Hõimupido Moosten
4. lehekuu pääväl oll’ Mooste Veskitiatri mano säetü hobõsõravvakujolinõ laud, mille takan istsõ kuun üts multikultuurnõ seltskund – oll’ võrokõisi nii Põlvast ku Karulast, setosid mitmõst nulgast ja rahvast ka Lõuna-Tartomaalt ja Tartost. Mooste Elohelü folgipido seen peeti hõimupito «Veere’ kokku», kon laulti kats ja puul tunni…
Põlva talorahvamuusõum pidä 40. tegevüsaastat
Timahava om Põlva talorahvamuusõumil Karilatsin ümärik aastapäiv. Et Lõuna-Eesti kõgõ suurõmb vabaõhumuusõum om valla olnu 40 aastakka, kuts muusõumirahvas küläliidsi tegemiisi päivile. Edimäne noist tulõ joba seo puulpäiv, 11. lehekuul kellä 11–15.
Muusõum Karilatsin vana Postitii veeren om hää paik täämbädse ao…
Muusõum Karilatsin vana Postitii veeren om hää paik täämbädse ao…
32. «Mino Võromaa» parõmba kirotaja teedä
Timahavadsõ «Mino Võromaa» kirätöie võistlusõ parõmbit kitetäs täämbä Sännä mõisakeskusõn. Sääl saava kokko võro keelen kirotaja ja kõnõlõja latsõ, selle et üteliidsi peetäs mõisan Jaigi-nimelist võrokeelitside juttõ kõnõlõmisõ päivä.
32. «Mino Võromaa» võistlusõl lei üten 47 last ja nuurt. 51 tüü seen oll’ juttõ, luulõtuisi ja esiki väiku näütemäng. Parõmba tüü avit’ vällä valli hindamiskogo: Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kikka Liis ja Rahmani Jan.
Seo aasta oodõti juttõ…
32. «Mino Võromaa» võistlusõl lei üten 47 last ja nuurt. 51 tüü seen oll’ juttõ, luulõtuisi ja esiki väiku näütemäng. Parõmba tüü avit’ vällä valli hindamiskogo: Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kikka Liis ja Rahmani Jan.
Seo aasta oodõti juttõ…
Pokumaal nakkasõ pääle uibuaiakontsõrdi
Joba kolmas suvi peetäs Pokumaal Hauka talo man uibuaiakontsõrtõ. Seo suvi astus edimädsenä üles Jürjensi Mari joba 17. lehekuul.
Nigu Pokumaa uibuaiakontsõrtõ man iks om olnu, kõnõlõs ka timahava inne kontsõrti juttõ Pääri Piret.
Ligembät teedüst Pokumaa tegemiisi kotsilõ saa kaia internetist kodolehe pokumaa.ee päält.
UL
Nigu Pokumaa uibuaiakontsõrtõ man iks om olnu, kõnõlõs ka timahava inne kontsõrti juttõ Pääri Piret.
Ligembät teedüst Pokumaa tegemiisi kotsilõ saa kaia internetist kodolehe pokumaa.ee päält.
UL
Loosi mõisan tetäs valla pildinäütüs
9. lehekuul kell 14 tetäs Vahtsõliina kihlkunnan Loosi seldsimajan valla fotonäütüs, kon pilte pääl saa nätä Loosi kandi inemiisi 19. aastasaa lõpust ja 20. aastasaa alostusõst. Näütüse om kokko säädnü tunnõt filmi- ja pildimiis Ruusa Ago.
UL
UL
Nal’apilt vai peris elo?
