ. Pildi tekk’ Võromaalt peri nuur luudusõpiltnik Müürsepä Tuule Karula rahvuspargin. «Hää pildi tegemise man om kõgõ tähtsämb tuu, ku pall’o om fotokotin ruumi õnnõ jaos,» ütles Tuule. Müürsepä Tuule pilt
Hää Uma Pido küläline!
● Oodami Sinno 2. juunil Võro Kubijalõ lämmä süäme ja rõõmsa meelega.
● Olõmi sõbraligu ja rehkendämi tõõnõtõõsõga.
● Autoga tulõjil pallõmi rehkendä tuuga, et autit tulõ pall’o ja parkminõ ja pidoplatsi pääle jõudminõ või uma jao aigu võtta.
● Ilosa päävä- ja vihmavar’o saava umma illo näüdädä muial. Uma Pido aigu võiva nä kinäste Su vüürüse konksi otsan olla.
● Üts väiku vihmakeep mahus Sullõ iks karmanihe.
● Su lemmikeläjäl om koton parõmb ja…
● Olõmi sõbraligu ja rehkendämi tõõnõtõõsõga.
● Autoga tulõjil pallõmi rehkendä tuuga, et autit tulõ pall’o ja parkminõ ja pidoplatsi pääle jõudminõ või uma jao aigu võtta.
● Ilosa päävä- ja vihmavar’o saava umma illo näüdädä muial. Uma Pido aigu võiva nä kinäste Su vüürüse konksi otsan olla.
● Üts väiku vihmakeep mahus Sullõ iks karmanihe.
● Su lemmikeläjäl om koton parõmb ja…
Pido umakeelitside lemmiklaulõga
Võro kultuuri kõgõ tähtsämb sündmüs täämbädsel aol om kimmäle võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido. Pidost saa laulja vai päältkaejana ossa vähembält egä säitsmes võrokõnõ.
Timahava peetäs pito viies kõrd, nii et pidol om väiku juubõl. A taa olõ-i ainumas ümärik tähtpäiv. Arvada om taa…
Timahava peetäs pito viies kõrd, nii et pidol om väiku juubõl. A taa olõ-i ainumas ümärik tähtpäiv. Arvada om taa…
Kesoneni Helena: Uma Pido man om hulga ruumi luuvis mõttis
Tulõva nädäli lõpun, 2. piimäkuu pääväl tulõ Võrol Kubija laululava pääl võrokõisi suur rahva- ja laulupido Uma Pido. Seokõrdsõ pido lavastaja Kesoneni Helena kõnõlõs umist varatsõmbist tegemiisist ja and tsipakõsõ aimu, midä pidolt uuta või.
Helena, kes sa olõt?
Ma olõ…
Helena, kes sa olõt?
Ma olõ…
Egä aig um esimuudu
Mu imä nuurus läts’ müüdä sõa aigu. Sis pidit kõik aig uma ellojäämise peräst võitlõma. Imä kõnõl’, kuis tä pässi Narva blokaadist ja tull’ jalaga mitu üüd-päivä säält kodo, Võromaalõ. Kõtt oll’ nii tühi ja midägi süvvä es olõ. Tartun leüdse uulidsa päält leevätükü ja tuu oll’ tuul mommendil timä kõgõ suurõmb õnn.
Ma sündü koton, Peräkülän, sügüse suurõ muaga minevä saandi keskpaiku. Aig oll’ pääle sõa vaenõ. Imä käve kolhoosin põllutüül.…
Ma sündü koton, Peräkülän, sügüse suurõ muaga minevä saandi keskpaiku. Aig oll’ pääle sõa vaenõ. Imä käve kolhoosin põllutüül.…
Kas kaia Eurovisiooni vai telekas kuuri ala viiä?
