Kultuurkapital and’ maakundõn aastapreemjit
Eesti Kultuurkapitali maakundligu ekspertgrupi jagasiva aasta alostusõn kultuurirahvalõ avvohindu. Seokõrd saiva kõgõ korgõmba – Kultuuripärli preemiä – Võro maakunnan muusik ja laululuuja Kalkuna Mari ja Põlva maakunnan lõõdsamängjä ja -meistre Tartese Heino.
Vällä anti ka preemiä elotüü iist. Võro maakunnan sai tuu…
Vällä anti ka preemiä elotüü iist. Võro maakunnan sai tuu…
Tsoorun tähistedi Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäivä
Minevä nädäli keskpaigan, 9. vahtsõaastakuu pääväl tähistedi Tsoorun Võromaalt peri tunnõdu kirämehe Jaigi Juhani ümärikku tähtpäivä. Üten tuuga tähist’ Tsooru raamadukogo uma 110. tegotsõmisaastapäivä.
Pidopääväle oll’ tulnu ka Jaigi Juhani tütär Jaigi Ilo, kiä eläs Pariisin. Pildi pääl kirotas…
Pidopääväle oll’ tulnu ka Jaigi Juhani tütär Jaigi Ilo, kiä eläs Pariisin. Pildi pääl kirotas…
Draamatiatri nakkas mängmä võrokeelist «Põuda ja vihma»
Eesti Draamatiatri nakkas seo aasta mahlakuu lõpust mängmä Kõivu Madissõ ja Lõhmussõ Aivo 1987. aastagal ilmunut näütemängu «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl».
«Seo om ütekõrraga üte taloperre lugu, eht võro keele ja maa lugu, minevä aastasaa alostusõ Eesti ja Euruupa lugu,» kirotas tiatri näütemängu tutvustusõs.
«Põua ja vihma» sääd lava pääle Pedäjä Priit, kunstnik om Jänese Pille. Mängvä Eelmaa Aleksander, Mihkelsoni Kaie…
«Seo om ütekõrraga üte taloperre lugu, eht võro keele ja maa lugu, minevä aastasaa alostusõ Eesti ja Euruupa lugu,» kirotas tiatri näütemängu tutvustusõs.
«Põua ja vihma» sääd lava pääle Pedäjä Priit, kunstnik om Jänese Pille. Mängvä Eelmaa Aleksander, Mihkelsoni Kaie…
Peri poodi perämädse päävä
Lätsi vanal aastal puuti, et süvvä osta. A vot, es olõki, midä võtta. Müüjä ütel’ murõligult, et Peri puut pandas kah vahtsõst aastast kinni.
Õnnõs oll’ riioli pääl viimäne konserv, sis sai viil paki präänikit ja väikeisi topsõga kohvikuurt. Es olõ piimä, leibä, vetsupaprõst kõnõlõmalda. . . .
Kuis…
Õnnõs oll’ riioli pääl viimäne konserv, sis sai viil paki präänikit ja väikeisi topsõga kohvikuurt. Es olõ piimä, leibä, vetsupaprõst kõnõlõmalda. . . .
Kuis…
Hää talvõspordi talv
Timahavanõ talv uma parra lumõ ja parajidõ külmäkraatõga om hää talvõspordi tegijile. Mitmõl puul omma valla tettü vissiplatsi, suusaraa ja kelgumäe. Seo pilt om tett minevä pühäpäävä Haani suusastaadioni man. Rahmani Jani pilt
Tenolist tennüspäivä!
Talv om poolõ pääl. Vanast peeti 17. vahtsõaastakuul tennüspäivä. Tuus pääväs keedeti puul tsiapääd hernide vai kruupõga. Arvati, et sis läävä tsia häste edesi.
Käüti ka keldrin, puukuurin ja küünün. Uuriti, kas iks jakkus viil talvõ tõõsõ poolõ jaos süüki hindäle ja eläjile ja puid aho kütmises.
Täämbädsel…
Käüti ka keldrin, puukuurin ja küünün. Uuriti, kas iks jakkus viil talvõ tõõsõ poolõ jaos süüki hindäle ja eläjile ja puid aho kütmises.
Täämbädsel…
Kultuurkapitali preemiä saaja
Midä kõnõli kõgõ korgõmbidõ preemjide saaja päält avvohinna kättesaamist?
