Helüait tege ussõ poikvõlõ
Täämbädsest om ammõtligult valla tett internetileht helüait.ee, kost saa kätte võrokeelist kullõmist – audioraamatit ja lühembit lugusiid nii latsilõ ku suurilõ.
Helüaida projektijuht ja vällämärkjä Laanõ Triinu seletäs, et mõtõ naas’ liikma mõnõst tähelepandmisõst. «Pall’o võrokõsõ kõnõlõsõ, et loessi külh, a aigu ei olõ. Määnegi…
Helüaida projektijuht ja vällämärkjä Laanõ Triinu seletäs, et mõtõ naas’ liikma mõnõst tähelepandmisõst. «Pall’o võrokõsõ kõnõlõsõ, et loessi külh, a aigu ei olõ. Määnegi…
Keväjäst kõnõlõv vahtsõnõ võrokeeline Täheke
Timahavvanõ võrokeeline Tähekese nummõr tetti valmis mahlakuus.
Aokirän om hulga keväjäle umast, näütüses Vilbaste Kristeli lugu kõomahlast, rahvaperädse tsirgulaulu ja Sinijärve Karl Martini lugu tuust, kuis kevväi otsust’ mitte tulla.
Tulõvis munapühis saa aokirä abiga meisterdä munatopsõ ja munavõidu. Kalla…
Aokirän om hulga keväjäle umast, näütüses Vilbaste Kristeli lugu kõomahlast, rahvaperädse tsirgulaulu ja Sinijärve Karl Martini lugu tuust, kuis kevväi otsust’ mitte tulla.
Tulõvis munapühis saa aokirä abiga meisterdä munatopsõ ja munavõidu. Kalla…
Suurõ saagi toonu «Mino Võromaa» 33. võistlus
Timahavatsõlõ, 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ saadõti 90 kirätüüd, kirotajit oll’ 87. Töid tull’ kümnest koolist Vanalt Võromaalt, pääle tuu Setomaalt ja esiki Tarto liinast.
Võistlustöie hulgan om kõgõ inämb juttõ. Esieräle 7.–9. klassi opilaisi kirotõduisi juttõ hulgan om noid peris kimmä jüväga. Kirotõdas opitunnõst, midä elo om andnu, sõbrust ja sõprusõst, ummist egäpäävätegemiisist, a om ka vigurilidsõmbat jutukraami. Hulga noorõmbit (1.–3. klass; 4.–6.…
Võistlustöie hulgan om kõgõ inämb juttõ. Esieräle 7.–9. klassi opilaisi kirotõduisi juttõ hulgan om noid peris kimmä jüväga. Kirotõdas opitunnõst, midä elo om andnu, sõbrust ja sõprusõst, ummist egäpäävätegemiisist, a om ka vigurilidsõmbat jutukraami. Hulga noorõmbit (1.–3. klass; 4.–6.…
Ameerigamaa unistus
Mi perrel omma ostõdu piledi. Olõs pidänü lindama seo kuu lõpun, ku om koolivaheaig, nädälis Ameerigamaalõ. Tahtsõmi sääl süvvä hamburgõrit, juvva kokakoolat ja kaia, kuimuudu eletäs paigan, kon om väega pall’o rahvast. A no om reisiga köüdetüst ainus selge asi tuu, et ei linda mi seokõrd kohegi.
Ku…
Ku…
Kohe lätt majandus?
Ku ma piäs uma imä ja majandusõ vahel valima,
sõs ma valis haiklõmalda uma imä
Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst tarõst om mu ja poiskõsõ jaos latsitarõ tettü. Naasõl võeti palgast 25% maaha, a tuu 75% om parhillatsõl aol kah hää. Vahel üüse kirota esi…
sõs ma valis haiklõmalda uma imä
Naasõl om mu tarõst kodokontor tettü, suurõst tarõst om mu ja poiskõsõ jaos latsitarõ tettü. Naasõl võeti palgast 25% maaha, a tuu 75% om parhillatsõl aol kah hää. Vahel üüse kirota esi…
Raiskamine ja sõaseisukõrd
Nõlvaku Kaie om söögiraiskamise teema küländ põhjalikult kirjä pandnu, a tuud and viil laembas aia. Jah, ega mii rahval ei olõ ollu kommõt pruutpaari söögikraamiga pillu vai muud säänest pühädüserüvetämist toimõ panda. Ma mäletä, et es visata esiki kuiunut leeväpätsi eläjiide ette, tetti likõs ja…
Miis, kiä tiidse sõnnu
«Ümber ahju paremale»
Võrumaagia
Geidi Raud
224 lk, Tänapäev 2020
Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja.
Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi käsikäen; varramba ka mitmõ naasõ. Timä mano tulõva api saama ummiga puntrahe lännü noorõ inemise liinast. Tulõva, ajava juttu ja nigu võluväel saava umilõ hätile…
Võrumaagia
Geidi Raud
224 lk, Tänapäev 2020
Ravva Geidi raamat kõnõlõs ilokirändüse võtmõn siin kandin sündünüist asjust, naisi- ja tiidjämehest Vaimu Heinost, kiä om uma külä viimäne võro keele mõistja.
Taa Võromaa külä, kon kõik nakas juhtuma, om Saarõmaast 441 km kavvõl. Heino elon käävä joobõrdaminõ ja võluvägi käsikäen; varramba ka mitmõ naasõ. Timä mano tulõva api saama ummiga puntrahe lännü noorõ inemise liinast. Tulõva, ajava juttu ja nigu võluväel saava umilõ hätile…
Kiri Kapstamäelt. Pido kadso aol
Mu meelest elämi egän mõttõn väega huvitaval aol. Egäl aol omma olnu uma kadso ja katsko es koolõ kah peris kõik, olkõ pääle, et väega hull tõbi oll’. Tunnista, et olõ tõtõstõ väsünü seost koroona-teemast, a siski ei saa mi viil timäst üle ega ümbre. Suurõmban plaanin kaiõn om seo tõbi, kriis ja karantiin üts suur kingitüs. Üleilma kimmäle, selle et majandus om planeedilõ külh pall’o kahh’o tennü ja…
Ilvesse Aapo Instagrami-pildi
Ku kaia Ilvesse Aapo Instagrami-kontot (instagram.com/sevliopaa), tulõ vällä, et Räpinä miis olõ-i määnegi tarõn istja, hulk hoobis mõtsu pite ja tege luudusõpilte. Mõni noist om tan:
Puuseene, miä nägevä vällä nigu tsilľokõsõ mõtsatrolli kummutisuhvli. Ilvesse Aapo pilt
Limatünnik, edimädse katõgooria kaitsõalonõ siin. Ku säänest trehvät, är…
Puuseene, miä nägevä vällä nigu tsilľokõsõ mõtsatrolli kummutisuhvli. Ilvesse Aapo pilt
Limatünnik, edimädse katõgooria kaitsõalonõ siin. Ku säänest trehvät, är…
Andsak kriisimuna
Ei tiiäki, mille tä kordsun om. Vast mõist Pulga Jaan midägi üteldä? Ilvesse Aapo jutt ja pilt.
Priinime lugu: Muna
Seod nimme kand Eestin 63 inemist. Vanan kiräviien kirotõdi riigli perrä Munna, midä loeti iks [muna]. Õnnõ Ojasuu mõisan Harjumaal kirotõdi mõisa priinimmi raamatulõ edimält Muhna, a keriguraamatilõ sõski Munna. Ülejäänü katõssa mõisat olli Liivimaal.
Tõlluste ja Kaali mõisan Saarõmaal om nime alussõs vana talunimi Munaku. Tuu talunimi tulõ inemisenimest, midä näütüses Soomõn om 17. aastasaal kirotõt Munack ja Munakka ja mille takan omma germaani nime, näütüses Amund vai Gudmund.
Luunja mõisan Tartumaal panti…
Tõlluste ja Kaali mõisan Saarõmaal om nime alussõs vana talunimi Munaku. Tuu talunimi tulõ inemisenimest, midä näütüses Soomõn om 17. aastasaal kirotõt Munack ja Munakka ja mille takan omma germaani nime, näütüses Amund vai Gudmund.
Luunja mõisan Tartumaal panti…
Uskmalda lugu
Seo lugu juhto Pärnaste Valdoga filmi «Viimne reliikvia» tegemise aigo. Tüükotus olle täl Räpinä mõtsamajande Niitsiku tsehhin kunstnigu nime all. Sääl tetti ussi-aknit, müüblit ja suvõmajjo. Timä tegi suvõniire.
Ütspäiv tulno Räpinäst direktor esi katõ Tal’na mehega Niitsikulõ. Tallinnfilmi tegeläse seletivä, et naatas tegemä filmi päälkiräga «Viimne reliikvia», sinnä…
Ütspäiv tulno Räpinäst direktor esi katõ Tal’na mehega Niitsikulõ. Tallinnfilmi tegeläse seletivä, et naatas tegemä filmi päälkiräga «Viimne reliikvia», sinnä…
Kodo jõudnu luudusõlats
LAANEKIVI ÕIE
(25.12.1934 – 28.03.2020)
Mahlakuu 2. pääväl saadõti Kolepi kooli mälestüskivi mant Nogopalo kalmuaida Laanekivi Õie. Timä aig sai ümbre.
