Vabariigi aastapäiv värskin õhun
Perämäidsil aastil om mitmõl puul kombõs vabariigi aastapäivä matkaga tähistä. Nii tull’ ka seokõrd kokko Sulbi, Kärgula ja Osola kandi rahvas ja kõnniti läbi Sulbi-Kärgula-Rummi marsruut. Kokko jalutõdi 11 kilomiitret, matkast võtt’ ossa 55 inemist ja kats pinni. Matka kõrrald’ Kärgula valla aoluuklubi.…
Saagu Parõmb keskus saa parõmbas ja avarambas
Saagu Parõmb (inneskine Saagu Valgus) keskus pidä 1. paastukuul sõpruga pikälavvapito – tähendäs, et edimäne remonditolm om kokko pühitü ja no om «umal maal» pikä lavva jaos ruumi. Tõisi – nii latsi ku suuri – uut 4. paastukuust Võro polikliinigumajan senidse…
Kuusingu maali- ja graafiganäütüs Võrol
Riidi, 1. urbõkuul kell 18 tetäs Võro liinan Stedignu kohvikun valla Kuusingu Toomassõ maali- ja graafiganäütus «Harilikud inimesed». Kuusingu Toomas om Põlvast peri seto juuriga kunstnik, kiä perämädse aasta om elänü ja tüütänü Võro liinan.
Pildi pääl om Kuusingu Toomassõ maal «Kevad Võrus».
UL
Kitsõ…
Pildi pääl om Kuusingu Toomassõ maal «Kevad Võrus».
UL
Kitsõ…
«Tsõõrikväelise» pildinäütüs um jõudnu ummi juuri mano
Üleminevä aasta oll’ latsi umaloomingukonkursi «Mino Võromaa» 30. aastapäiv, mille puhul ilmu kõiki konkurssõ parõmba luu kogomikun «Tsõõrikväeline». Raamadu um kunstilidsõlt kujondanu Võromaalt peri nuur kunstnik Sepä Joosep.
Edimäne kogomigu piltenäütüs oll’ Võro latsiraamadukogon ja täämbädses pääväs um näütüs jõudnu Leevi rahvamajja. Päämine põhjus um tuu, et Joosep um latsõpõlvõn küländ pall’o olnu Leevil uma vanaimä puul. Näütüse vallategemisel ütel’ kunstnik, et tahassi iks…
Edimäne kogomigu piltenäütüs oll’ Võro latsiraamadukogon ja täämbädses pääväs um näütüs jõudnu Leevi rahvamajja. Päämine põhjus um tuu, et Joosep um latsõpõlvõn küländ pall’o olnu Leevil uma vanaimä puul. Näütüse vallategemisel ütel’ kunstnik, et tahassi iks…
Võrol tulõ keelepäiv
Iispäävä, 4. urbõkuul peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan eesti keele päivä. Kõnõldas keelemurdõst ja murdõkeelest, Võromaa kotussõnimmist, täämbädse ao gümnasiste eesti keelest, Kreutzwaldi eesti keelest, võro keelest ja taa pruukmisõst. Loetas ka luulõtuisi ja tetäs näütemängo.
Päiv nakkas pääle kell 12 ja om osavõtjilõ prii sissepäsemisega.
UL
Päiv nakkas pääle kell 12 ja om osavõtjilõ prii sissepäsemisega.
UL
Lajast ilmast. Ütte-tõist Läti vahtsõst valitsusõst
Võrokõisil olõs vast hüä teedä ütte ku tõist Läti vahtsõst valitsusõst. Om säändene lugu, et aastit latgali seltsi johtnu inemine sai nüüd kogo Läti valitsustõ.
Teedüperäst omma võrokõsõ ja latgali mitmõn mõttõn üttemuudu rahva. Mõlõmba omma uma maa kõgõ suurõmbat peris umma kiilt kõnõlõja, külh om latgale 3–4 kõrda inämb ku võrokõisi. Latgali kiil om lähküt suku läti keelega, nii ku võro kiil esti keelega.