Elotüüpreemiä saanu
Kudu Ilmar:
«Suur üllätüs oll’. Jäi mõtlõma, kas ma sis olõ midägi niipall’o hääd tennü vai. . . . …
Elotüüpreemiä saanu
Kudu Ilmar:
«Suur üllätüs oll’. Jäi mõtlõma, kas ma sis olõ midägi niipall’o hääd tennü vai. . . . …
Usk ja terve mõistus
Nüüd, kon jõuluaig läbi, om paras aig kõnõlda kristlusõst ja jõulõst kõrvaltkaeja mättä otsast. Ma loe hinnäst mittekristlasõs. Kuigi usu, et Jeesus Kristus oll’ üts väkev pühämiis, arva siski, et säändsiid mehi oll’ õigõ mitmõn usun õigõ pall’u ja om arvada nüüdki. Ainult et nüüdsel aol mõistõtas pühämehiga pall’u parõmbalõ ja targõmbalõ toimõ tulla.
Piiblit olõ ma uurnu küländ tükäldä, aga usu, et päämistest tegemistest sääl om mul siski aimdus olõman ja…
Piiblit olõ ma uurnu küländ tükäldä, aga usu, et päämistest tegemistest sääl om mul siski aimdus olõman ja…
Kas tinavaasta parembadõ?
Minevä kuu kõlist’ mullõ üts tragi naistõrahvas, eluaignõ koolioppaja, aastõid üle katsõkümne. Taal oll’ ildaaigu ummi konagiitsi tüükaaslaisiga joulupidu ollu. «Peris häste läts’. A kolm kõrda pedi ma tuu istmise aigu juttu muijalõ käändmä, ku rahvas poliitikast kõnõlama naksi ja vihatsõs minema tükke. Veidü ärä väsüt’ sääne märgutamine, et mea nüüd ülda,» kõnõl’ provva, kiä esi ilman ei vingu, naardõn.
Mi õks olõmigi vast niimuudu ilma luudu, et rohkõmb murõtami…
Mi õks olõmigi vast niimuudu ilma luudu, et rohkõmb murõtami…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
Perämäne kiri. Koton tagasi
Rumeeniäst tagasi kodo tulõminõ käü lihtsähe. Panõt uma kraami auto pääle, võtat üte latsist kaardilugõjas, panõt massina käümä ja nakkat…
Perämäne kiri. Koton tagasi
Rumeeniäst tagasi kodo tulõminõ käü lihtsähe. Panõt uma kraami auto pääle, võtat üte latsist kaardilugõjas, panõt massina käümä ja nakkat…
Puutüümeistre Sibula Ärni
Misso küle all Pupli küläh Kirsi taloh eläs vanast rehetarõst ehitedüh elämiseh käsitüümeistre Ernst Sibul, kedä rahva siäh tiidäs Sibula Ärni nimega. Hää meistre kuulsus liigus suust suuhtõ ja palvõ timäst aoleheh kirota tull’ timä meistretöie ostjalt.
Juttu aimi tä väikuh tüükuah, mis om veerest veereni ummatettüid puust asju täüs. Om hulga egäpääväelos tarvilikku kraami ja kunstkäsitüüd, mis tennü avvu eski kuulsalõ kunstikualõ.
Kas om meeleh, kuna naksiti midägi ummi kässiga…
Juttu aimi tä väikuh tüükuah, mis om veerest veereni ummatettüid puust asju täüs. Om hulga egäpääväelos tarvilikku kraami ja kunstkäsitüüd, mis tennü avvu eski kuulsalõ kunstikualõ.
Kas om meeleh, kuna naksiti midägi ummi kässiga…
Kuis tulla toimõ talvõstressiga, miä pümmel aol ligi hiil?
Käen um jälleki talv ummi tujokiidsi ilmuga ja vaihõl um tarõn nii hämmär, et ilma lambilda ei näe lukõki.Pall’odõlõ hiil ligi nn talvõstress – esieränis noilõ, kes eläse ütsindä ja viil koskil (veere)maal.
Läässi vai kotost vällä miilt lahutama,…
Läässi vai kotost vällä miilt lahutama,…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Puuk pudõlin
Vastavõtulõ tull’ noorõpuulnõ miis. Pandsõ penitsilliinipudõli, kon puuk sehen, lavva pääle. Ütel’, et võtsõ esi, tiidäki kost, puugi är.
Nõudsõ mi käest, et mi toda puuki põh’alikult uurissi. Kas um terve vai haigõ puuk.
