Väsümädä Rõugõ kunstikuur
Rõugõ om üts suvitajidõ lemmikpaik Võromaal. Ütes Rõugõ visiitkaardis või pitä õkva kesk alõvikku olõvat kunstikuuri, kon joba 11. suvvõ saa oppi, tetä ja osta käsitüüd, kaia näütüisi ja mõnikõrd ka kontsõrtõ kullõlda.
Kunstikuuri tegemiisi võtva iist Keväjä Annika ja Veski Lya. Näile käävä…
Kunstikuuri tegemiisi võtva iist Keväjä Annika ja Veski Lya. Näile käävä…
Kaika suvõülikooli matkapäiv Võromaa lõunatipun
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 8. põimukuul Vana-Võromaa lõunatipun ja Mõnistõ talorahvamuusõumi man. Seo om joba tõõnõ aastak, ku säänest matkapäivä peetäs.
Ku mineväaastadsõ suvõülikooli matka paik oll’ Vana-Võromaa põh’atipp, sis timahava matkatas Võromaa ja Eesti lõunatipun. Matkapäiv nakkas pääle kell…
Ku mineväaastadsõ suvõülikooli matka paik oll’ Vana-Võromaa põh’atipp, sis timahava matkatas Võromaa ja Eesti lõunatipun. Matkapäiv nakkas pääle kell…
Tulõvadsõ Uma Pido lavastas Leesalu Diana
Kuvvõs võrokõisi suur rahva- ja laulupido Uma Pido plaanitas pitä 2023. aastaga 3. juunil Põlvan Indsikurmu laululava pääl. Pito nakkas lavastama Põlvast peri Leesalu Diana, kiä tüütäs Tal’na liinatiatrin. Pido kunstnikus om lavastaja valinu Unduski Marioni.
Rahmani Jan
Unduski Marion ja Leesalu Diana omma…
Rahmani Jan
Unduski Marion ja Leesalu Diana omma…
Soomõ-ugri filmifestival kõnõlõs kodaniguaktivismist
Soomõ-ugri filmifestival FUFF peetäs timahava 30. hainakuust 1. põimukuuni Võromaal Sännä kultuurimõisan. Seo aasta kõnõldas festivalil keele, kultuuri ja luudusõ alalõhoitumisõga köüdetüst kodaniguaktivismist. Joba säitsmendät kõrda peetäväl festivalil omma kavan filmilinastusõ, opitarõ ja arotusõ, miä avitasõ soomõ-ugri maailmapilti vallalõ…
Mooste Elohelü peetäs seo kuu lõpun ja vahtsõ alostusõn
Timahavast Mooste Elohelü festivali peetäs 31. hainakuust 1. põimukuuni. Seokõrd omma festivali teemas pulmalaulu, võistluslaul om kaasitaminõ, kon vastastikku laulva pruudi ja peigmehe laulja.
Täpsembät kavva saa kaia festivali kodolehe päält: moostefolk.ee.
UL
Täpsembät kavva saa kaia festivali kodolehe päält: moostefolk.ee.
UL
Põud ja vihm 2020. aastaga suvõl
Sõbõr kutsõ hainalõ. Ütli, et ei saa tulla, lehte tii. Esihindäst mullõ miildünü juuskva higiga ja purõvidõ parmõ käen haina küünü vitä, et tuu hiidütävä vihma iist kuivalõ saanu. A ega ma sõbralõ lehetegemise asja es võlsi.
Tõõnõ sõbõr kutsõ samal pääväl puid lahkma. Ütli,…
Tõõnõ sõbõr kutsõ samal pääväl puid lahkma. Ütli,…
Hurda-preemiä saaja Jää Eela: tundkõ huvvi uma suguseldsi vasta!
Timahavadsõ Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna saava Jää Eela ja Laari Mart. Hurda-preemijit andas vällä joba 29. kõrd ja egä aasta kats preemiät: üts Põlva maakunnan silmä paistnulõ inemisele ja tõnõ üle Eesti tunnõtulõ rahvuskultuuri edendäjäle.
Savi turismitalo pidäjä…
Savi turismitalo pidäjä…
Kas rahvus om varsti häbüasi?
Suur murõ ja hädä, mea talvõl algu, kõgõ ilma haard’ ja viil põraki meid maha jättünü ei olõ, tunnus siski nigu unõtuvat, selle et nakatas otsma jutuainõt ja häti, mea nigu. . . .imeligu tunnusõ.