Vahepääl tulõ pääle tunnõ, et kaet täämbädse ao Eesti ello, a näet periselo asõmõl nal’apilti, karikatuuri. Perämäne kõrd juhtu tuu mukka mõnõ päävä iist, ku näi vahtsõt ministrit, kiä paprõ päält ettekirotõdut kõnõt maaha lukõ es mõista. Viirse nigu tõõsõ klassi lats ekä ütsikut sõnna…
Väke täüs imä om prii ja murrõlda
Piigavägi om tuu, mis om imäle tähtsä, kuis muidu saat
taa murõhtamisõ, hoolõ, vastutusõ ja süämevaluga ellä
Seo om nelläs kõrd mu elon, ku kevväi tulõ titavankriga kärotadõn. Ku latsõkõsõl määndsegi harinõmisõ ja rutiini kujonu omma, sõs om väega mõistlik noidsammu asju egä päiv samal…
taa murõhtamisõ, hoolõ, vastutusõ ja süämevaluga ellä
Seo om nelläs kõrd mu elon, ku kevväi tulõ titavankriga kärotadõn. Ku latsõkõsõl määndsegi harinõmisõ ja rutiini kujonu omma, sõs om väega mõistlik noidsammu asju egä päiv samal…
Kauksi Ülle: imä ülesannõ om last hellütä ja perän priis laskõ
Timahavadsõ Juhan Liivi nimelidse luulõpreemiä sai Kauksi Ülle luulõtusõ «Imäpuu» iist. Kõnõlõmi Üllega luulõtamisõst, elost ja imäpääväst.
Midä sa, Ülle, täämbädsel aol päämidselt tiit?
Mul om veidükese kümnevõistlõja tunnõ. Esi ma olõ hinnäst pidänü kiränikus. Aokirändüst olõ opnu…
Midä sa, Ülle, täämbädsel aol päämidselt tiit?
Mul om veidükese kümnevõistlõja tunnõ. Esi ma olõ hinnäst pidänü kiränikus. Aokirändüst olõ opnu…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
3. kiri. Imä olõmisõ illos häierm
Mu meelest om egä naanõ kangõlas-imä, a mõnõ meist omma esieränis vägevä.
Mõtõldõn imäpääväle, märgota umast vanatädist Mäelo Helmist, kiä oll’ Eestin imäpääväkombõ alostaja. Kiränik, naisi õiguisi iist võitlõja ja edimädse Eesti Naasõ päätoimõndaja.
Täl oll’ kolm last, kinkast üts oll’…
3. kiri. Imä olõmisõ illos häierm
Mu meelest om egä naanõ kangõlas-imä, a mõnõ meist omma esieränis vägevä.
Mõtõldõn imäpääväle, märgota umast vanatädist Mäelo Helmist, kiä oll’ Eestin imäpääväkombõ alostaja. Kiränik, naisi õiguisi iist võitlõja ja edimädse Eesti Naasõ päätoimõndaja.
Täl oll’ kolm last, kinkast üts oll’…
Nuur lõõdsamiis Konnula Herbert
Riidi, 3. lehekuu pääväl Villändin peetü suurõ üleriigilidse nuuri perimüsmuusikidõ võikimängmise võitsõ är 18aastanõ Urvastõ lõõdsamiis Konnula Herbert. Kokko võtsõ Eesti perimüsmuusiga keskusõ kõrraldõdust võikimängmisest ossa 71 nuurt perimüsmuusikut.
«Olõ lõõdsamängjä Urvastõst, käü Tartun Jaan Poska gümnaasiumin 11. klassin,» tutvustas küländ väiku jutuga Konnula Herbert…
«Olõ lõõdsamängjä Urvastõst, käü Tartun Jaan Poska gümnaasiumin 11. klassin,» tutvustas küländ väiku jutuga Konnula Herbert…
Keväjäkildakõisi luudusõst ja elost
Õdagu aian mullan mütäten seie minno ütsik kiholanõ. Ma kannahti tuu rõõmuga vällä ja es lüü tõist maahagi.
Muido olõ-i tsirgukõisil, midä süvvä. Mõni tsirk iks viil laul umma keväjäst laulukõist.
***
Nigu minevä ja üleminevä aasta, kutsuti minno seo keväjä jälki puukuuli tüüle.…
Muido olõ-i tsirgukõisil, midä süvvä. Mõni tsirk iks viil laul umma keväjäst laulukõist.
***
Nigu minevä ja üleminevä aasta, kutsuti minno seo keväjä jälki puukuuli tüüle.…
Priinime lugu: Kalgan
Säänest priinimme om täämbädse ao Eestin õnnõ 16 inemisel. Nimi olõ-i Eestin pantu, a siiä saanu Lätist. Ruhja kandi miis Ādams Galgan tull’ Lätist Eestimaalõ Koikküllä ja tõi üten ka nime, miä timä oll’ sääl saanu 1822. a paiku. Timä priinimme panti kirja ka kujul Galsons. Koikküllä ostsõ tä talu 1865. aastal.