Inemiisi om egasugutsiid, egaüts mõnõ kotsi päält eriline. Mina, näütüses, ei olõ latsõst pääle kannatanu tsirkust. Kirivä rõiva ja habõndõga naasõ omma mullõ eluaig ollu ütskõik. Laulmine om esiasi, tuud ma olõ esiki tsipa pruuvnu.
Vanast oll’ San Remo laulufestival, säält tull’ peris häid laulõ. Või-olla tuud festivali peetäs täämbädse pääväni, aga mi meedia om tuu kotussõ päält vakka. Nüüd pasundasõ kõik Eurovisioonist. Paarkümmend aastat tagasi…
Vanast oll’ San Remo laulufestival, säält tull’ peris häid laulõ. Või-olla tuud festivali peetäs täämbädse pääväni, aga mi meedia om tuu kotussõ päält vakka. Nüüd pasundasõ kõik Eurovisioonist. Paarkümmend aastat tagasi…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
15. kiri. Kõva kõrd om jama!
Üte kolmapäävä õdagu, ku armas abikaasa oll’ keelekursusõl ja mu ülesandõs oll’ perrepoigõlõ määnegi aoviidüs vällä märki, otsusti…
15. kiri. Kõva kõrd om jama!
Üte kolmapäävä õdagu, ku armas abikaasa oll’ keelekursusõl ja mu ülesandõs oll’ perrepoigõlõ määnegi aoviidüs vällä märki, otsusti…
Adsoni-ilolugõminõ sai täüskasunus
Seokõrdnõ Adsoni Arturi nimeline latsi ilolugõminõ 10. lehekuul Sännän oll΄ juubõlikrõnglilinõ – 18. luulõvõistlusõl kõlasi 18 etteastõt tsirgulaululidsõst esämaaluulõst võrokiilse räpini.
Ülepää sai nummõr 18 huvitavas – Eesti riik, mink 100. hällüpäivä mi jakkuvalt tähüstämi, luudi 1918. aastal. Ja õkva aasta inne tuud, 1917,…
Ülepää sai nummõr 18 huvitavas – Eesti riik, mink 100. hällüpäivä mi jakkuvalt tähüstämi, luudi 1918. aastal. Ja õkva aasta inne tuud, 1917,…
Hoia hätä kinni!
Vahepääl mullõ paistus, et ma olõ prohvõt. Vai määnegi sääne Muhamedi vai Buddha muudu miis. Hariligult saa prohvõtis niimuudu, et edimält olt jõukas miis, sõs lüüt uma raha lagjas ja sõs ei jää muud üle ku prohvõtis naada. Mul läts’ tõisildõ, algusõst pääle es olõ rahha ja…
Mu lihtsä sõbõr
Mul om üts sõbõr, päält 50 aastaga vana. Saami häste läbi. A nigu üts tõnõ sõbõr timä kotsilõ ütles: tä om tsipa lihtsä.
Mul omma kotoh keefiri «seene». Nuu omma nigu jüvä ja riisipudru muudu, valgõ. Periselt nuu muidoki seene ei olõ, omma säändse ummamuudu as’a, koh…
Mul omma kotoh keefiri «seene». Nuu omma nigu jüvä ja riisipudru muudu, valgõ. Periselt nuu muidoki seene ei olõ, omma säändse ummamuudu as’a, koh…
Kaegõ passi!
Ma olõ ummi jalgu ja põlviga hädäh. Mis Karu Jaagul viga, täl piigli, kohe kaia. (Lugu Uman Lehen 26.04. Toim.)
Ma pruuvsõ kah piiglihe kaia, a säält kaes vasta sille näoga tütrik, ku prille olõ-i iih, ja peenikeisi kortsõ silm inämb ei seletägi.
Perrearst kah mukka hädäh. Andsõ saatõkirä, et käügu ma no Tartoh ortopeedi man är, kavva ma vingu. Ütel’, et nädäli peräst sai jo ao.