Kauõn ja võõran riigin tapp’ üts julm inemine tõsõ ärä. Olli konagi…
Kauõn ja võõran riigin tapp’ üts julm inemine tõsõ ärä. Olli konagi…
Pulga Jaani mõtõlusõ
Kanapoig ja Saatus
Saatus tahtsõ, et Kanapoiga es süüä munast pääst är ja üts normaalsõ olõkiga must kana haudsõ timä vällä. Saatus tahtsõ ka toda, et repän, kiä timä immä (vai kasuimmä, kanul ei olõ vahet) hiilse, koristõdi siistilmast õigõl aol är. Hopõn, tuu igävene rassõ elläi,…
Saatus tahtsõ, et Kanapoiga es süüä munast pääst är ja üts normaalsõ olõkiga must kana haudsõ timä vällä. Saatus tahtsõ ka toda, et repän, kiä timä immä (vai kasuimmä, kanul ei olõ vahet) hiilse, koristõdi siistilmast õigõl aol är. Hopõn, tuu igävene rassõ elläi,…
Kiri Kapstamäelt. Allakäümise spiraali tunnistõn
Märgota vahepääl, mille om nii, et inemise ei olõ tuhandidõ aastidõ joosul väega edesi arõnõnu, innembä om olnu regress. Seo pututas nii vaimsõt, füüsilist ku keskkundlikku tasandit. Hirmus raiskaminõ, ületarvitaminõ, kasuahnus ja tuu ossa saagminõ, mink pääl istutas, omma õnnõ…
Koorastõ patrioot Raudsepä Piitre
Täämbäne ettevõtlusõ arõndamisõ tsihtasotusõ (EAS) juht Raudsepä Piitre (50) om suurõ osa umast tüüelost pidänü tippjuhi ammõtit. Tä pidä hinnäst poolõldõ liina-, poolõldõ maamehes, a ku küstäs, kost tä peri om, tulõ vastussõs iks Koorastõ. Raudsepä huviala om tsirkõ tundmaopminõ ja intervjuu and…
Esimuudu: kanamuna kaabli külen
Kanapidäjä Pulga Jaan löüdse minevä riidi lauda ussõ iist elektrikar’ussõ maandusõ kaabli külest üte tühäs süüdü kanamuna. No pruuv tä teedä saia, miä võisõ juhtuda ja midä inemise tuust oppi võinu.
«Novott jah, tä om üüse laudast vinnanu. Ma mõtli algul, et harak. A tuu…
«Novott jah, tä om üüse laudast vinnanu. Ma mõtli algul, et harak. A tuu…
Priinime lugu: Rebane
Kandjidõ arvuga 2216 om Rebane sagõhusõ poolõst 11. nimi Eestin. Seod nimme omgi tulnu kõikist maakundõst. Muidõst harvõmbidõ panti taad nimme külh Järvä-, Lääne- ja Virumaal, sukugi es panda täämbädsel Hiiumaal. Hingerevisjonnõ perrä oll’ mõisit, kon seo nimi tegüsi, 134. Noist 106 oll’ Liivimaal ja õnnõ 28 Eestimaa kubõrmangun. Kiräpilte oll’ mitmasugumaidsi: Rebbane (78 mõisan), Rebane (9), Rebanne (1), Rebbani (1), Rebbanne (2) ja Räbbane (3).
Lõunaeesti keelen om eläjänimi muiduki…
Lõunaeesti keelen om eläjänimi muiduki…
Muhu-lugu
Mi pere eläs külh Valga maakunnan, a sõski Vanal Võrumaal, õdagu puul veeren, Lepä külan Laasmäe talun.
Seo lugu juhtu mu poja Carloga 1999. aasta suvõl, õkva säitsmevelistepääväl. Mu poig oll’ tuukõrd nelläaastanõ. Poiskõnõ oll’ mul sääne väega koir lats ja sagõhõlõ timäga midägi juhtu.
Tuukõrd oll’ hainakuu väega…
Seo lugu juhtu mu poja Carloga 1999. aasta suvõl, õkva säitsmevelistepääväl. Mu poig oll’ tuukõrd nelläaastanõ. Poiskõnõ oll’ mul sääne väega koir lats ja sagõhõlõ timäga midägi juhtu.
Tuukõrd oll’ hainakuu väega…
Ei tunnõ
Inemiisil om egäsugutsid nimmi. Kül om ristinimmi ku ka perrenimmi säärtsid ja märtsid. Perämädsel aol pandas viil latsilõ mito nimme ja mõtlõt, kuis lats külh säändse nimega toimõ tulõ. Mõnõ latsõ vahetasõ suurõst saiõh esi uma nime är. Mul ütele tutvalõ tütärlatsõlõ es miildü Mischel, tä võtsõ hindäle vahtsõst nimest Morgan. No mis tetä!
