Võro perimüstandsupido – Teppo timm ja polkasamm
Seo nädälilõpp om Võro liin tandsu ja pillimängu täüs. Peetäs timahavast Võro perimüstandsu festivali, kon tsipa inämb saava tähelepandmist Teppo tüüpi lõõts ja polkatands. Võro perimüstandsu festival om 1995. aastagal Võro folkloorifestivali nimega pääle naanu esieräline perimüstandsu üleilmalist rikkust näütäjä…
Alakonnu kivilaudan oodõtas põimukuun Godot’d
Timahavvatsõn Kaika suvõülikoolin Kaikal tulõ edimäst kõrda ettekandmisõlõ ilmakuulsa Becketti Samueli näütemäng «Godot’d uutõn». Näütemäng kandas ette võro keelen ja lavastaja Tubina Taago ütles seo ettekandmisõ kotsilõ «eskiis», selle et tego om osalt jaolt lavastõdu lugõmisõga. Minevä puulpäävä sai Godot’ näütetrupp…
Tiijuht Lattiku Jaan sai Lüllemäele mälehtüspingi
Võidupühäl tetti Karula kihlkunnan Lüllemäel vana Karula kerigu man pidolidsõlt valla kirämehe, poliitigu ja keriguoppaja Lattiku Jaani (1878–1967) mälehtüspink.
Mäkiste küläst peri Lattiku kõgõ suurõmb pannus võro keele ja kultuuri hääs omma timä jutu, kon tä tarvitas karula kiilt. Lattiku…
Mäkiste küläst peri Lattiku kõgõ suurõmb pannus võro keele ja kultuuri hääs omma timä jutu, kon tä tarvitas karula kiilt. Lattiku…
Rõugõn omma laagrin noorõ rahvamuusigu
Rõugõn tulõ 15.–20. hainakuuni rahvusvaihõlinõ nuuri muusigalaagri Reval Etno. Laagrin olõja saava pilli oppi, a päält tuu andas ka mitmõl puul kontsõrtõ.
«Muusigalaagrin tegelemi muusigarõõmu luumisõ ja hoitmisõga. Teemi umaloomingut, a mängimi ka eesti ja muiõ maiõ rahvamuusikat,» kõnõlõs suvõlaagri vidäjä, tunnõt muusik Bartosiki Tuulikki.
Laagrin oppasõ ja andva tüütarri mitmõ riikevaihõlidsõ tagapõh’aga muusigu Eestist, Walesist, Norrast ja Taanist.
A üts osa rahvamuusigalaagrist omma ka kontsõrdi, midä timahava om…
«Muusigalaagrin tegelemi muusigarõõmu luumisõ ja hoitmisõga. Teemi umaloomingut, a mängimi ka eesti ja muiõ maiõ rahvamuusikat,» kõnõlõs suvõlaagri vidäjä, tunnõt muusik Bartosiki Tuulikki.
Laagrin oppasõ ja andva tüütarri mitmõ riikevaihõlidsõ tagapõh’aga muusigu Eestist, Walesist, Norrast ja Taanist.
A üts osa rahvamuusigalaagrist omma ka kontsõrdi, midä timahava om…
Kõgõ mõnusamb om raamatut lukõ!
Kõgõ mõnusamb om suvõl kuuma ilmaga iks raamatut lukõ. Pakõt kohegi lauda pääle hainu sisse vai läät tagatarrõ sängü, tõmbat kärbläisi kaitsõs lina pääle ja loet.
Noilõ, kinkal tuu raamat viil lugõmada, om mul üts soovitus. Minevä aasta sügüse vällä tulnu Afanasjevi Vahuri romaan…
Noilõ, kinkal tuu raamat viil lugõmada, om mul üts soovitus. Minevä aasta sügüse vällä tulnu Afanasjevi Vahuri romaan…
Pini vai lats?
Nõvvami seo ilma aigu pinne käest rohkõmb kombit ja hääd kasvatust
ku latsi käest. Tuu om suur ülekohus eläjide vasta!
Midä aig edesi, tuud rohkõmb paistus, et ilmaelu om pää pääle käändnü. Ah et mis sis jäl häda om? Hädä om tuu, et eesti ja tuu seen ka võro rahva…
ku latsi käest. Tuu om suur ülekohus eläjide vasta!