Arst oll’ väega laadna miis. Lasksõ röntkenipildi tetä…
Ma pruuvsõ kah piiglihe kaia, a säält kaes vasta sille näoga tütrik, ku prille olõ-i iih, ja peenikeisi kortsõ silm inämb ei seletägi.
Perrearst kah mukka hädäh. Andsõ saatõkirä, et käügu ma no Tartoh ortopeedi man är, kavva ma vingu. Ütel’, et nädäli peräst sai jo ao.
Arst oll’ väega laadna miis. Lasksõ röntkenipildi tetä…
Tossu Tilda pajatus
Vanatädi kolmas nuurus
Paarkümend aastat tagasi oll’ vanatädi poodi man kokko saanu mustlasõga, kes lubasi tälle hääd tervüst ja pikkä eloikä. Perämädsel aol oll’ vanatädikene naanu tervüse üle kaibama. Aastit oll’ kah korjunu päält katsakümne. Nuu hää tutva, kellele tä umma hätä kaivas’, ellivä kavvõl Võromaal. Vanatädi elopaik oll’ Tarton ja timä asjuga hoit’ umma peret kursin poig, kes elli kah Tarton.
Ütskõrd, ku rohkõmb aigu oll’, otsust’ Võromaa pere vanatädikese psühholoogi mano…
Paarkümend aastat tagasi oll’ vanatädi poodi man kokko saanu mustlasõga, kes lubasi tälle hääd tervüst ja pikkä eloikä. Perämädsel aol oll’ vanatädikene naanu tervüse üle kaibama. Aastit oll’ kah korjunu päält katsakümne. Nuu hää tutva, kellele tä umma hätä kaivas’, ellivä kavvõl Võromaal. Vanatädi elopaik oll’ Tarton ja timä asjuga hoit’ umma peret kursin poig, kes elli kah Tarton.
Ütskõrd, ku rohkõmb aigu oll’, otsust’ Võromaa pere vanatädikese psühholoogi mano…
Muda Mari pajatus
Massulda sõidu lavhka
Ma kuuli raadiost, et Kagu-Eestih om massulda ütistransport joba pääle naanu. Ja as’aga om viil kavvõmbahe mintü: pääle prii sõidu omma bussih pillimehe, kiä sõitjit meelütäse. Kuiki ministriprovva kõnõlõs nigu kuulipritsist, kuis iks inemiisile massulda bussisõitu vaia om, olõ-i paigapäälse inemise tuuga rahul, selle et bussiao omma säändsesama nigu viimädse kolmkümmend aastat. Et rahvast bussiga sõitma meelütä, omma lõõdsamehe bussi mängmä pantu.
A laristaminõ olõ-i kunagi hää. Rahha ja aigu saasi…
Ma kuuli raadiost, et Kagu-Eestih om massulda ütistransport joba pääle naanu. Ja as’aga om viil kavvõmbahe mintü: pääle prii sõidu omma bussih pillimehe, kiä sõitjit meelütäse. Kuiki ministriprovva kõnõlõs nigu kuulipritsist, kuis iks inemiisile massulda bussisõitu vaia om, olõ-i paigapäälse inemise tuuga rahul, selle et bussiao omma säändsesama nigu viimädse kolmkümmend aastat. Et rahvast bussiga sõitma meelütä, omma lõõdsamehe bussi mängmä pantu.
A laristaminõ olõ-i kunagi hää. Rahha ja aigu saasi…
Maolda nali
Kuis tselluliidist valla saia
Väega lihtsä. Läät sõpruga juuma. Laabõrdat paar nädälit. Ku peräkõrd kodo jõvvat, om tselluliit joba esi as’a kokko pandnu ja är lännü.
PS! Sama oppusõ perrä võit ka kõõmast valla saia.
Väega lihtsä. Läät sõpruga juuma. Laabõrdat paar nädälit. Ku peräkõrd kodo jõvvat, om tselluliit joba esi as’a kokko pandnu ja är lännü.
PS! Sama oppusõ perrä võit ka kõõmast valla saia.