Ku ma ütli, et mi traumapunktin ei uuri puukõ, es olõ tä tuu vastussõga peri ja naas’ püksõ maaha ajama. Esi ütel’, et uurgõ sis tedä, kas…
Puuk pudõlin
Vastavõtulõ tull’ noorõpuulnõ miis. Pandsõ penitsilliinipudõli, kon puuk sehen, lavva pääle. Ütel’, et võtsõ esi, tiidäki kost, puugi är.
Nõudsõ mi käest, et mi toda puuki põh’alikult uurissi. Kas um terve vai haigõ puuk.
Ku ma ütli, et mi traumapunktin ei uuri puukõ, es olõ tä tuu vastussõga peri ja naas’ püksõ maaha ajama. Esi ütel’, et uurgõ sis tedä, kas…
Vanainemiisi asi
Õga toda murõt ei olõ, et murõt ei olõ! Ku üts murõ kuigimuudu kõrda saa, om õkva tõnõ platsin, luudus om as’a niimuudu säädnü. Pulga Jaan laul vast seenimaani, et meil murrit ei olõ, a Jaan om joba ei tiiä mitmõndan nuurusõn miis ja timäst noorõmbidõ inemiisi…
Horoskoop 2019. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ vähemb tunnõtu tähetark Kaldmani Hedi (40).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Aasta tuu hulga tüüõnnõ, a kae ette: ku tüükuhi ülearvo suurõs kasus, võit hinnäst oinas tüütädä.
Raha. Hulga….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Aasta tuu hulga tüüõnnõ, a kae ette: ku tüükuhi ülearvo suurõs kasus, võit hinnäst oinas tüütädä.
Raha. Hulga….
Tossu Tilda pajatusõ
Ku kajagu kõndsõ jalaga
EPAn, parhillatsõn maaülikoolin, tüke tudõngi nädäli algusõn ildas jäämä vai peris puuduma.
Üts Hiiumaa poiss ilmu loengulõ tõõsõpääväl. Oppaja küsse, mille tä eelmidsel pääväl es tulõ. Hiiumaa poiss selet’, et tuul oll’ kõva ja praam es liigu. Oppaja, kinkal oll’ tudõngidõ võlsmisõst viländ, kahtlust’: ku kõva tuu tuul iks olla sai? Tudõngipoiss es olõ suu pääle sadanu ja ütel’: nii kõva, et kajagu es jõvva linnada ja kõndsõ…
EPAn, parhillatsõn maaülikoolin, tüke tudõngi nädäli algusõn ildas jäämä vai peris puuduma.
Üts Hiiumaa poiss ilmu loengulõ tõõsõpääväl. Oppaja küsse, mille tä eelmidsel pääväl es tulõ. Hiiumaa poiss selet’, et tuul oll’ kõva ja praam es liigu. Oppaja, kinkal oll’ tudõngidõ võlsmisõst viländ, kahtlust’: ku kõva tuu tuul iks olla sai? Tudõngipoiss es olõ suu pääle sadanu ja ütel’: nii kõva, et kajagu es jõvva linnada ja kõndsõ…
Muda Mari pajatus
Võro linnujaama katusõraha
Ma kuuli raadiost, et Pärnoh panti raudtii kinni ja rongõ asõmõl nakkasõ vahtsõst linnujaamast linnugi lindama. Tuu asi käve näil sääl kipõstõ külh.
Võrol om rongiliiklus jo ammu otsa saanu, a linnujaama olõ-i viil siiäni ehitämä naatu. Vast seo vahtsõnõ aasta nakkas tuu ehitüs pääle, selle et mi kanti andsõ valitsus kõgõ rohkõmb katusõrahha. Tõisi katussidõ siäh võissi Võrolõ linnujaama katussõ valmis tetä, külh sõs saina kah kunagi saava.
A ku linnujaama…
Ma kuuli raadiost, et Pärnoh panti raudtii kinni ja rongõ asõmõl nakkasõ vahtsõst linnujaamast linnugi lindama. Tuu asi käve näil sääl kipõstõ külh.
Võrol om rongiliiklus jo ammu otsa saanu, a linnujaama olõ-i viil siiäni ehitämä naatu. Vast seo vahtsõnõ aasta nakkas tuu ehitüs pääle, selle et mi kanti andsõ valitsus kõgõ rohkõmb katusõrahha. Tõisi katussidõ siäh võissi Võrolõ linnujaama katussõ valmis tetä, külh sõs saina kah kunagi saava.
A ku linnujaama…