Nüüd…
Teedüperäst omma võrokõsõ ja latgali mitmõn mõttõn üttemuudu rahva. Mõlõmba omma uma maa kõgõ suurõmbat peris umma kiilt kõnõlõja, külh om latgale 3–4 kõrda inämb ku võrokõisi. Latgali kiil om lähküt suku läti keelega, nii ku võro kiil esti keelega.
Nüüd…
Kõgõ kipõmba talvõkuu ots
Aig om väega kipõstõ juuskma naanu. Om hulga pühhi ja poliitikat, vahepääl saa kõgõst peris viländ.
Luudusõn om sulamisõ aig. Kõnõldas, et mõnõl puul vahtrõmahl juusk ja lumõlilli tsuskasõ nõnnu maa seest vällä.
Talvõ lõppu kujotõdi ka timahavadsõn presidendi vastavõtu etendüsen. Säälgi naas’ lumi sulama ja…
Luudusõn om sulamisõ aig. Kõnõldas, et mõnõl puul vahtrõmahl juusk ja lumõlilli tsuskasõ nõnnu maa seest vällä.
Talvõ lõppu kujotõdi ka timahavadsõn presidendi vastavõtu etendüsen. Säälgi naas’ lumi sulama ja…
Luudusõst ja timä hoitmisõst
Inämbüs sotsialismiaost peri suuri tsolgituisi
kotussit om Vanal Võromaal kõrda tett
Luudus ja timä kaitsminõ om kimmähe pall’o muutunu tuu 30 aastaga, ku kavva ma olõ taad keskkunnaammõdi tüüd tennü. Mi alostimi sotsialismi lõpun ja sis oll’ väega pall’o tsolgituisi kotussit. Nuu tull’ kõrda tetä. Näütüses…
kotussit om Vanal Võromaal kõrda tett
Luudus ja timä kaitsminõ om kimmähe pall’o muutunu tuu 30 aastaga, ku kavva ma olõ taad keskkunnaammõdi tüüd tennü. Mi alostimi sotsialismi lõpun ja sis oll’ väega pall’o tsolgituisi kotussit. Nuu tull’ kõrda tetä. Näütüses…
Niimuudu saa kah: kuis käve valimisõ Vinne aigu
Kirota, kuis käve valimisõ Vinne aigu. Ma tuu ao inemine.
Meremäe külänõvvokogoh olli valimisõ. Aasta oll’ 70–80 vaihõl. Kedä vai midä valiti, ei olõ inämb meeleh.
Ma, riigipalgalinõ, nuur, aktiivnõ inemine, olli kihotuskõnõlõja (agitaator). Mullõ määräti piirkund, kost ma pidi kõik inemise valima…
Meremäe külänõvvokogoh olli valimisõ. Aasta oll’ 70–80 vaihõl. Kedä vai midä valiti, ei olõ inämb meeleh.
Ma, riigipalgalinõ, nuur, aktiivnõ inemine, olli kihotuskõnõlõja (agitaator). Mullõ määräti piirkund, kost ma pidi kõik inemise valima…
Ropu raudtiinall’a (rahva rahaga)
Nall’a sai raudtiiga joba Vinne aigu, a sis olli nuu nall’a tsipa tõistmuudu. Olli susla-raudtii-nall’a, olli putkavahinall’a ja «seldsimiis maiori» nall’a. Üts hää asi oll’ raudtii pääl kah, sai juvva hääd tsäid. Vinne mammidõl oll’ tuu kiitmine õkvalt viimädse pääl käpän. Mullõ mõosi tuu tsäi nigu kõgõ paremb reklaam.
Eesti Vabariigi vahtsõstsünnüga lätsi raudtiinall’a tsipa laemba pinna pääle, küündü raudtiist kuigipall’u kõrvalõ. Edimäne nali oll’ peldikiidega. Nuu olli kõik…
Eesti Vabariigi vahtsõstsünnüga lätsi raudtiinall’a tsipa laemba pinna pääle, küündü raudtiist kuigipall’u kõrvalõ. Edimäne nali oll’ peldikiidega. Nuu olli kõik…
Maa- ja mõtsapoolõ Maiden
Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja ilma pite rännänü Maiden edevanõmbidõ tallo elämä ja no löüd tä, et seo om timä jaos õkva seo õigõ paik.
