Contra sai valmis võrokeelidse luulõraamadu

Contra sai valmis võrokeelidse luulõraamadu

Umma vahtsõhe luulõraamatuhe, mink nimes «Olkõ vakka!», om luulõtaja Contra (Konnula Margus) kokko otsnu uma võrokeelidse luulõtusõ.
«Ma kai, et olõ veidükese võru keelen kah luulõtuisi kirutanu, tull’ vällä, et väega pall’u ei olõki,» seletäs kirämiis. «Kõik arvasõ, et ma päämidselt võru…
Jaigi-nimeline jutupäiv kuts latsi Sännäle

Jaigi-nimeline jutupäiv kuts latsi Sännäle

Vana-Võromaa latsõ omma oodõdu 9. lehekuul (9.05) kell 12 Sänna kultuurimõisahe Jaigi Juhani avvus võrokiilsit juttõ kõnõlama. Sännäst peri tunnustõdu kiränigu 120. sünnüaastapääväle pühendedüst võrokiilsest jutukõnõlamisõst võiva ossa saia kõik huvilidsõ.
Sännä mõisan sündünü Jaigi Juhani (1899–1948) loomingun lövvüs pall’o rahvalist…

Käü Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nätäl

Seo nätäl peetäs Vanal Võromaal ja Setomaal Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et mitmõ söögikotussõ pakva 17 euro iist kolmõkäügülist süüki. Söögi omma tettü päämidselt paigapäälitsest söögikraamist ja süüke nime omma võro keelen.
Parhillatsõst kohvikidõ ja restoraanõ nädälist võtva ossa kohvik Suur Muna Haanist, kohvik Koopatoit Piusalt, Kubija hotell-luudusspaa restoraan, Vegankohvik Kannel ja Stedingu kohvik Võro liinast, Ööbikoru Villa restoran Andreas ja Saarsilla talokohvik…

Puiga koolin ja latsiaian tulõ umakeelitside näütemängõ päiv

Võro vallan Puigal tulõ suurõl neläpääväl, 18. mahlakuul näütemängupäiv. Päiv nakkas pääle kell 10 latsiaian, kon võrokeelitside näütemängõga astva üles latsiaialatsõ.
Kell 12 alostas koolilatsi näütemängupäiv Puiga põhikoolin. Kõrraldaja kutsva kõiki huviliidsi latsi etendüisi kaema ja kullõma.
UL

Mõnistõ muusõumin peetäs munapühi ja kiviao nädälit

17.–18 mahlakuul peetäs Mõnistõ talorahvamuusõumin munapühinädälit. Saias tutvas Vana-Võromaa lihavõttõkombidõga. Lihavõttõjänesse oppasõ vanno ja vahtsit munapühikombit, mängitas mängõ, värvitäs munnõ, tetäs tsirkõ pesäkastõ ja munapühimakjuisi.
A 22.–24 mahlakuuni om säälsaman muusõumin kiviao nätäl. Kiviao opipäiv näütäs mi edevanõmbidõ ello ligi 5000 aastat tagasi.
Kiviao opipääväl saias teedä, määndse olli kiviao inemiisi huunõ, midä nä sälän kanni, kuis tulõ palama saiva ja määndsit süüke teivä, määndse…

Mooste folk pidä juubõlit

3.–4. lehekuul tulõ Moosten folgipido Mooste Elohelü. Seokõrd peetäs folgipidol juubõlit: pido esi saa 20 aastakka, Mooste mõisa 110 aastakka vanas.
Festivaali võistluskontsõrdil säädvä osavõtja vahtsõhe vormi Harglõ kihlkunnast peri laulu «Oi, tule üles!». Päält kontsõrtõ ja võigõlusõ omma huviliidsi jaos valla mõisa ja käsitüüliidsi koja, peetäs kirbuturgu, tulõtõdas edevanõmbit miilde, käüdäs üüse matkaman ja tetäs ka üts võro-seto hõimupido pikä lavva veeren.
Ligembät teedüst Mooste Elohelü folgipido kotsilõ saa kaia…
Kaikal peeti keväjäpito

