Suuri perride talvõmatk
Minevä pühäpäävä kõrrald’ MTÜ Kagu-Eesti Lasterikkad talvõmatka. Käüti Sangastõ kandin matkaraa pääl, uuriti paikligu mesinigu tegemiisi ja küdseti ütitselt tulõ pääl vorstõ. Minevä suvõ luud vahtsõnõ suuri perride ütisüs om peris suurõ huuga käümä lännü.
Parhilla om Kagu-Eesti latsirikkidõ ütisüsen päält katõkümne perre, kiä eläse Põlva maakunnan.…
Parhilla om Kagu-Eesti latsirikkidõ ütisüsen päält katõkümne perre, kiä eläse Põlva maakunnan.…
Moosten saiva kokko jämmihuvilidsõ pillimehe
25.–26. vahtsõaastakuuni peeti Mooste folgikuan üle-eestilist pillimiihi ütenmängmist «Jaanuarijämm», kohe tull’ ütenkuun mängmä päält 130 pillimänguhuvilidsõ.
Jämmmine tähendäs, et mängitäs esi pille pääl määnestki luku. «Jaanuarijämmi» aos sai valmis ka Mooste rahvamuusigakooli oppajidõ Sildoja Krista ja Kaasiku Oti kokko säet kogomik, kon…
Jämmmine tähendäs, et mängitäs esi pille pääl määnestki luku. «Jaanuarijämmi» aos sai valmis ka Mooste rahvamuusigakooli oppajidõ Sildoja Krista ja Kaasiku Oti kokko säet kogomik, kon…
Kaitsti doktoritüü Harglõ kihlkunna viinimmist
Riidi, 24. vahtsõaastakuul kaitsõ nimeuurja Fastrõ Mariko Tarto Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüisi instituudi man umma doktoritüüd «Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal».
Tüü kirotamist juhendi prohvesri Pajusalu Karl ja Saarikivi Janne, oponendi olli Vaba Lembit ja Junttila Santeri. Esierälises tekk’ Võromaast kõnõlõva doktoritüü…
Tüü kirotamist juhendi prohvesri Pajusalu Karl ja Saarikivi Janne, oponendi olli Vaba Lembit ja Junttila Santeri. Esierälises tekk’ Võromaast kõnõlõva doktoritüü…
Neländä «Vunki mano!» luumistalgo peetäs Kuldrin
12.–14. urbõkuul saa jälki üten lüvvä Võromaa ello parõmbas tegevide lahenduisi vällämärkmise man: Kuldri koolimajan peetäs joba neländät kõrda luumistalost «Vunki mano!».
Seokõrd omma luumistalgo tõistmuudu, selle et märgotamisõ teema valitas vällä ja miiskunna pandas kokko joba varrampa. «Vunki mano!» kodolehe pääl https://vunkimano.vorumaa.ee/ om vorm uma teema ülesandmisõs.
UL
Seokõrd omma luumistalgo tõistmuudu, selle et märgotamisõ teema valitas vällä ja miiskunna pandas kokko joba varrampa. «Vunki mano!» kodolehe pääl https://vunkimano.vorumaa.ee/ om vorm uma teema ülesandmisõs.
UL
Luulõõdagidõ sari Võrol Stedingu majan
6. radokuu pääväl kell 19 oodõtas huviliidsi Võrolõ Stedingu kohvikulõ, kon jakkus vahtsõnõ luulõüritüisi sari «Stedingu stroofid». Sääne õdak sünnüs joba tõist kõrda ja sääl saa kiränigõ ni näide luuduga tutvas kõgõ õkvambat tiid pite.
Seokõrd lugõva ummi luulõtuisi Kolga Jüri ja Põldveri Piret, hindä kirotõduid laulõ esitäs Rahmani Hebo.
Õdakut uhjas Kuslapuu Kaisa ja kokkokäümist tugõ Eesti Kultuurkapital. Sisse saa massulda. Tulõva «Stedingu stroofid» omma plaanidu urbõkuu,…
Seokõrd lugõva ummi luulõtuisi Kolga Jüri ja Põldveri Piret, hindä kirotõduid laulõ esitäs Rahmani Hebo.