Nimme om ka täämbädse päävä Lätin olõman, a määnegi tävveste harilik nimi olõ-i taa säälgi. Eestin naati nimme pia…
Nimme om ka täämbädse päävä Lätin olõman, a määnegi tävveste harilik nimi olõ-i taa säälgi. Eestin naati nimme pia…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Lahjõmbas tett Fairy
Kiäki oll’ anomamõsuvedeliku Fairy lahjõmbas tennü ja limmonaadipudõlihe pandnu.
Tahtsõmi juvva ja ütli tüükaaslasõlõ Valjalõ: kae, sääl pudõlin um limmonaat.
Tä maitsõ ja ütel’, et vast mahl, sääne kislenkaja. Võtsõ sis punnsuutävve ja süläs’ vällä. …
Lahjõmbas tett Fairy
Kiäki oll’ anomamõsuvedeliku Fairy lahjõmbas tennü ja limmonaadipudõlihe pandnu.
Tahtsõmi juvva ja ütli tüükaaslasõlõ Valjalõ: kae, sääl pudõlin um limmonaat.
Tä maitsõ ja ütel’, et vast mahl, sääne kislenkaja. Võtsõ sis punnsuutävve ja süläs’ vällä. …
Pur’on pulli omma ulli
1975. aastaga keväjä jõudsõ tsõõriga Põlvamaalõ tagasi. Taa jutt käü õnnõ mino kotsilõ: olõ põlinõ Põlvamaa tsura, tan sündünü ja suurõs saanu. Tõnõpuul oll’ tõsõst kandist – Mulgimaalt.
Saimi elo ja tüükotussõ Põlva kolhoosi Aarna küllä. Taal kolhoosil oll’ ka üts esimiis, kink nimes Üts. Timä juhtmisõ…
Saimi elo ja tüükotussõ Põlva kolhoosi Aarna küllä. Taal kolhoosil oll’ ka üts esimiis, kink nimes Üts. Timä juhtmisõ…
Kontrolltüü
Umbõs kümme aastat tagasi üten koolin. Illus keväjene aig, puukõsõ aknõ takan vanan pargin kõik lehte minemen. Nii ku tunn alas’, saiva latsõ teedä, et tulõ kontrolltüü. Üts latsõkõnõ ütel’, et pää valutõs. Tõnõ kaivas’ kõtuvallu. Kolmandõ meelest es olõ klassin õhku ollaki. Oppaja lasksõ aknõ vallalõ. Välläst oll’ kuulda varõsõ väega kõva: krraa, krraa, krraa! Sis saistas’ Varõsõ-nimeline poiskõnõ pistü ja ütel’: «Ma piä mineme. Imä hõikas minnu lõunalõ.»
Es jõvva tuu naarukoori…
Es jõvva tuu naarukoori…
Püksepressmine
Kasvi latsõn säändsen perren, kon olli kimmäle paigan miihi tüü ja naisi tüü. Naasõ es nakka ilmangi puid lahkma vai maad kündmä. Kellelegi es tulõ päähägi, et mehe pidänü tarrõ kraamma, mõssu triikmä vai pükse pressmä.
Ja nii ma lätsigi uma elutarkusõga ülikuuli ja sääl pia mehele. Mu miis oll’ lõpõtõnu Tartun tuukõrdsõ Tammsaarõ kooli ja harinu sääl pia egä õdak pükse pressmä. Ku mi sõs intrist eräkortõrihe kolisimi ja miis õkva edimädsel…
Ja nii ma lätsigi uma elutarkusõga ülikuuli ja sääl pia mehele. Mu miis oll’ lõpõtõnu Tartun tuukõrdsõ Tammsaarõ kooli ja harinu sääl pia egä õdak pükse pressmä. Ku mi sõs intrist eräkortõrihe kolisimi ja miis õkva edimädsel…
Tossu Tilda pajatus
Kavval hobõsõvaras
Väiku maakeskkooli lõpuklassi noorõ tahtsõ pito pitä. Hää kotus oll’ üte klassivele man külän. Klassiveli võtsõ hindä hoolõs, kuis kõik tuu kamp kinäste bussi päält edesi toimõnda.
