Mooste rahvamuusigakooli täüskasunuidõ süküslaagri
Minevä nädälivaihtus peeti Mooste rahvamuusigakoolin täüskasunuidõ süküslaagrit. Säänest laagrit, kon pilli mängitäs ja opitas üüpäiv läbi, tetäs Moosten joba neläs süküs.
«Ku olõt jätnü sälä taadõ pikä tüünädäli, sis om sääne sügüsene nädälilõpp su muusiguelo üts aasta tippsündmüs,» kitt rahvamuusigakooli…
«Ku olõt jätnü sälä taadõ pikä tüünädäli, sis om sääne sügüsene nädälilõpp su muusiguelo üts aasta tippsündmüs,» kitt rahvamuusigakooli…
Valmis sai tulõva aastaga Võro-Seto tähtraamat
Valmis om saanu tulõva aasta Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2019. aastaga pääle. Seo om joba 30. sääne raamatukõnõ, kost saa kaia tulõva aastaga kallendritähtpäivi ja lukõ umakeelitsit kirätöid ja oppuisi.
Tulõva aasta tähtraamatun om päält kallendriosa viis esi jako. Raamadu juhatas sisse…
Tulõva aasta tähtraamatun om päält kallendriosa viis esi jako. Raamadu juhatas sisse…
Võrol kõnõldi väikeisist keelist vahtsõ ao meediän
19.–20. rehekuul peeti Võro instituudin konvõrentsi, kon kõnõldi väikeisist keelist ja tuust, kuimuudu väiku keele vahtsõ ao meediän silmä paistusõ.
Pildi pääl om arotõlõminõ, kon Laaneotsa Annela, Tánczos Outi, Kõuts-Klemmi Ragne ja Nutovi Mirjam märgotasõ, määndse muutusõ omma meediäpildin perämädsel…
Pildi pääl om arotõlõminõ, kon Laaneotsa Annela, Tánczos Outi, Kõuts-Klemmi Ragne ja Nutovi Mirjam märgotasõ, määndse muutusõ omma meediäpildin perämädsel…
Tulõkil om võro keele nätäl
Võro keele nädälit peetäs timahava 5.–11. märdikuuni. Tuul nädälil om egä päiv plaanin hulk võro keele ja võro kultuuriga köüdetüid ettevõtmiisi.
Võro instituudil tulõ võro keele nädälil vällä kats vahtsõt raamatut: Vana-Võromaa laulumängõ raamat «Õnnõkõn siin tsõõri olla’» ja Kolga Raimondi luulõkogo «Peo pääl elu hõpõ». Kolga raamadu ettenäütämine om 8. märdikuul Kreutzwaldi majamuusõumin, laulumängõ kogomikku ja sama päälkiräga CD-plaati tutvustas Tarton (8.11), Võrol (9.11) ja Tal’nan (10.11) kontsõrdiga ansambli…
Võro instituudil tulõ võro keele nädälil vällä kats vahtsõt raamatut: Vana-Võromaa laulumängõ raamat «Õnnõkõn siin tsõõri olla’» ja Kolga Raimondi luulõkogo «Peo pääl elu hõpõ». Kolga raamadu ettenäütämine om 8. märdikuul Kreutzwaldi majamuusõumin, laulumängõ kogomikku ja sama päälkiräga CD-plaati tutvustas Tarton (8.11), Võrol (9.11) ja Tal’nan (10.11) kontsõrdiga ansambli…
Räpinä kammõrkuur uut vahtsit lauljit
Räpinä kammõrkuur uut kõiki helürühmi vahtsit lauljit. Proovi omma tõsõpäivilde kellä 19–21 Räpinä muusigakoolin.
Kandidaadi võiva hindäst teedä anda seo kuu lõpuni. Ettelaulmisõs/helüproovis tulõ kirota koori dirigendile Kadarpiku Tiinalõ tiina224@gmail.com.
UL
Kandidaadi võiva hindäst teedä anda seo kuu lõpuni. Ettelaulmisõs/helüproovis tulõ kirota koori dirigendile Kadarpiku Tiinalõ tiina224@gmail.com.
UL
Lasõrtsõõr uut tugõjit
Kooni 4. märdikuuni saa Huuandja keskkunnan tukõ ansambli Lepaseree CD-plaadi «Õnnõkõn siin tsõõrin olla’» välläandmist. Ansamblin tegevä üten Hainsoo Meelika (laul, viiol), Danieli Paul (kitra) ja Tärni Marti (basskitra, lüükpilli) ja näide helükiil jääs perimüs- ja jatsmuusiga vaihõpääle.
Plaadi pääle jõudva Vana- Võromaa laulumängõ vahtsõ sääde, mille perrä saa mängi ja midä passis ja om hää ka niisama kullõlda.