Õdakut uhjas Kuslapuu Kaisa ja kokkokäümist tugõ Eesti Kultuurkapital. Sisse saa massulda. Tulõva «Stedingu stroofid» omma plaanidu urbõkuu,…
Tarton tulõ võrokeeline kirändüsõdak
11. radokuul kell 18 tulõ Tarto kirändüse majan (Vanemuise 19) võrokeeline kirändüsõdak «Istõ inemine suurtii veeren». Üles astva Holtsi Leila, Säinasti Ene, Trummi Riina, Laanõ Triinu, Viina Kristina, Järve Helle ja Häniläne. Kitarri mäng Oja-Kalbergi Heidi.
UL
UL
Eläjäpilt
Parhilla om suurõmb tallõkõisi sündümise aig ja lambakasvatajil kipõ elo: tulõ nii üüse ku päivä kar’al silmä pääl hoita, et lambidõ ja tallõkõisiga kõik häste olõssi. Inemiisile miildüse pildi eläjist. A nigu seo pildi päält nätä, miildüs pildimassina iin posiirmine ka tallõkõisilõ. Rosenbergi Jaana pilt
Uma pää ja silm andva õigõmba vastussõ
Minevä nädäli uudissist saimi teedä, et timahava jäetäs är Tarto maratoni teleülekannõ. Ei tiiäki, kuis tuust arvo saia täämbädsel aol, ku ilm om täüs võlssuudissit ja ilmangi ei tiiä, midä periselt usku. Kas tuu om määnegi nali? Vai om tuu kurb uudis?…
Fastrõ Mariko:doktoritüü kirutamist saa võrrõlda latsõsaamisõga
Nimeuurja Fastrõ Mariko and lehele intervjuu, kon kõnõlõs umast doktoritüüst ja muist tegemiisist.
Uurit uman doktoritüün Harglõ kihlkunna viinimmi. Kost sääne teema tull’?
Sääne teema es tulõ õkva, a kujusi ao joosul. Edimält oll’ mul plaanin uuri õdagumeresoomõ…
Uurit uman doktoritüün Harglõ kihlkunna viinimmi. Kost sääne teema tull’?
Sääne teema es tulõ õkva, a kujusi ao joosul. Edimält oll’ mul plaanin uuri õdagumeresoomõ…
Oppaja
27. vahtsõaastakuul sai 85 aastakka Võro tunnõdu oppaja Pajupuu Vaike (1935–2019) sündümisest.
Arvada, et kõndi ma sis viil es mõista, a olli jo kõva kirotaja. Vanaimä tekk’ iks egä nätäl suurõn leeväahon vahtsõ laari leibä ja nuu hüdse kor’ati tõõsõl pääväl kokko ja viidi aiamaalõ. Ütskõrd, inne ku nä sinnä aiamaalõ jõudsõva, olli ma jo jõudnu osa umma suuhtõ toppi ja valgõs lubjadu aho pääle uma edimädse kirätüügi är tetä. Üteldi sis latsõlõ ata-ata, nii…
Arvada, et kõndi ma sis viil es mõista, a olli jo kõva kirotaja. Vanaimä tekk’ iks egä nätäl suurõn leeväahon vahtsõ laari leibä ja nuu hüdse kor’ati tõõsõl pääväl kokko ja viidi aiamaalõ. Ütskõrd, inne ku nä sinnä aiamaalõ jõudsõva, olli ma jo jõudnu osa umma suuhtõ toppi ja valgõs lubjadu aho pääle uma edimädse kirätüügi är tetä. Üteldi sis latsõlõ ata-ata, nii…
Ütesendiline
Tulli poodist ja näe: ütesendiline maan. Oll’ tõnõ sääl ollu ilmselt pikembät aigu, kaunis kulunu ja kriimuline, nigu saapide alt läbi käünü. Tahi müüdä minnä, aga sis tull’ äkki miilde vanarahva ütelüs: vanast sai rubla iist sada saia, nüüd om kopik tükk. Nali küll, aga mul pand’ mõttõ…
Soomõugrilasõ saiva vikioppust
Seo kuu keskpaigan peeti Misson Pullijärve veeren soomõugrilaisi laagrit, kon opati, kuimuudu uma keele ja kultuuri hääs är tarvita arvudivõrgu võimaluisi. Osalidsõ saiva oppust, kuis kirota artikliid Vikipeediä-nimeliste võrguentsüklopeediähe ja kuimuudu professionaalsõmbalt är pruuki sotsiaalmeediä võimaluisi. Nädälipikkunõ laagri olľ üts osa soomõ-ugri filmifestivaali FUFF…
Hädä ots iks inemist. Edimäne jago
Niipall’o ku ma olõ tuud meditsiinioppust saanu ja tüü man nännü, taha mõnda tähtsämbät asja jaka. Kõgõpäält – inemine ku üts terve.
