Nuuri lauluvõistlusõ võitja
Seo kuu alostus tõi Võromaalõ rõõmusõnomi: Saarõmaal peetü koolilatsi lauluvõistlusõ «Solistica 2020» pääpreemiä sai Võromaa tütrik Otsari Hellika, kiä opp laulmist Põlva muusigakoolin Suurõ Margoti ja Jõgi Riivo käe all.
Taad lauluvõistlust pidä Otsari Hellika kõgõ tähtsämbäs koolilatsi võistlusõs Eestin. «Võistlus om suurõ kaaluga: näütüses…
Taad lauluvõistlust pidä Otsari Hellika kõgõ tähtsämbäs koolilatsi võistlusõs Eestin. «Võistlus om suurõ kaaluga: näütüses…
Oodõtas Hindätiidmise avvohinna kandidaatõ
Võro instituut üten Põlva ja Võro maakunna arõnduskeskusõga om vällä kuulutanu timahavvadsõ Hindätiidmise avvohinna konkursi. Ettepanõkit avvohinna saajidõ kotsilõ oodõtas joba tulõva nädäli lõpus.
2012. aastagast om latsiaiulõ, koolõlõ ja kultuuriasotuisilõ, -ütisüisile ja -seltsele vällä antu Hindätiidmise avvohinda, mink mõtõ om hoita võrokõsõs olõmist avvo seen. Timmahavvagi saa egäüts ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli ja/vai kultuuriasotusõ, -ütisüse, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvuhindo välläandmisõ man kaias:
–…
2012. aastagast om latsiaiulõ, koolõlõ ja kultuuriasotuisilõ, -ütisüisile ja -seltsele vällä antu Hindätiidmise avvohinda, mink mõtõ om hoita võrokõsõs olõmist avvo seen. Timmahavvagi saa egäüts ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli ja/vai kultuuriasotusõ, -ütisüse, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvuhindo välläandmisõ man kaias:
–…
Käsitüükonkurss «Aigu om»
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü om vällä hõiganu vahtsidõ kaupu ja meelüsside luumisõ konkursi teemaga «Aigu om».
Ettevõtmisõga tahetas mano saia käsitüükaupu ja meelüssit, miä näütäse vällä Vana-Võromaa ummamuudu olõmist, a omma säälman iks ka elon tarvilidsõ as’a. Konkurss lõpõs mahlakuu viimätsel pääväl ja oodõtas ka…
Ettevõtmisõga tahetas mano saia käsitüükaupu ja meelüssit, miä näütäse vällä Vana-Võromaa ummamuudu olõmist, a omma säälman iks ka elon tarvilidsõ as’a. Konkurss lõpõs mahlakuu viimätsel pääväl ja oodõtas ka…
Eesti turismivõrgun om vahtsõnõ tsihtkotus: Vana-Võromaa
Eesti ammõtlistõ turismiteedüse võrku puhkaeestis.ee panti vahtsõaastakuu lõpun Lõunõ-Eesti regiooni tsihtkotussidõ hulka mano Vana-Võromaa piirkund. Vana-Võromaa om kimmäs kultuuripiirkund, miä haard võrokiilsit kihlkundõ Põlva, Võro ja Valga maakunnan ja om innekõkkõ tunnõt teno võro keelele ja savvusannakombilõ.
Vana-Võromaa piirkunda oppasõ tundma 42 kaemiskotust ja kats matka leheküle puhkaeestis.ee pääl, keväjäga tulõ kultuurimatku pakmiisi viil mano. Vana-Võromaa üte umamooduga – savvusanno ja sannakombidõga – või…
Vana-Võromaa piirkunda oppasõ tundma 42 kaemiskotust ja kats matka leheküle puhkaeestis.ee pääl, keväjäga tulõ kultuurimatku pakmiisi viil mano. Vana-Võromaa üte umamooduga – savvusanno ja sannakombidõga – või…
Sünnülats Rebäsemõisast
Minevä puulpäävä tähist’ umma 100. sünnüpäivä Vähi Helmi Karula kihlkunnast Rebäsemõisast.
