Raamadukogo pidoaasta

Raamadukogo pidoaasta

Et timahava om mitmõl Võromaalt peri kiränikul tsõõrik sünnütähtpäiv ja 110 aastat saa ka Võro liinaraamadukogo luumisõst, tähistäs Võromaa keskraamadukogo aastat mitmõ pidolidsõ ettevõtmisõga.
1909. aastal tetti valla Võro liina avalik raamadukogo. Võromaa keskraamadukogo pidä hinnäst tuu perrätulõjas ja tähüstäs timahava ümärikku tähtpäivä. «Terve aasta om juubõliaasta,…
Võro latsiaialatsõ saava jalga vahtsõ tsuvva

Võro latsiaialatsõ saava jalga vahtsõ tsuvva

Võromaa kängidsävabrik Ritico tege Eesti Vabariigi pidoaasta lõpõtusõs kinä kingitüse: kõik Võro liina latsiaia saava üte rühmä jao OmaKinga tsuugõ.
Tsuugõ kinkmise mõtõ tull’ jalavarjõ tuutja juhi Tillmanni Liisi sõnnu perrä latsiaidu hindä puult joba aasta tagasi. Inämbüsel latsiaidust omma olõman rahvarõivakomplekti,…
Võrol näüdäti kandlõraamatut

Võrol näüdäti kandlõraamatut

Minevä pühäpäävä oll’ Võro liinan Vana-Võromaa kultuurikuan raamadu «100 Eesti rahvakandlemängijat ja -meistrit» vällänäütämine. Tego om Eesti folkloorinõvvokogo rahvakandlõmängjide kaardistamisõ ja ülesvõtmisõ tüürühma tüü kokkovõttõga.
Raamatust saa lukõ 100 Eesti rahvakandlõmängjä kotsilõ. Kõnõldas, kuis näist pillimehe saiva, midä mängvä ja kost näide pilli peri…

Kooriütisüse avvohindu jakku ka võrokõisilõ

Eesti kooriütisüs kuulut’ minevä puulpäävä Tal’nan Estonia kontsõrdisaalin vällä koori- ja puhkpillimuusiga aastapreemiä. Mitu suurt aastapreemiät tull’ seokõrd ka Võromaalõ.
Aasta dirigendis-muusigaoppajas valiti Otsari Silja. Tä om Parksepä keskkooli, Võro gümnaasiumi ja Võro muusigakooli muusigaoppaja ja paigapäälidse muusigaelo edesiviijä. 2018. aastagal oll’ Otsari Silja viil võrokeelidse Uma Pido ja Võromaa tandsupido muusikalinõ juht. Timahavvatsõs üldlaulupidos valmistus tä katsa kooriga.
Aasta orkestridirigendis tunnistõdi Randvere Jaan, kiä om Võro muusigakooli…

Käen om «Mino Võromaa» võistlusõ tähtaig

32. kõrda om Võro instituudi iistvõtmisõl käümän latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlus «Mino Võromaa».
Töie saatmisõ tähtaig om 1. radokuu – viil ei olõ ilda uma jutt, luulõtus, näütemäng vai märgotus kirja panda ja är saata.
Kirätöid oodõtas meili pääle kaile.kabun@wi.ee. Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd.
Parõmba kirotaja saava avvohinna.
UL
Kikkajärve Kalakõsõ karikas jäi lätläisi kätte

Kikkajärve Kalakõsõ karikas jäi lätläisi kätte

Minevä puulpäävä, 26. vahtsõaastakuul Eesti-Läti piirijärve Kikkajärve pääl peetü kalapüüdmise võistlusõ «Kikkajärve kalakõnõ» võit läts’ seogi kõrd lätläisile. Tuu es olõ ka määnegi ime – kalla olli püüdmän õnnõ viis eestläst 32 lätläse vasta.
Säänest võistlust peeti joba ütsäs kõrd…
Kae umalõ kandidaadilõ näkko!

Kae umalõ kandidaadilõ näkko!