Umal eloiäl ammut’ Õie elojõudu ja meelerahhu luudusõst. Nii tä ütel’gi hindä kotsilõ – luudusõlats.
Kasaritsa kandin Kolepi külän elli Õie sünnüst surmani. Mis om Kolepil olnu…
(25.12.1934 – 28.03.2020)
Mahlakuu 2. pääväl saadõti Kolepi kooli mälestüskivi mant Nogopalo kalmuaida Laanekivi Õie. Timä aig sai ümbre.
Umal eloiäl ammut’ Õie elojõudu ja meelerahhu luudusõst. Nii tä ütel’gi hindä kotsilõ – luudusõlats.
Kasaritsa kandin Kolepi külän elli Õie sünnüst surmani. Mis om Kolepil olnu…
Tossu Tilda pajatus
Olõmi valmis kaitsõs!
Vinne ao üts tähtsämbit värke oll’ tsiviilkaitsõ. Aig-aolt käve Tal’na korgõ ammõtnigu kah rajoonõn kaeman, kuis tan oldas valmis kaitsõs. Es päse aolehetoimõndus kah.
Ütel pääväl tull’ mu kabinetti pääliina miis kaema, ku häste leht tsiviilkaitsõpropagandat om tennü. Ildaaigu oll’ kongi olnu tsiviilkaitsõoppus ja lehen oll’ nupukõnõ tuu kotsilõ, pilt kah man. Tuust ma kõnõli pikält.
Ma sai kittä, a tsipa laita kah. Olõs võinu lehen pikembält ja põh’aligumbalt olla.
ETA…
Vinne ao üts tähtsämbit värke oll’ tsiviilkaitsõ. Aig-aolt käve Tal’na korgõ ammõtnigu kah rajoonõn kaeman, kuis tan oldas valmis kaitsõs. Es päse aolehetoimõndus kah.
Ütel pääväl tull’ mu kabinetti pääliina miis kaema, ku häste leht tsiviilkaitsõpropagandat om tennü. Ildaaigu oll’ kongi olnu tsiviilkaitsõoppus ja lehen oll’ nupukõnõ tuu kotsilõ, pilt kah man. Tuust ma kõnõli pikält.
Ma sai kittä, a tsipa laita kah. Olõs võinu lehen pikembält ja põh’aligumbalt olla.
ETA…
Muda Mari pajatus
Kuis aigu edesi käändä?
Ma kuuli raadiost ütte uudist, mis es kõnõlõgi koroonaviirusõst. Tuu uudis andsõ tiidä, et Euruupa käändse kellä suvõao pääle. Kõik ilm om hukah ja saisma jäänü. Mi olõmi uma eloga jõudnu tagasi pia kiviaigu.
Inemise omma egäüts umma kuupa paenu ja pruuvva ello jäiä. Ainumanõ asi, mille külge eski surmatõbi ei nakka, om kelläkäändmine. Olõs sõs saasi tuud kellä jo niipall’o edesi käändä, et nuu kõkõ jällembä päävä sälä taadõ…
Ma kuuli raadiost ütte uudist, mis es kõnõlõgi koroonaviirusõst. Tuu uudis andsõ tiidä, et Euruupa käändse kellä suvõao pääle. Kõik ilm om hukah ja saisma jäänü. Mi olõmi uma eloga jõudnu tagasi pia kiviaigu.
Inemise omma egäüts umma kuupa paenu ja pruuvva ello jäiä. Ainumanõ asi, mille külge eski surmatõbi ei nakka, om kelläkäändmine. Olõs sõs saasi tuud kellä jo niipall’o edesi käändä, et nuu kõkõ jällembä päävä sälä taadõ…
Maolda nali
Mälehtüs aost, ku viil ilma pite reisi sai
«Ma käve Aafrigah puhkusõl ja näi säitsmemiitrist krokodilli!»
«Vai jummal! Ku till oll’ jo säidse miitrit, ku pikk sis tuu kroko esi oll’?»
«Ma käve Aafrigah puhkusõl ja näi säitsmemiitrist krokodilli!»
«Vai jummal! Ku till oll’ jo säidse miitrit, ku pikk sis tuu kroko esi oll’?»
Parm tsuskas: aprill
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