Midä aig edesi, tuud rohkõmb paistus, et ilmaelu om pää pääle käändnü. Ah et mis sis jäl häda om? Hädä om tuu, et eesti ja tuu seen ka võro rahva…
Mu süäme Võromaa
Võromaa juusk mu suuni seen tuust aost saani, ku ma sündü. Seo nabanööri omma loonu mu edeimä ja -esä, kiä kunagi Võromaal elli. Ku latsõn Ida-Virumaal üles kasvi, kõnõl’ imä Võromaast. Maast, miä om väega kavvõn ja kon kõnõldas tõistmuudu. Timä vanaimä kõnõl’ koton võro kiilt, a…
Reisikiri Võrumaalt
Käve kabiinildä traktoriga Antslast Varstun (ligi 30 km) Oll’ asja. Peräjärve mäe alt kääni ilma mõtlõmalda Ubajärve poolõ. Paari minuti peräst naksi mõtlõma: mille ma tulbatii päält kõrvalõ kääni? Ah et 4 km õkvampa? A tuu iist ao poolõst kaotat. Et liiklus väiksemp? Jah, terve tuu mõtsavahelise tii pääl tull’ ainult üts auto vasta, tuugi uma vana jahikaaslanõ. Ai rusiku aknõst vällä ja näüdäs’ mullõ. Sai mõttõst aru: sa ei saa…
Suvõvõrokõsõ: Vaino Külli ja Urmas
Timahava alas’ kuvvõndat kõrda suvi Vainodõ perrele, raamadupidäjäle Küllile (44) ja telemehele Urmassõlõ (44) Orava kandih Haan’kasõ küläh. Näide suvõkodo Ojaperve talo om umma nimme väärt – huunõ omma riah Tudõrna uja perve pite.
Kõnõlõmi Külli ja Urmasõga juttu päiv pääle Kagu-Eesti eelarvamusfestivali.…
Kõnõlõmi Külli ja Urmasõga juttu päiv pääle Kagu-Eesti eelarvamusfestivali.…
Latsõ vei kultuuriperändit nutimaailmaga kokko
20.–22. piimäkuul sai nutiga latsõ Võromaalt ja muialt Eestist kokko Krabil. Maaha peeti timahavanõ koolinuuri häkaton, mink teema oll’ kultuuriperänd nutimaailman.
Häkaton tähendäs programmiirmismaratoni, kon ütekõrraga mõtõldas kambaga vällä määnegi vahtsõnõ asi vai puutriprogramm ja tetäs tuu ka valmis. Koolinoorõ seo kolmõ…
Häkaton tähendäs programmiirmismaratoni, kon ütekõrraga mõtõldas kambaga vällä määnegi vahtsõnõ asi vai puutriprogramm ja tetäs tuu ka valmis. Koolinoorõ seo kolmõ…
Talomehe-pangapidäjä
Eesti riigi tulõkiga naati kõvva põllumajandusõga tegelemä. Et saanu ehitä ja vahtsõt tehnikat osta, tuujaos oll’ rahha vaia. Maal tetti ütispanga, kohe rahvas sai rahha panda ja kost lainu võtta.
Täämbädse pildi om tennü 5. hainakuul 1936 Zopa Gustav. Pildi pääl om Varstu ütispanga nõvvokogo ja juhatus.
Ruusmaa…
Täämbädse pildi om tennü 5. hainakuul 1936 Zopa Gustav. Pildi pääl om Varstu ütispanga nõvvokogo ja juhatus.
Ruusmaa…
Kasvatuslik vaeldus
Olõ latsõpuhkusel. Inne seod oll’ aasta ja ütessä kuud latsõpuhkusõl mu tõõnõpuul. Timä läts’ tüüle ja pässi. Õigõlõ pässi õnnõ tuu, miä timäst perrä om. Latsõpuhkus ei olõ nall’aasi.
Edimädse latsõ puhul olli ma kimmäs, et taa om ime. Kai ekä tä sammu, olli täl samal aol…
Edimädse latsõ puhul olli ma kimmäs, et taa om ime. Kai ekä tä sammu, olli täl samal aol…
Pinivargus
Seo jant juhtu sõs, ku kolhoosi olli joba lakja lännü ja Vinnemaa veeren kaivõti küläteid läbi, et õkva siiä- ja sinnäpoolõ ei saasi nii lihtsäde.
Elli tuukõrd Viitka lähkün talun. Pidäsi sääl eläjit. Oll’ illus süäsuvõ ilm. Ma tulli õdagu kodu ja kai, et üts pini om kaonu. Mul…
Elli tuukõrd Viitka lähkün talun. Pidäsi sääl eläjit. Oll’ illus süäsuvõ ilm. Ma tulli õdagu kodu ja kai, et üts pini om kaonu. Mul…
Jumala liha
Mi inemise omma väega tõsidsõ. Ei taheta sukugi nall’a ja naaru. Ega tuuperäst, et elo rassõ ja rahha vähä, ei piä viil naarmist är unõtama.