Oll’ talvinõ aig ja tütrigu taha-s läbi lumõ sumpsi. Klassiveli vei rii pääle säetü killavoori üten pidoseltskunna ni süüke-juukõga hobõsõga pidopaika.
Hummogu, ku pido oll’ peetü, sõidutõdi kõik õnnõligult jäl bussi pääle. Hää klassiveli luutsõ hobõsõ üten rii ja riistuga tagasi viiä inne, ku tallimiis tüüle…
Väiku maakeskkooli lõpuklassi noorõ tahtsõ pito pitä. Hää kotus oll’ üte klassivele man külän. Klassiveli võtsõ hindä hoolõs, kuis kõik tuu kamp kinäste bussi päält edesi toimõnda.
Oll’ talvinõ aig ja tütrigu taha-s läbi lumõ sumpsi. Klassiveli vei rii pääle säetü killavoori üten pidoseltskunna ni süüke-juukõga hobõsõga pidopaika.
Hummogu, ku pido oll’ peetü, sõidutõdi kõik õnnõligult jäl bussi pääle. Hää klassiveli luutsõ hobõsõ üten rii ja riistuga tagasi viiä inne, ku tallimiis tüüle…
Muda Mari pajatus
Imäpäävä ots
Ma kuuli raadiost, et täämbädse päävä latsil ei olõki immä. Tuu, et osa latsi omma ilma esäldä, olõ-i määnegi uudis. Mõni esä om iks kaoma lännü. Latsiaiah es peetä inämb esäpäivägi, selle et kõigil latsil olõ-s kotoh essä. A nüüd tulõ vällä, et mõlõmba omma kaonu, nii esä ku imä.
Ku targa mehe pelgäse säänest asja, et latsõl või olla kats essä vai kats immä, sõs muudsal perrel om kats tiidmädä suust…
Ma kuuli raadiost, et täämbädse päävä latsil ei olõki immä. Tuu, et osa latsi omma ilma esäldä, olõ-i määnegi uudis. Mõni esä om iks kaoma lännü. Latsiaiah es peetä inämb esäpäivägi, selle et kõigil latsil olõ-s kotoh essä. A nüüd tulõ vällä, et mõlõmba omma kaonu, nii esä ku imä.
Ku targa mehe pelgäse säänest asja, et latsõl või olla kats essä vai kats immä, sõs muudsal perrel om kats tiidmädä suust…
Maolda nali
Tsiklimiis külän
Tsiklimiis sõitsõ küllä. Tuu oll’ vanal aol, ku tsikli es olõ egäpääväne, tuuperäst tull’ kõik külärahvas uudistama. Üts poiskõnõ tõi tsiklimehele taari.
Tsiklimiis jõi ja kitse: «Hää taar. Om sul seod viil?»
«Terve pütütäüs,» selet’ poiskõnõ. «Mul vanaimägi sattõ eelä sinnä taari sisse!»
«Kuis sa mullõ säänest taari pakut,» vihast’ tsiklimiis ja virot’ taarianoma vasta maad purus.
«Mis sa teit? Seo oll’ mu vele pissipott,» sai poiskõnõ pahatsõs.
Tsiklimiis sõitsõ küllä. Tuu oll’ vanal aol, ku tsikli es olõ egäpääväne, tuuperäst tull’ kõik külärahvas uudistama. Üts poiskõnõ tõi tsiklimehele taari.
Tsiklimiis jõi ja kitse: «Hää taar. Om sul seod viil?»
«Terve pütütäüs,» selet’ poiskõnõ. «Mul vanaimägi sattõ eelä sinnä taari sisse!»
«Kuis sa mullõ säänest taari pakut,» vihast’ tsiklimiis ja virot’ taarianoma vasta maad purus.
«Mis sa teit? Seo oll’ mu vele pissipott,» sai poiskõnõ pahatsõs.
Parm tsuskas: vaiki olõgi aig
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