«Maal eläden ei massa egä väiku…
«Maal eläden ei massa egä väiku…
Puul päivä poodikassan tekk’ selges, mille poodin kõik kassa ei tüütä
Jõudsõ uma tüüotsmisõga puuti, et kassapidäjäs oppi. Lätsi hummogu ütte suurtõ söögipuuti proovipäivä tegemä.
Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ kutsutus juhataja, kes tollõ miinusarvõga õigõs aiõ. Esi ei tohe tetä. Tuu tsekk jäie kassahtõ, et peräst arru anda, mille võlssi läts’. Edesi lasi noid…
Edimädse ostjaga läts’ nii, et hoitsõ toda söögipakki veidü kavvõmb kaamõra iin ja kassaarvuti leie mullõ noid pakkõ kats tükkü kirja. Saiõ kutsutus juhataja, kes tollõ miinusarvõga õigõs aiõ. Esi ei tohe tetä. Tuu tsekk jäie kassahtõ, et peräst arru anda, mille võlssi läts’. Edesi lasi noid…
Koidula luulõpäiv Kreutzwaldi muusõumin
8. radokuul oll’ viies üleriigiline Koidula-nimelidse ettekandmiskonkursi eelvuur suurilõ. Võrol tull’ rahva ette 18 luulõtuisi lugõjat ja tõist sama pall’o oll’ saalin kullõjit.
Osavõtjidõ arv om egä aastak kasunu. Timahava olli kõgõ kavvõmba külälidse tulnu Lääne-Virumaalt. Tulõ tunnista, et luulõt tahetas lukõ ja…
Osavõtjidõ arv om egä aastak kasunu. Timahava olli kõgõ kavvõmba külälidse tulnu Lääne-Virumaalt. Tulõ tunnista, et luulõt tahetas lukõ ja…
Priinime lugu. Kalev
Säänest perekunnanimme kand Eestin umbõs 200 inemist. Edimält om nimi pant õnnõ nelän kihlkunnan üle Eesti: Tartomaal Kodaveren, Läänemaal Martnan, Võromaal Kanepin ja Rõugõn. Kanepi kihlkunna Kaagvere mõisan om nimi annõt Raba talo peremehele Juhanilõ joba 1809. aastal. Kanepi kihlkunnan annõti perekunnanime Eestin kõgõ inne. Haanin om taa nime saanu üts Luhtõ külä peremiihist.
Nime tähendüs tulõ vilditaolidsõst vanutõdust rõivast, midä kutsutas mi keeli kallõv. Täpsele säändse kujoga perekunnanimi anti 1921…
Nime tähendüs tulõ vilditaolidsõst vanutõdust rõivast, midä kutsutas mi keeli kallõv. Täpsele säändse kujoga perekunnanimi anti 1921…
Pääaig om läbi saaman
Ku inne valimiisi ilmuva artikli vällä jättä, säändse, kon E-Tammõ Raivo om nõun esämaa iist surma minemä vai Rosimannusõ Keit posiir mõtsan vahtsidõ seerikidega ja kõnõlas umast loomuperätsest mõtsaarmastusõst, sõs om aokirändüs väega kinä. Õkva loi, et Nurmsalu Sandral, tuul eurolaulikul, om tõõsõsk (teisik). Tõõsõsk oll’…
Barbarissi kompvegi
Naabripereh olle jälki kurg küläh käünü ja üte väikokõsõ poiskõsõ toonu. Vähämpält nii mullõ esä ja imä seletivä.
Ma olli maalats ja tuud juttu muidoki es usu, selle et olli nännü kodoeläjide päält tuud väikeisi eläjide sündümist küländ. A lasi näil jutusta.
Pall’o põnõvamb asi olle mullõ tuu, et…
Ma olli maalats ja tuud juttu muidoki es usu, selle et olli nännü kodoeläjide päält tuud väikeisi eläjide sündümist küländ. A lasi näil jutusta.
Pall’o põnõvamb asi olle mullõ tuu, et…
Sidi, sidi tut!!
Tävveste õigõ, hää lugõja, kaugõst külmäst maast tulõ jutt. Olli edimädse kõgõ valusõmba nälläao sääl Tsiberin.