Seo inne valimiisi aig paistus tsipa tõistmuudu. Olõ kuulnu mitmõ inemise käest, et inämb ei mõistaki, kedä valli.
Poliitikidõ jaos om parhilla kõgõ kipõmb hindäkitmise ja vastatsidõ muaga pilmisõ aig. A midä valija viil inne valima minekit tetä saa?
Valija saa jala kõtu alt vällä võtta,…
Üts tsill’okõnõ puukõnõ

Üts tsill’okõnõ puukõnõ

Inemise kalõstusõ iks inämb, ku nä luudusõst
ja maaköüdüssest kavvõmbal omma
 
Kasvi üles Kohtla-Järve tüüstüs-maastigõ vaihõl, kon päiv kõgõ tuhamäki taadõ üüses magama läts’. Kaivanduisi ümbre oll’ lakõ maa, maa-alonõ risti-rästi läbi kaivõt, tuuperäst olli kuionu kõik lätte ja kunagi kasunu suurõ mõtsa ammu maaha võetu.…
Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd

Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd

Kodotütre tähisti 19. vahtsõaastakuu pääväl Räpinäl pidolidsõlt umma aastapäivä. Kaitsõliidu Põlva malõva nuurijuhendaja Valsi Aile kõnõlõs lähembält, midä esämaalidsõ kasvatusõ organisatsiooni tegevä.
Kodotütril oll’ aastapäiv, Räpinäl peeti suurt pito. Kuis läts’?
Häste läts’. Pito om iks kerge…

Kõik bambusõ pääle!

Pandakaru ollõv välläkuulmise piiri pääl. Inemise näid hoitva ja süütvä, aga mõtsikun luudusõn jääs näile süüki veitüs. Muidu küländki üterahvastõt Hiinan om näile määnegi maalapikõnõ eräldet, aga tuud om suurõlõ eläjäle veidü. Imelik külh, et suurõn Aasian, kon tühjä maad küländ, kõlbas hiidpandalõ õnnõ määnegi lapikõnõ. Aga kui arvõstami, et hiidpanda süü õnnõ bambust, sis ei olõki imelik. Häös bambus, häös ka panda. Mi vana hää päntjalg lätt kaarapõldu, park kere…
Terävä sulõga pinisõbõr Annika

Terävä sulõga pinisõbõr Annika

Paganamaa veere pääl Tagakolga külän eläs Antoni Annika, kiä kirotas juttõ ja luulõtuisi, käü Krabi külätiatriga näütlemän ja pidä suuri pinne. Minevä aasta lõpun sai Annikal valmis raamat «Draakonineitsi hingepärlid», kon seen nii eesti- ku võrokeelist kraami.
«Kirutaminõ nakas’ pääle tenu Uma Lehe jutuvõistluisilõ.…
Midä silmän pitä talvõl kelgumäe ja suusaraa pääl

Midä silmän pitä talvõl kelgumäe ja suusaraa pääl

Suurõ pühä ja rassõ söömäao umma sälä takan ja nüüd tulõ pall΄odõl meist jako saia liikmispuudusõst ja ülearotsõst kihäkaalust. Talv pakk hindä liigutamisõs häid võimaluisi, kül suusaraa, vissiplatsi ja kelgumäe pääl. A spordiga üten luuras ka rida ohtõ.
Eestimaa um…

Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Miis, kiä peläs’ ütsindä olla
 
Üts üüsene lugu. Kiirabi tõi mehe, kinkal oll’ eloiso otsa saanu ja kiä oll’ hinnäst veidükese žiletiga randmõst nüsinü.
Sai sis är ummõldus. Säändse haigõ hingega inemise saadõtas psühhiaatrilõ pästmises. Vai tõisi sõnnoga üteldä, eloiso parandamisõs.
Helisti tüükõrraldajalõ ja ütli, et vaia om autot haigõ sõidutamisõs. A auto oll’ sõidun ja tuud pidi kavva uutma….
Ruusmaa Arthur (22.10.1956 –15.01.2019)