Kuun Võro instituudiga antas pääle plaadi vällä sama päälkiräga raamat «Õnnõkõn siin tsõõrin…
Plaadi pääle jõudva Vana- Võromaa laulumängõ vahtsõ sääde, mille perrä saa mängi ja midä passis ja om hää ka niisama kullõlda.
Kuun Võro instituudiga antas pääle plaadi vällä sama päälkiräga raamat «Õnnõkõn siin tsõõrin…
Noorõ otsustaja kaesõ tulõvikku
1. märdikuu pääväl kell 10 tulõ Võro täüskasunuidõ gümnaasiumin (Jüri 42, Võro) kokko Võro, Põlva ja Valga maakunna nuuri otsustajidõ osaluskohvik.
Märgotamislavva ümbre oodõtas nuuri ja nuurimiilsit, otsustajit ja paikligu elo iistvidäjit. Osaluskohvikun arotõdas, määndse omma parhilladsõ hädä, ja otsitas noist välläpäsemist.
Täpsemb teedüs lingid.ee/osaluskohvik2018.
UL
Märgotamislavva ümbre oodõtas nuuri ja nuurimiilsit, otsustajit ja paikligu elo iistvidäjit. Osaluskohvikun arotõdas, määndse omma parhilladsõ hädä, ja otsitas noist välläpäsemist.
Täpsemb teedüs lingid.ee/osaluskohvik2018.
UL
Põnõvit kokkosaamiisi sügüsedsel hingiaol
Inemise miil taht vahepääl lahutamist. Esieränis parhillatsõl pümmel aol. Hää viis tumõhõmpi mõttit pääst kavvõlõ saia om tutvidõga kokkosaaminõ.
Minevä nätäl peet hõimunätäl tõi mullõ põnõvit kokkosaamiisi vanno ja vahtsidõ tutvidõga. Noist üts esierälidsemb oll’ Tal’nan, kon näi ja kuuldsõ nuurt udmurti…
Minevä nätäl peet hõimunätäl tõi mullõ põnõvit kokkosaamiisi vanno ja vahtsidõ tutvidõga. Noist üts esierälidsemb oll’ Tal’nan, kon näi ja kuuldsõ nuurt udmurti…
Kodokiil olõ-i nall’atego
Inemiisile om vaia julgust anda.
Kõnõlõmist saa oppi õnnõ sis, ku essümist ei pelgä
Ma olõ esinakanu võrokõnõ. Võro kiil oll’ suuri inemiisi kiil. Ma tahtsõ suurõs saia ja olli katõssa, ku naksi esi kõnõlõma. Olõ-õi kardokil hätä mitä, oll’ mu edimäne esi kokko pantu lausõ. Sjoo…
Kõnõlõmist saa oppi õnnõ sis, ku essümist ei pelgä
Ma olõ esinakanu võrokõnõ. Võro kiil oll’ suuri inemiisi kiil. Ma tahtsõ suurõs saia ja olli katõssa, ku naksi esi kõnõlõma. Olõ-õi kardokil hätä mitä, oll’ mu edimäne esi kokko pantu lausõ. Sjoo…
Ravitsõminõ
Ku mi latsõ ollimi (tuu oll’ minevä saandi keskpaiku) ja haigõs jäimi, sis imä tohtõrd’ meid maarohtõga, midä timä imä tälle oll’ opanu.
Ku ollimi külmä saanu, sis panti tsukrutükü pääle paar tsilka eederit vai hõl’ovat ja mi pidimi tuu tsukrutükü är nutsutama. Sis viil panti sinebipulbrit ihokuuma vette ja mi pidimi ummi jalgu sääl lämmistämä.
A ku jo köhä tull’, sis määriti rinna pääle hanirasva ja ku tuud es olõ, sis harilikku tsiarasva, kohe…
Ku ollimi külmä saanu, sis panti tsukrutükü pääle paar tsilka eederit vai hõl’ovat ja mi pidimi tuu tsukrutükü är nutsutama. Sis viil panti sinebipulbrit ihokuuma vette ja mi pidimi ummi jalgu sääl lämmistämä.
A ku jo köhä tull’, sis määriti rinna pääle hanirasva ja ku tuud es olõ, sis harilikku tsiarasva, kohe…
Mii egäpäävädse taimõ
Om imestämisväärt, kui veidü eestläne tund uma koduümbrusõ luudust – taimi ja luumõ. Luumõ om veidü, noid iks kuigi tuntas, aga taimi tundmisega, mullõ paistus, lätt asi järjest hullõmbas.
Ildaaigu panti telesaatõn ütele targalõ ette kolmõ taime leht – pojeng, angõrvass ja püdseleht – ja küsüti: määne naist om süüdäv? Pääle pikkä märgotamist valisi tuu kodanik pojengi, tähendäs: tä ei tunnõ ei taimi ega esiki lille.