Kaikal peeti keväjäpito

Minevä riidi tähistedi Karula kihlkunnan Kaikamäel kar’akasvatajidõ päivä. Üles asti paikligu pillimehe ja laulurahvas, pääesinejä oll’ ansambli Puuluup, kiä, nigu pildi päält nätä, rahva kõvva üles kütt’. Joabi Kalevi pilt
Tulõohtlik aig

Tulõohtlik aig

Pästeammõt om vällä kuulutanu tulõohtligu ao. Inemiisile pandas süäme pääle, et luudusõn tuld teten tulõ väega ette kaia. Joba om juhtunu ka hirmsit tulõõnnõtuisi.
Mõni hindä meelest vaimukamb tegeläne om vällä paknu ka tuu, et tulõohtlik aig kuulutõdi vällä tuuperäst, et riigitüüri man omma muutusõ. Kuigi periselt paistus,…
Kultuuri umaperä omma meeleperi

Kultuuri umaperä omma meeleperi

Võro keele alalõhoitmisõ hääs tettävät
tüüd hindasõ väega mitmõsugudsõ inemise
 
Eelä tull’ mu postkasti vahtsõnõ – mu jaos tõõnõ – Uma Lehe nummõr. Tuu pääle otsusti toimõndusõlõ kirota. Lugu om nii, et taad lehte lugõva ka Eesti vinläse, kiä olõ-i sukugi köüdedü Lõuna-Eestiga, ei geograafilidsõlt, ei…

Vanust sõprust ja rüüvliist

Ildaaigu ollõv üts Eestimaa miis rängält solvanu Eesti juute ülembvaimulikku. Paugupäält nõssi meedian kangõ tänitämine, kõik kõnõliva millegiperäst määndsestki hirmust. Kiä tuud hirmu tundma pidi, tuu jäigi segätses. Rabi vaivalt küll, Iisrael hoolitsõs ummi inemiisi iist tävve ravvaga. Konkreetselt. Kas mõni arvas, et tuu mehikene nakas’ rabit pelgämä ja kuts’ Hitlerit appi?
Mul tegüsi tuu uudissõ kõrvalõ üts (mitte väega vana) mälestüs. Kiäki laul püüne pääl ilusiid laulõ. Süämest süämele.…

Kiri Nöörimaalt

Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
1. kiri. Kontrastõ rada
 
Nöörimaa om esieräline paik, olõ-i tä peris liin ei peris külä. Puultõistku aastakka olõ tan elänü, sama vana om mu tütär.
Puultõistku aastakka om küländ lühkü aig üte paiga tundmaopmisõs, selle et inämbüse aost olõ olnu latsõga koton. No, ku lumi lännü, om…
Luumispundi Liiva-Ate kogo vunki

Luumispundi Liiva-Ate kogo vunki

Minevä suvõ lõpust om Võrol Liiva uulitsal Kandlõ kõrval hoovimaja tõsõ kõrra pääl olnu elävät toimõndamist. Nüüd om ateljee-punt, midä osalidsõ esi Liiva-Ates kutsva, joudnu sinnämaani, et pidä plaani 4. lehekuul vallategemise pido pitä ja ummi tegemiisi rahvalõ kah tutvas tetä.
Ku Huulõ Jana ja…

Peimi Peril kapstamaarjapäivä

25. urbõkuu pääväl oll’ kapstamaarjapäiv. Tuu um naisi pühä, midä jo ammust aost om peetü.
Naasõ tulliva hummogu varra üles, a mitte tuuperäst, et tüüle minnä. Hoobis naksiva hinnäst ilosas tegemä. Panniva parõmba rõiva sälgä. Kimmähe pidivä rõiva vai vähämbält pluusõ ja rätt olõma valgõt värvi. Niisama pidi verevät mustrit sehen olõma. Põsõ pidivä ka verevä olõma.
Ku ilosa rõiva sälän, sis lätsivä naasõ kotost vällä ja kõrtsi. Kapstamaarjapääväl oll’ lubatu…

Priinime lugu. Kevvai

Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal.
Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle perenimes Kewwäy [kevväi]. Ildamb muidoki kattõva täpi ä päält är ja katsik-v asõmõl naati kirotama harilikku v-d. Nimi tähendäs sõs parhillast aastaaigu.
Sama tähendüsega omma viil…

Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Filmikapp
 
Kaldtii veeren oll’ filmikapp. Sääl hoiti röntgenifilme ja sääl oll’ nagla otsan ka WC-võti.
Ütskõrd tulle traumapunkti kalamiis, kott kalloga üten. Oll’ iä pääl sadanu ja jalaluu är murdnu. Muidoki pidi tä haigõmajja jäämä.
Läts’ mõni päiv müüdä ja naksimi tundma imelikku halva haisu, mis läts’ õnnõ hullõmbas. Mõtõldi, et vast tsolgitoro vai ei tiiä miä viil….
Kuis pinielo pääle saia

Kuis pinielo pääle saia

Ma loi ütest Darwini raamatust kunagi, et innembädse tulõmaaladsõ es lasõ ummil vannul inemiisil raisku minnä, a seiva nä õigõl aol är. Sõs, ku heng viil seen ja veri veidükese ümbre käve. Vana inemise aeti kuupa, kooba suu ette tetti tuli, vanainemine kuuli karmu kätte,…
Naarusalat

Naarusalat

Loi ütest Uma Lehe jutuhannast, kuis kiräniguherrä Ruitlanõ ütskõrd kuulsan Tal’na restoraanin Du Nord käve ni es olõ kuigi nõun, et tälle krõpõ raha iist ahtakõnõ lihajupp taldregu pääle nõstõti. Päälekauba määndsegi pruuni nõrrõga är tsurgit. Kõrrapäält karas’ miilde hindä Võro reston käük. A sinnä saa aastit päält…

Suur esämaasõda

Meil oll’ keskkoolin häste kimmäs aoluuoppaja: kõik käve timä taktikepi perrä. Timä tunni es tohe minutitki ildas jäiä, aastaarvu pidi raudsõlt pään olõma, egän tunnin pidit olõma valmis püstü kargama ja õkva vastama. Ja vastakõnõlõminõ es tulõ kõnnõ alagi.
Valimiisi aigu oll’ mi aoluuoppaja õks valimiskomisjoni esimiis ja koolitüüst prii uma kuu aigu. Tä iist andsõ tunnõ tä tõnõpuul, kes tüüt’ kah saman koolin.
Mi uutsõmi tedä: tä oll’ hää nall’asoonõga, tark kõkkõtiidjä. Tä…

Tossu Tilda pajatus

Tsia sälän sõitminõ
Keväjä, ku ilma lämmäs lätsi, viidi väiku liinatütrik terves suvõs maalõ tädi mano. Latsõlõ oll’ sääl pall’o huvitavat, kõgõ rohkõmb miildü tälle taloeläjä.
Tsiga elli välän uman aian. Tädipoig oll’ maalõ saadõtust liinatütrigust ütstõist aastat vanõmb. Ütspäiv küsse tädipoig väiku tütrigu käest, kes vahtsõ mulda tsungvat tsika, kas tä tahas tsia sälän sõita. Muidogi liinalats tahtsõ!
Tütrigulõ panti vahtsõmb kirriv kleit sälgä ja hiussihe köüdeti uhkõ lehv. Tädipoig küünüt’ tä üle…

Muda Mari pajatus

Vahtsõnõ kõnõpruuk
Ma kuuli raadiost, et otsitas sõnno, mis omma kõgõ ilosamba eestikiilse uma sõna. Kiä viil olõ-i umma sõnna saatnu, sõs tekke kipõstõ. Mi saavat pia kaabuga kultuuriministri, kiä kiild kõik hää ja ilosa sõna är.
Edespite tohet ütstõist õnnõ sõimada vai muido halvastõ üteldä. Kiä om väega viisakas ja tihka-i krõpõmbit sõnno vällä üteldä, või eufemisme pruuki. Ku ti mõtlõt, et ma tiiäki-i, miä tuu sõna tähendäs, sõs tiiä külh. Niimuudu…

Maolda nali

Kats hiirt kino laoruumin
Kino laoruumin jürä hiir filmirulli. Tõõnõ hiir küsüs:
«Kas om ka hää film?»
«Ei tiiäki, raamat oll’ nigu parõmb,» kost jüräjä vasta.
UMA Leht