Inemine püsüs pistü teno umilõ luiõlõ. Ülevält alla. Pääluu, kon sehen um pääaju. Edesi tulõ säidse kaala ruudsjakku, 12 rinna ruudsjakku, viis nimesside ruudsjakku ja neli-viis alaotsa ruudsjakku. Ruudsjakkõ sehen um kanal, kon um säläaju. Sisekunda kaitsva küleluu ja vaagna.
Ülevält katõl puul nakkasõ rangluu, edesi olajakk, olavarrõluu,…
Inemine püsüs pistü teno umilõ luiõlõ. Ülevält alla. Pääluu, kon sehen um pääaju. Edesi tulõ säidse kaala ruudsjakku, 12 rinna ruudsjakku, viis nimesside ruudsjakku ja neli-viis alaotsa ruudsjakku. Ruudsjakkõ sehen um kanal, kon um säläaju. Sisekunda kaitsva küleluu ja vaagna.
Ülevält katõl puul nakkasõ rangluu, edesi olajakk, olavarrõluu,…
Priinime lugu: Tarto ja Tartu
Nimekujul Tarto om Eestin 133 kandjat, nimekujul Tartu 161. Vana priinimi, päämidselt kujul Tarto panti 13 mõisan. Edimäne oll’ 1809. aastagal Kanepi khk Vana-Piigastõ, kon Tarto nime saiva Kangro Tannieli läsk ja latsõ. Mitman paigan panti taad nimme Põh’a-Tartumaal, kon nii Kudina mõisan ku Saare mõisan oll’ inne olõman Tartu talu. Päämidse suguvõsa sääl omma Saare, Halliku ja Elistvere taustaga. Pärstin Villändimaal pantust nimest Tarto om ildamba saanu nime ka…
Kas puu otsast allatulõk om selge?
Naksi raamadu- ja ka tõisi elun vaia mineviid tarkuisi opma Kaika 8klassilidsõn koolin. Tuudaigu oll’ kooli direktri Meiterni August. Koolitii oll’ selges saanu, kellege kuun kuuli minnä ja koolist kodu kõndi, löütü.
Ütel pääväl, ku tunni läbi, alusti Nummõrti Jaani ja Slooga Aivariga kodutiid.…
Ütel pääväl, ku tunni läbi, alusti Nummõrti Jaani ja Slooga Aivariga kodutiid.…
Rebäne liinah
Suvõl kuuli, et Tarto liinah olõvat rebäst nättü. Mis jutt tuu om, pall’oge, midä kõnõldas. Mõni näge punatsõmba karvaga pinni ja arvaske, et rebäne. Kõnõlõs sõbralõ, tuu umalõ sõbralõ. Sedäviise võlssjutu tulõvage.
Ma elä Tarto Annõliinah. Näe egäl pääväl, kuis lemmikpinnega jalotõdas jalgtii pääl, rihma otsah muidoge. Pini juuskva haina siih, nõstva jalga kõivo man.