Vinne riakülä veeren olli karjalaut ja kanala. Sisehuuvi oll’ kaivõtu hoiukotus kartlidõ jaos. Pääl rassõ puust kaas. Kuvvõtõistkuaastanõ Vello läts’ üüse sinnä väikut soomust tegeme. Tuukõrd oll’ karjalaudan üüvahis Jaan, miis, kes es maka. Ku tä kavvõst silmäs’, et kiäki ronisi kartlimulku, läts’ tä ja tõstsõ kaasõ pääle. Säälsaman ollust risuhunikust vinnas’ viil suurõ härjävankri ratta kah…
Vinne riakülä veeren olli karjalaut ja kanala. Sisehuuvi oll’ kaivõtu hoiukotus kartlidõ jaos. Pääl rassõ puust kaas. Kuvvõtõistkuaastanõ Vello läts’ üüse sinnä väikut soomust tegeme. Tuukõrd oll’ karjalaudan üüvahis Jaan, miis, kes es maka. Ku tä kavvõst silmäs’, et kiäki ronisi kartlimulku, läts’ tä ja tõstsõ kaasõ pääle. Säälsaman ollust risuhunikust vinnas’ viil suurõ härjävankri ratta kah…
Tossu Tilda pajatusõ
Kost tuu raha tulõ?
Mi hoovi mutiklubi nigu kõik Eesti rahvas lätt vasta valimiisilõ. Alma om sääne, kiä kõgõlõ, midä üldäs, perrä kitt.
Tuuperäst miildüs tälle Kallasõ Kaja jutt, ku häste nakkas minemä vannul vai väikeisi latsiga perril. Vai EKRE poissõ lubadusõ, kuis rahvas rikkas saasi. No tuu jaos om kah rahha vaia.
Milla vastapite kahtlõs kõgõn. «Ma ei saa arvu, kost tuu tohutu suur raha vällä võetas,» porisõs Milla telereklaamõ kaiõn-kullõldõn.
Õnnõs…
Mi hoovi mutiklubi nigu kõik Eesti rahvas lätt vasta valimiisilõ. Alma om sääne, kiä kõgõlõ, midä üldäs, perrä kitt.
Tuuperäst miildüs tälle Kallasõ Kaja jutt, ku häste nakkas minemä vannul vai väikeisi latsiga perril. Vai EKRE poissõ lubadusõ, kuis rahvas rikkas saasi. No tuu jaos om kah rahha vaia.
Milla vastapite kahtlõs kõgõn. «Ma ei saa arvu, kost tuu tohutu suur raha vällä võetas,» porisõs Milla telereklaamõ kaiõn-kullõldõn.
Õnnõs…
Muda Mari pajatus
Latsitegemine Läti muudu
Ma kuuli raadiost, et tõõnõ kuulsa lätläne pääle Ilvese Ieva om mi haridusministri miis. Kuulsa olõ-i tä mitte tuuperäst, et täl om kuus varvast, a selle, et tä käve kuus kõrda Eestih ja tekk’ egä varba jaos latsõ. Ja nigu kuus last valmis, tõmmas’ vahtsõ naasõ mano minekit. Hää, et täl noid varbit rohkõmb es olõ. No saa ministri naada ka tõisi latsi kooliello kõrraldama. Ku valija nii iks tahtva.
Ma kuuli raadiost, et tõõnõ kuulsa lätläne pääle Ilvese Ieva om mi haridusministri miis. Kuulsa olõ-i tä mitte tuuperäst, et täl om kuus varvast, a selle, et tä käve kuus kõrda Eestih ja tekk’ egä varba jaos latsõ. Ja nigu kuus last valmis, tõmmas’ vahtsõ naasõ mano minekit. Hää, et täl noid varbit rohkõmb es olõ. No saa ministri naada ka tõisi latsi kooliello kõrraldama. Ku valija nii iks tahtva.
Maolda nali
Kobras süü ijätüst
Majjai (kobras) süü ijätüst. Haukas ja haukas, hindäl hapu nägo pään.
Viimäte jõud pulgani. Ja vot sis löövä täl silmä rõõmust helkämä!
Majjai (kobras) süü ijätüst. Haukas ja haukas, hindäl hapu nägo pään.
Viimäte jõud pulgani. Ja vot sis löövä täl silmä rõõmust helkämä!