Ruusmaa Arthur (22.10.1956 –15.01.2019)

Seo kuu keskpaigan tull’ väega kurb uudis: mi ilmast om är lännü Ruusmaa Arthur. Muiõ tegemiisi kõrval ka Uma Lehe rubriigi «Vana pilt kõnõlõs» pikäaolinõ kokkosäädjä.
Ku vana pildi rubriik 2011. aastaga süküskuul alost, oll’ edimält plaanin, et lugõja saatva siiä ummi vanno…
Kingitüst uutva poiskõnõ

Kingitüst uutva poiskõnõ

Mullõ miildüs väega kingitüisi saia. A toda juhtus harva, et midägi kingitäs. Viil harvõmb juhtus, et kingitäs midägi säänest, mis sullõ tõtõstõ rõõmu tege. Naanõ kinkse mullõ õkva kängä. Mul om elon egäsugutsit kängi olnu, rassõ om järgmädse paari üle rõõmusta. A kingidü hobõsõ suuhtõ…
Üümajalinõ

Üümajalinõ

Seo lugu juhtu veidü rohkõmb ku kümme aastat tagasi Mikidämäe alõvigu kortõrmajah mu tädi kortõrih. Jätä päätegeläse nime hindä tiidä, selle et nuuril miihil iks juhtus ja ei taha kedägi kompromitiiri. Ku inemine hinnäst är tund, sis om häste, a ku ka ei tunnõ, sis võiolla lihtsäle ei…

Družba lugu

Taa lugu juhtu kavvõl Vinne aol mu kunagidsõ tüüseldsilidse Nikandrovi Jüriga. Tuul aol õs olõ poodist kõkkõ vabalt võtta. Kirotama pidi avalduisi ja uutma järekõrran, õt asjo saia.
Nii oll’ Jüril lugu Druþba moodorsaegõ, a peräkõrd naarat’ õnn ja vahtsõnõ rohilist värmi moodorsaag oll’ olõman. Palot’ mitu paagitäüt kütüst är, nigu oppusõn kirän, õt saag tüükõrran olõssi.
Jõudsõ sõs kätte puulpäiv ja Jüri võtsõ kats abimiist, portõmassina ja põrot’ mõtsa puid tegemä. Jõudsõ ilosalõ mõtsa,…

Tossu Tilda pajatusõ

Kliimapagulanõ
Memm ja taat käve kõgõ liinan katõkõisi käest kinni hoitõn. Ütist ello oll’ jo päält poolõ saandi elet. A as’al oll’ uma proosalinõ külg kah. Pikki aastidõga olli memme jalakõsõ kehväs jäänü. Tä kõndsõ väega tassakõistõ ni vässü är. Tuuperäst käü viimätsel aol taat ütsindä poodin.
«Mille nii? Kas memmekene om haigõs jäänü?» uursõ tutva murrõga.
«Ei olõ haigõ. Tä naas’ kliimapagulasõs,» ütel’ taat.
Edimält ai kõva tuul ja lumõlopp memme tarrõ. Sis tulli…

Muda Mari pajatus

Hiina piina
Ma kuuli raadiost, et ka katõkümne edimädsel saandil tegevä mõnõ as’a nii inemiisile ku riikele hiina piina. Näütüses siinpuul Atlandi ookeani tege brittele hiina piina Iiri piir. A tõsõlpuul Atlandit tege ameeriklaisilõ hiina piina Trampi piirimüür.
Nuusama hädä omma Eestimaal kah. Eesti ehitäs hindäle kah piirimüürü, mis om jo hää mito aastat meile hiina piina tennü. Raha kaos nigu mutimulku. Üts tark miis ütel’, et mi piiri pääl käü ülekargajidõ püüdmine jälgi…

Maolda nali

Puhkus talvõl
Pandas paika aasta puhkusõgraafikut. Ülemb kuts tüütäjä hindä mano:
«Kas sullõ lämmi olu miildüs?»
«Ei!»
«A higidse naasõ miildüse?»
«Kos sa tuuga!»…
UMA Leht