Jaanipäiv sai müüdä, suur suvi käen. Õdagus tahassi määnestki lihha kütsä. Sõida Põlvahe Selverihe. Mõtlõ, et täämbä võta letist vallalist lihha. Mu iin sais noorõmbapuulnõ suur miis. Om nätä, et tä ei mõista, määnest tükkü võtta. Müüjä om väega lahkõ, pakk iks ütte ja tõist, nõst kahvliga lihha, a…
Jaanipäiv sai müüdä, suur suvi käen. Õdagus tahassi määnestki lihha kütsä. Sõida Põlvahe Selverihe. Mõtlõ, et täämbä võta letist vallalist lihha. Mu iin sais noorõmbapuulnõ suur miis. Om nätä, et tä ei mõista, määnest tükkü võtta. Müüjä om väega lahkõ, pakk iks ütte ja tõist, nõst kahvliga lihha, a…
Hanna ja sarviga
Kaika Lainõ kõnõl’ mullõ ütskõrd säändse jutu.
Tä oll’ matussil, kon matõti tihkõt talupernaist. Ku koolnut hauda lasti, oll’ kirstust visanu sinist savvu ja havva veeren tä kõgõ umatsõmba olli hanna ja sarviga.
Lainõ oll’ viil küsünü keriguopõtaja Jürjo käest, kas timä ka näkk’ toda.
Jürjo oll’ tuu pääle vasta ülnü, et säänest asja või nätä õnnõ timä, Lainõ.
Aidma Hele
Tä oll’ matussil, kon matõti tihkõt talupernaist. Ku koolnut hauda lasti, oll’ kirstust visanu sinist savvu ja havva veeren tä kõgõ umatsõmba olli hanna ja sarviga.
Lainõ oll’ viil küsünü keriguopõtaja Jürjo käest, kas timä ka näkk’ toda.
Jürjo oll’ tuu pääle vasta ülnü, et säänest asja või nätä õnnõ timä, Lainõ.
Aidma Hele
Tossu Tilda pajatus
Sõaväkke minek
Parhilla om jäl käen tuu aig, ku nuuri miihi kaitsõväkke kutsutas. Imä, kink poig pia Eestit tiinmä lätt, kõnõl’ mälehtüse umast nuurusaost.
Aastanummõr oll’ sis 1984. Püssä ala kor’ati ka tudõngi. Sügüsedse võtmisõ aigu jäi näide edimäne kursus nuurist miihist peris tühäs, õnnõ kats mehepoiga jäeti tütrigile silmärõõmus. Üts noist oll’ sõaväen är käünü. Kursaveli Võromaalt oll’ kah kimmäs minejä, a sis löüti täl väiku tervüsehädä ja üteldi, et lätt keväjädse…
Parhilla om jäl käen tuu aig, ku nuuri miihi kaitsõväkke kutsutas. Imä, kink poig pia Eestit tiinmä lätt, kõnõl’ mälehtüse umast nuurusaost.
Aastanummõr oll’ sis 1984. Püssä ala kor’ati ka tudõngi. Sügüsedse võtmisõ aigu jäi näide edimäne kursus nuurist miihist peris tühäs, õnnõ kats mehepoiga jäeti tütrigile silmärõõmus. Üts noist oll’ sõaväen är käünü. Kursaveli Võromaalt oll’ kah kimmäs minejä, a sis löüti täl väiku tervüsehädä ja üteldi, et lätt keväjädse…
Muda Mari pajatus
Kas jalgpall om parõmb ku seks?
Kuuli raadiost, et jalgpall ollõv parõmb ku seks ja et naisilõ ei miildü jalgpall. Ku nuu kats tarkust kokko panda, sõs piät arvo saama, et naisi meelest om ihorõõm iks jalgpallist parõmb.
Kas kiäki tiid kedägi, kiä tiid säänest naist, kellele miildü-i mehe? Ja kiä sääl jalgpalliplatsi pääl ümbre juuskva? Iks mehe: pikä ja lühembä, valgõ ja mustõmba. Kõik omma häste vormin ja suuri silmiga. Esieränis ku kohtunik…
Kuuli raadiost, et jalgpall ollõv parõmb ku seks ja et naisilõ ei miildü jalgpall. Ku nuu kats tarkust kokko panda, sõs piät arvo saama, et naisi meelest om ihorõõm iks jalgpallist parõmb.
Kas kiäki tiid kedägi, kiä tiid säänest naist, kellele miildü-i mehe? Ja kiä sääl jalgpalliplatsi pääl ümbre juuskva? Iks mehe: pikä ja lühembä, valgõ ja mustõmba. Kõik omma häste vormin ja suuri silmiga. Esieränis ku kohtunik…
Maolda nali
Suvõl omma kõik mõistligu inemise maal ja puhkasõ
Telefon kõlisõs. Küsütäs: «Kas Mona Lisa om koton?»
«Ei,» vastatas. «Mona Lisa om maal.»
Telefon kõlisõs. Küsütäs: «Kas Mona Lisa om koton?»
«Ei,» vastatas. «Mona Lisa om maal.»