Ütspäiv puttõ silmä, et kavvõmbah tühä platsi pääl kõnd suurõmp punanõ pini ütsindä. Vast kotost pakko pandno. Ku lähembäle tull’,…
Ma elä Tarto Annõliinah. Näe egäl pääväl, kuis lemmikpinnega jalotõdas jalgtii pääl, rihma otsah muidoge. Pini juuskva haina siih, nõstva jalga kõivo man.
Ütspäiv puttõ silmä, et kavvõmbah tühä platsi pääl kõnd suurõmp punanõ pini ütsindä. Vast kotost pakko pandno. Ku lähembäle tull’,…
Tossu Tilda pajatus
Ilo es kõlba istmisõs
«Kõik tooli koton omma vana, sääne illos toolikõnõ kõlbasi külh üten osta,» arot’ miis, kes oll’ tulnu naasõga maalt vahtsõ poodi vallategemisele. Tuu jo vana kommõ, et vahtsõst poodist ostmalda är ei mintä. Naasõlõ miildü kah sääne moodulinõ ilostuisiga istõ. Ega tä väega otav ei olõ, a ilo mass kah midägi, oll’ paar ütel meelel.
Nädäli peräst läts’ illos toolikõnõ katski. Miis läts’ puuti õiõndama. «Ega kiäki jumala iist tooli…
«Kõik tooli koton omma vana, sääne illos toolikõnõ kõlbasi külh üten osta,» arot’ miis, kes oll’ tulnu naasõga maalt vahtsõ poodi vallategemisele. Tuu jo vana kommõ, et vahtsõst poodist ostmalda är ei mintä. Naasõlõ miildü kah sääne moodulinõ ilostuisiga istõ. Ega tä väega otav ei olõ, a ilo mass kah midägi, oll’ paar ütel meelel.
Nädäli peräst läts’ illos toolikõnõ katski. Miis läts’ puuti õiõndama. «Ega kiäki jumala iist tooli…
Muda Mari pajatus
Tagasi keskaigu
Ma kuuli raadiost, et eläjäkaitsja tulliva vällä viimädse kahueläjide kasvandusõ vasta. Ega säändse jaanipäävädse ilmaga talvõl olõ-i karvakaskit vaiagi. Pakladsõst hammõst om viländ.
Edespite ommaki ainumadsõ rõiva, midä sälgä panda saat, kas linadsõ vai lambavilladsõ. Nigu keskaol. Muu kraam om jo poodih naftast tettü ja kliima lämmäs minegi vastadsõ kiildvä ummakõrda nafta pruukmisõ. A ku perrä mõtõlda, sõs lammas om kah kahuelläi. Äkki keeletäs lambidõ pidämine kah är. Millest sõs võit rõivit…
Ma kuuli raadiost, et eläjäkaitsja tulliva vällä viimädse kahueläjide kasvandusõ vasta. Ega säändse jaanipäävädse ilmaga talvõl olõ-i karvakaskit vaiagi. Pakladsõst hammõst om viländ.
Edespite ommaki ainumadsõ rõiva, midä sälgä panda saat, kas linadsõ vai lambavilladsõ. Nigu keskaol. Muu kraam om jo poodih naftast tettü ja kliima lämmäs minegi vastadsõ kiildvä ummakõrda nafta pruukmisõ. A ku perrä mõtõlda, sõs lammas om kah kahuelläi. Äkki keeletäs lambidõ pidämine kah är. Millest sõs võit rõivit…
Maolda nali
Blondiin susi
Kuna saa susi arvo, et om paras blondiin?
Sis, ku tä raudu jääs ja pääle kolmanda jala läbijürämist avastas, et om iks viil lõksin.
Kuna saa susi arvo, et om paras blondiin?
Sis, ku tä raudu jääs ja pääle kolmanda jala läbijürämist avastas, et om iks viil lõksin.
Parm tsuskas: hukan ilm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