Mõni aig tagasi ma soovidi…
Ildaaigu panti telesaatõn ütele targalõ ette kolmõ taime leht – pojeng, angõrvass ja püdseleht – ja küsüti: määne naist om süüdäv? Pääle pikkä märgotamist valisi tuu kodanik pojengi, tähendäs: tä ei tunnõ ei taimi ega esiki lille.
Mõni aig tagasi ma soovidi…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Uma Lehe 15. jutuvõistlus om no vällä kuulutõt. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2019. aastaga joosul.
Võistlusjuttõ…
Võistlusjuttõ…
Käsitüükündlide tegijä Osulast
Esä Feodoril, kiä om küländ tunnõt tegeläne vinne kirändüsest, oll’ üts unistus. Tä unist’, et täl võinu olla Samaaran väiku kündlevabrik. Piaaigu säändsesama unistusõ omma teos tennü Ani Reimo ja Piirisilla Agur, kinkal om väiku kündlekoda Võromaal Osulan.
Kaabsoo firmamärgiga kündle omma Võromaal ja…
Kaabsoo firmamärgiga kündle omma Võromaal ja…
Tal’na Võro seldsi kuunkäümise huuaig läts’ käümä rehekuu alostusõn
Tal’na Võro selts tuu neli kõrda aastan kokko Tal’na ja Harjumaa võrokõsõ, kiä tahtva kuun kävvü, tõõnõtõist nätä ja küläliidsi kullõlda. Seo sügüse edimäne kokkosaaminõ oll’ 7. rehekuul, külälises oll’ Uma Lehe toimõndaja.
Liikmit om…
Liikmit om…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Tahtsõ kraanajuhis, a lätsi vannokodo
Mul oll’ hädäste kortinat vaia ja loi aolehest kortinaga tüükuulutuisi. Vanastõ oll’ iks nii pall’o tüükotussit saia, et terve lehe tagomanõ külg oll’ kuulutuisi täüs.
Mõtli, et lää kraanajuhis. Sääl lubati kõigi mugavuisiga kortinat. Lätsi sis ülembä mano, kõnõli jutu är. Mul kästi tuvva tohtri käest papõr, et olõ iks terve mõistusõga, ja nägemise kotsilõ kah papõr,…
Tahtsõ kraanajuhis, a lätsi vannokodo
Mul oll’ hädäste kortinat vaia ja loi aolehest kortinaga tüükuulutuisi. Vanastõ oll’ iks nii pall’o tüükotussit saia, et terve lehe tagomanõ külg oll’ kuulutuisi täüs.
Mõtli, et lää kraanajuhis. Sääl lubati kõigi mugavuisiga kortinat. Lätsi sis ülembä mano, kõnõli jutu är. Mul kästi tuvva tohtri käest papõr, et olõ iks terve mõistusõga, ja nägemise kotsilõ kah papõr,…
Näütemäng maajumala pojast
1933. aastaga 20. rehekuu aoleht Wõru Teataja kirotas ütest põnõvast näütemängost, miä tuul aol valmis sai. Näütemängo kirotaja oll’ Räpinäst peri kirämiis Voolaise Paulopriit.
Kolmõpildilidse näütemängo tegemise sünnüse Lutsi maarahva kesken Latgalen 40 aastakka tagasi, tuu tähendäs sis 1890. aastil.
Tuul aol käve Lutsin rahvaluulõ-uurja Kallasõ Oskar.…
Kolmõpildilidse näütemängo tegemise sünnüse Lutsi maarahva kesken Latgalen 40 aastakka tagasi, tuu tähendäs sis 1890. aastil.
Tuul aol käve Lutsin rahvaluulõ-uurja Kallasõ Oskar.…
Et olõs keskkunda ja tüüd
Nüüd, hää inemise, olõs veidükese api vaia. Elorikkusõ eräkund tulõ avita är luvva. Tuujaos om näil 500 inemist vaia kokko saia, aigu om väega veidükese perrä jäänü ja egäüts saa seo man hindä võrra avita.
Parhilladsõ saisuga omma tulõvidõ riigikogo valimiisi lavva pääl õnnõ viledsä variandsi.…
Parhilladsõ saisuga omma tulõvidõ riigikogo valimiisi lavva pääl õnnõ viledsä variandsi.…
Lehmä puhtõ
Seo lugu juhtu 1986. aastagal Rammuka küläh. Tuul aol tüüdi ma liinah, a imä tädiga elli maal ja pei ka muidogi lehmä. Nädälivahetusõl kävemi uma perrega näil abih.