Helmi võtt’ küläliisi vasta uman imäkotun, kon om müüdä lännü suur jagu timä elust. Truksa vanaprovva näüdäs’ pildialbummõ ja kõnõl’ juttõ inneskidse ao elust: umast tüütämisest Saksa aol Urvastõ vallavalitsusõn ja Lüllemäe meierin. Ildampa…
Helmi võtt’ küläliisi vasta uman imäkotun, kon om müüdä lännü suur jagu timä elust. Truksa vanaprovva näüdäs’ pildialbummõ ja kõnõl’ juttõ inneskidse ao elust: umast tüütämisest Saksa aol Urvastõ vallavalitsusõn ja Lüllemäe meierin. Ildampa…
Pensionireform uma pää seen
Tapõlus, miä käü parhilla Eestin pensionireformi ümbre, jääs mullõ küländ arvosaamalda as’as. Hädä tollõn, et kõnõldas õnnõ rahast, tuust, kuimuudu inemisel vanast pääst rahha olnu. Ummõtõgi ei olõ raha midägi säänest, miä püsüs, kõttu täüt ja tarõ lämmän hoit. Raha iist saa noid asjo kül…
Kuslapuu Kaja: kõgõ õigõmb om tervessaamisõ jaos aigu võtta
Võro liina apteegin tüütäs Kuslapuu Kaja, kiä om uma tüü kõrvalt ka rahvameditsiini vasta huvvi tundnu. Intervjuun Umalõ Lehele tulõtas tä miilde lihtsämpi asjo, midä võinu inemise silmän pitä, et tervüs talvõaol kõrran püsünü. Tä and veidükese…
Kiä vai mea meid päst?
Vahel tunnus, et mi rahvas nigu omgi luud murõtama ja pelgämä. Ja tuud hätä külh ei olõ, et põhjust ei lövvä.
Ilm lätt kõrrast lämmämbäs. Mitte nii, et peris lämmind aigu enämb om, hoobis sant suusailm tükis olõma kolmveerand aastaiga. . . .
Sügüse oll’gi jo sääne tunnõ, et medägi…
Ilm lätt kõrrast lämmämbäs. Mitte nii, et peris lämmind aigu enämb om, hoobis sant suusailm tükis olõma kolmveerand aastaiga. . . .
Sügüse oll’gi jo sääne tunnõ, et medägi…
Elustiilist
Käve mõni aig tagasi juhiloa arstitõendit uuõndaman. Sääl tull’ täütä ankeet. Muidu kõigildõ asjalik, aga edimäne küsimus oll’ ülearu asjalik: elustiil.
Kõrra käve pääst läbi: elupalutaja. Tuud ma ilmselgelt ei olõ: viina ei võta, suitsu ei tii, narkotsi ei harrasta. Midägi oll’ viil, aga ei tulõ miilde. Kohmassi…
Kõrra käve pääst läbi: elupalutaja. Tuud ma ilmselgelt ei olõ: viina ei võta, suitsu ei tii, narkotsi ei harrasta. Midägi oll’ viil, aga ei tulõ miilde. Kohmassi…
Kiri Kapstamäelt. Rõõmulaulminõ
Võromaal ellen om minno joba päält katõ aastaga egä pühäpäävä õdagu rõõmustanu koorilaul. Laula Võro segäkoorin Hilaro, mink nimigi juhatas rõõmu mano.
Laul tege rõnna rõõmsas, üteldäs. Olõ tuuga ekäpite nõun, laulminõ ja egäsugumanõ tiidlik helütekütämine omma mu kogõmuisi perrä tervembäs tegevä. Ku saami…
Laul tege rõnna rõõmsas, üteldäs. Olõ tuuga ekäpite nõun, laulminõ ja egäsugumanõ tiidlik helütekütämine omma mu kogõmuisi perrä tervembäs tegevä. Ku saami…
Kangakudamistarõ Lannamõtsan
Harglõ kihlkunna õdagujaon Lannamõtsa külän inneskidsen Taheva vallamajan om sisse säetü käsitüütarõ. Tarõ, miä inne oll’ vallavanõmba kabinet, om no täüs kangastelgi, miä uutva kolmapäivilde huviliidsi kudamist opma. Oppust saa 15 aastakka käsitüüd tennü Elissaarõ Triinu-Liisi käe all.