Sügüsist tädi roitsõ kõgõ lehmäga ümbretsõõri. Koh olliva hal’õmba hainalapi, sääl lassõ tä lehmäl kõtu täüs süvvä. Ütskõrd ristikhaina ädälät, a…
Sügüsist tädi roitsõ kõgõ lehmäga ümbretsõõri. Koh olliva hal’õmba hainalapi, sääl lassõ tä lehmäl kõtu täüs süvvä. Ütskõrd ristikhaina ädälät, a…
Kõrralik keretäüs
Lelläl olle üts väega huvitav riistapuu, minka tä topsõ tubakat pabirossihülsi sisse. Ma olli tuust väega huvitõt ja õks nõnnapiten man.
Päält kooli lätsi viil mõnõs tunnis karja. Põllu olli koristõdu, sõs oll’ karja kah kergemb kaitsa. Ma võtsõ köögikapi suhvlist peotävve pabirossõ kah üten, et sõs naabripoiskõsõga är pruuvi, kuis om.
Aimi naabriga kar’a kokko, a kar’ah olle hoobis naabriplika. Sis ma pandsõ pabirossi palama nigu täüsmiis kunagi. Paksõ «daamilõ» kah,…
Päält kooli lätsi viil mõnõs tunnis karja. Põllu olli koristõdu, sõs oll’ karja kah kergemb kaitsa. Ma võtsõ köögikapi suhvlist peotävve pabirossõ kah üten, et sõs naabripoiskõsõga är pruuvi, kuis om.
Aimi naabriga kar’a kokko, a kar’ah olle hoobis naabriplika. Sis ma pandsõ pabirossi palama nigu täüsmiis kunagi. Paksõ «daamilõ» kah,…
Tossu Tilda pajatusõ
Sannapidol ilmast
Minevä aastasaa 70–80ndil aastil oll’ egäl hindäst luku pidäväl asotusõl kongi vii veeren uma sann, kon sai korgit küläliidsi vasta võtta vai sis kambakõisi pito pitä.
Ei olõ täpsele meelen, kas oll’ kinkagi juubõl vai mõni muu ettevõtminõ, a jäl oll’ põhjust sanna küttä ja söögi-viina paiga pääle vitä.
Pia olli tuuri üllen ja puhkõruum miihi kõvva juttu täüs. Peräkõrd kõnõli mehe õnnõ allpuul napa nall’u. Naasõ, kes olli kah sääl,…
Minevä aastasaa 70–80ndil aastil oll’ egäl hindäst luku pidäväl asotusõl kongi vii veeren uma sann, kon sai korgit küläliidsi vasta võtta vai sis kambakõisi pito pitä.
Ei olõ täpsele meelen, kas oll’ kinkagi juubõl vai mõni muu ettevõtminõ, a jäl oll’ põhjust sanna küttä ja söögi-viina paiga pääle vitä.
Pia olli tuuri üllen ja puhkõruum miihi kõvva juttu täüs. Peräkõrd kõnõli mehe õnnõ allpuul napa nall’u. Naasõ, kes olli kah sääl,…
Muda Mari pajatus
Elo perän perismunnõ
Ma kuuli raadiost, et Eestist piät saama nutiriik ja mahheriik. Tuu om jumala õigõ. Tah Kagu-Eestih om tuuga joba pääle naatu. Ku mõtõlda munnõ pääle. Vanno kanakasvatuisiga om lõpp, kana viiäs är tapalavalõ. A vahtsit kanalautu saa-i ehitä, selle et inemise omma joba marru aedu.
Taa kotussõ pääl tulõgi mängu nutiriik. Ku innembä osti targa inemise vutimunnõ, sõs nüüd tulõ vahtsõnõ süük: nutimuna.
Hummogu tulõt sängüst vällä. Ma tiiä-i, kas peldikuh iks…
Ma kuuli raadiost, et Eestist piät saama nutiriik ja mahheriik. Tuu om jumala õigõ. Tah Kagu-Eestih om tuuga joba pääle naatu. Ku mõtõlda munnõ pääle. Vanno kanakasvatuisiga om lõpp, kana viiäs är tapalavalõ. A vahtsit kanalautu saa-i ehitä, selle et inemise omma joba marru aedu.
Taa kotussõ pääl tulõgi mängu nutiriik. Ku innembä osti targa inemise vutimunnõ, sõs nüüd tulõ vahtsõnõ süük: nutimuna.
Hummogu tulõt sängüst vällä. Ma tiiä-i, kas peldikuh iks…
Maolda nali
Miä või juhtuda sis, ku sügüsedsel aol maja küttesüstem katski lätt
«Ott, tulõ ruttu kodo, radiaator tsilgus!» kõlistas naanõ rallimiis Tänaku Otilõ.
«Ott, tulõ ruttu kodo, radiaator tsilgus!» kõlistas naanõ rallimiis Tänaku Otilõ.