Käsitüütarõ vallategemine sai härgütüst mitmõst kokkotrehvämisest. Inneskine…
Käsitüütarõ vallategemine sai härgütüst mitmõst kokkotrehvämisest. Inneskine…
Kildakõisi aost, ku talvõ olli viil lumidsõ
Seo talv om väega kehvä lumõsaagiga olnu. Edimäne sääne, määnest ei olõki innembä nännü.
Suurõ ettekuulutaja ütlese, et ku talvõl lummõ ei olõ ja külmä ei tulõ, ei olõ ka ilosat suvvõ luuta. Kõik kah’otegijä ja teo eläse kah säändsel talvõl häste…
Suurõ ettekuulutaja ütlese, et ku talvõl lummõ ei olõ ja külmä ei tulõ, ei olõ ka ilosat suvvõ luuta. Kõik kah’otegijä ja teo eläse kah säändsel talvõl häste…
Hädä ots iks inemist. Tõnõ jago
Päävalu
Päävalu um meil viil alahinnatu ja vähäravitu, a tuu um hädä, midä tulõ ette kõgõ sakõmbast.
Päävalul um pall’o põhjuisi, nigu viipuudus, umbnõ õhk ja vingugaas, kaalast päälenakkav valu (radikuliit), unõlda olõk, pinge ja ületüütämine, ülearvo suur kihäkaal, perilikkus.
Päävalu jaotõdas kattõ sorti:
1) esmanõ valu:
• migreen – ütepuulnõ, tuikaja, või üteh kävvü kuri süä ja ossõndaminõ, valgus- ja müräpelgüs. Ku ei tohtõrda, või minnä üle kroonilidsõs;…
Päävalu um meil viil alahinnatu ja vähäravitu, a tuu um hädä, midä tulõ ette kõgõ sakõmbast.
Päävalul um pall’o põhjuisi, nigu viipuudus, umbnõ õhk ja vingugaas, kaalast päälenakkav valu (radikuliit), unõlda olõk, pinge ja ületüütämine, ülearvo suur kihäkaal, perilikkus.
Päävalu jaotõdas kattõ sorti:
1) esmanõ valu:
• migreen – ütepuulnõ, tuikaja, või üteh kävvü kuri süä ja ossõndaminõ, valgus- ja müräpelgüs. Ku ei tohtõrda, või minnä üle kroonilidsõs;…
Priinime lugu: Sai, Saia
Nimel Sai om täämbädsen Eestin 126 kandjat, nimel Saia 121 ja nimel Saija 19 kandjat. Sai panti kokku 15 mõisan, Saia 5 mõisan.
Võromaal panti Sai 1809 Kanepi khk Tammõ mõisa Suuna talu kodapoolitsõlõ. Kuigi Põlgastõn om vana talunimi Saia, mõtõl’ opõtaja Roth vist lihtsäle saia pääle, selle et pandsõ ka nimmi nigu Leib ja Nisu. Sõna sai alussõs arvatas olõvat saajaleib ’pulmaleib’.
Vahtsõliinan 1820 panti Sai Tilga külä suurõlõ perrele. Edespiten panti…
Võromaal panti Sai 1809 Kanepi khk Tammõ mõisa Suuna talu kodapoolitsõlõ. Kuigi Põlgastõn om vana talunimi Saia, mõtõl’ opõtaja Roth vist lihtsäle saia pääle, selle et pandsõ ka nimmi nigu Leib ja Nisu. Sõna sai alussõs arvatas olõvat saajaleib ’pulmaleib’.
Vahtsõliinan 1820 panti Sai Tilga külä suurõlõ perrele. Edespiten panti…
Kuis vanaimä maada saassi?
Latsõpõlvõst tulõ miilde üts lugu. Vanaimä kõnõl’ iks juttõ, ja peris pall’o. Täämbädses pääväs omma nuu saanu tävveste vahtsõ mõttõ mano. Näutüses kõnõl’ tä, et inemise eloh om üts vaiv – hummogu tühi kõtt, õdagu uni. Timä tõnõ ütlemine oll’, et tedä ajava kõgõ üles…
Mu oppaja
Ma kirutõ umast esäst, kelle oppaminõ om minnu läbi elu vidänü.
Pääle sõta tulli kolhoosi ja imä pidi tüüle mineme. Esä jäi sõan üte käege, selle tedä es aetõ. Tä tallit’ kotun eläjit ja kamand’ aiamaa pääl. Ma tilbõndi suvõl kogu aig esäl takan ja uursõ, mille om mõni asi nii ja mõni naa. Esä selet’ kõgõ nii, et mul jäi nii mõnigi asi miilde. Ja ku uhkõ tunnõ oll’, ku ma, väikene tirts, sai…
Pääle sõta tulli kolhoosi ja imä pidi tüüle mineme. Esä jäi sõan üte käege, selle tedä es aetõ. Tä tallit’ kotun eläjit ja kamand’ aiamaa pääl. Ma tilbõndi suvõl kogu aig esäl takan ja uursõ, mille om mõni asi nii ja mõni naa. Esä selet’ kõgõ nii, et mul jäi nii mõnigi asi miilde. Ja ku uhkõ tunnõ oll’, ku ma, väikene tirts, sai…
Tossu Tilda pajatus
Elotarkust praktikandilõ
Brikatiirikursusõ mano käve ka katõnädäline praktika. Liinatütrik pidi uma praktika tegemä Eesti kavvõmban otsan kolhoosi suurfarmin. Sääl arvati, et noorõl inemisel olõs hää ka kuunolõkist ossa võtta. «Opit elotakust,» arvas’ esimiis.
Suurfarmi kuunolõkil arotõdi tüüasju. Keskiäline naanõ, kes eläjile süütä ette vidäsi, pidi rassõt kärro tõukama. Käro oll’ vana ja vaivat, ederatas lopõrd’ all. Tuuperäst oll’ säändse tüü pääle rassõ inemist löüdä. Naanõ oll’ vahtsõt kärro nõudnu, a pidi iks vanaga läbi…
Brikatiirikursusõ mano käve ka katõnädäline praktika. Liinatütrik pidi uma praktika tegemä Eesti kavvõmban otsan kolhoosi suurfarmin. Sääl arvati, et noorõl inemisel olõs hää ka kuunolõkist ossa võtta. «Opit elotakust,» arvas’ esimiis.
Suurfarmi kuunolõkil arotõdi tüüasju. Keskiäline naanõ, kes eläjile süütä ette vidäsi, pidi rassõt kärro tõukama. Käro oll’ vana ja vaivat, ederatas lopõrd’ all. Tuuperäst oll’ säändse tüü pääle rassõ inemist löüdä. Naanõ oll’ vahtsõt kärro nõudnu, a pidi iks vanaga läbi…
Muda Mari pajatus
Murõ raha käkmisega
Ma kuuli raadiost, et pia saava kõik uma pensioniraha samba seest är kodo viiä. Tuu uudissõga tull’ mul miilde aig aastakümnit tagasi, ku mi uulidsa pääle edimädse rahaautomaadi panti. Sõs oll’ kah pall’o inemiisi är hirmutõt, et näide raha videles saina seeh. Võtiva uma rassõ vaivaga teenidü raha saina seest vällä ja veivä panka hoiulõ. Nüüd võetas ka raha samba seest vällä, a kohe tuu raha käkki?
Vahtsõliina kandih kõnõldi vanastõ…
Ma kuuli raadiost, et pia saava kõik uma pensioniraha samba seest är kodo viiä. Tuu uudissõga tull’ mul miilde aig aastakümnit tagasi, ku mi uulidsa pääle edimädse rahaautomaadi panti. Sõs oll’ kah pall’o inemiisi är hirmutõt, et näide raha videles saina seeh. Võtiva uma rassõ vaivaga teenidü raha saina seest vällä ja veivä panka hoiulõ. Nüüd võetas ka raha samba seest vällä, a kohe tuu raha käkki?
Vahtsõliina kandih kõnõldi vanastõ…
Maolda nali
Kats ijäkahru kõrbõn
Kats ijäkahru omma kõrbõn, jalotasõ.
«Kae, tan piät kül maru nilbõ olõma, et nii hulga liiva maaha om pantu,» seletäs üts tõõsõlõ.
Kats ijäkahru omma kõrbõn, jalotasõ.
«Kae, tan piät kül maru nilbõ olõma, et nii hulga liiva maaha om pantu,» seletäs üts tõõsõlõ.
Parm tsuskas: koroonaviirusõ hirmun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