A nimest võit ka arvu saia tõistmuudu. Tuu oll’ 1956. aastal. Mu miis vei minno umalõ vanaunolõ ja tädidele küllä. Nä…
A nimest võit ka arvu saia tõistmuudu. Tuu oll’ 1956. aastal. Mu miis vei minno umalõ vanaunolõ ja tädidele küllä. Nä…
Õdagunõ taksosõit
Tervüs naas’ logisõma ja naksi suurõ hädäga arstõ vaihõl juuskma. Üts rassõ põlvõsüst sai tettüs, ku kell oll’ pääle 9 õdagu. Tartun. Oll’ kõnõld latsõpõlvõsõbranjega kokku, et lää tä poolõ. Tä selet’, et sääl Vaksali uulitsan omma takso rian. No es olõ!
Õnnõs olli ma pandnu märkmikku numbre, kõik 5555 5555. Kasutütär uursõ, kon olõ, ja käskse telli takso. Viil käskse kaia, et ei viiä suurõ kaariga üle jõõ. Kõnnõ aigu küsti…
Õnnõs olli ma pandnu märkmikku numbre, kõik 5555 5555. Kasutütär uursõ, kon olõ, ja käskse telli takso. Viil käskse kaia, et ei viiä suurõ kaariga üle jõõ. Kõnnõ aigu küsti…
Tossu Tilda pajatus
Tsõõrivabrik
Vanavanõmba sõidi Võromaalt Tartomaalõ latsõlatsi hoitma. Nigu iks sis, ku nooril oll’ api vaia. Kõgõ väikumba, aastadsõ Jakobi võtsõ vanaimä uma hoolõ ala. Kattõ suurõmbat, viieaastast Oskarit ja kolmõaastast Ottot, naas’ kammandama vanaesä.
«Teemi tsõõrivabrigu!» kutsõ vanaesä poiskõisi. Puutüüpink oll’ poja majapidämisen olõman. A kõgõpäält tull’ vabrikun ammõdi paika panda. Vanaesäst ja Ottost saiva tüülise, Oskar panti direktris. Vanaesä jo tunnõt puutüü as’atundja. Trelli otsa pant säädeldisega oll’ hää lavvatükü külest tsõõrikõisi laskõ.…
Vanavanõmba sõidi Võromaalt Tartomaalõ latsõlatsi hoitma. Nigu iks sis, ku nooril oll’ api vaia. Kõgõ väikumba, aastadsõ Jakobi võtsõ vanaimä uma hoolõ ala. Kattõ suurõmbat, viieaastast Oskarit ja kolmõaastast Ottot, naas’ kammandama vanaesä.
«Teemi tsõõrivabrigu!» kutsõ vanaesä poiskõisi. Puutüüpink oll’ poja majapidämisen olõman. A kõgõpäält tull’ vabrikun ammõdi paika panda. Vanaesäst ja Ottost saiva tüülise, Oskar panti direktris. Vanaesä jo tunnõt puutüü as’atundja. Trelli otsa pant säädeldisega oll’ hää lavvatükü külest tsõõrikõisi laskõ.…
Muda Mari pajatus
Säädüs ulli ei paranda
Ma kuuli raadiost, et hainakuust muudõtas relvasäädüst nii, et kõik inemise, kiä püssä võiva kotoh hoita, piät tuust laskõ kah mõistma. Tohe ei nii, et kärbik sais kalidori nukah õnnõ hirmutamisõs. Et ku püssä kätte võtat, sõs pauguta-i niisama, a piät kimmähe pihta kah saama.
Meil saa laskmisõst kõrdu rohkõmp inemiisi surma suurõtii pääl liiklusõh autidõga. Mu meelest võissi tah säändsesama säädüse tetä: ku sul om auto, sõs…
Ma kuuli raadiost, et hainakuust muudõtas relvasäädüst nii, et kõik inemise, kiä püssä võiva kotoh hoita, piät tuust laskõ kah mõistma. Tohe ei nii, et kärbik sais kalidori nukah õnnõ hirmutamisõs. Et ku püssä kätte võtat, sõs pauguta-i niisama, a piät kimmähe pihta kah saama.
Meil saa laskmisõst kõrdu rohkõmp inemiisi surma suurõtii pääl liiklusõh autidõga. Mu meelest võissi tah säändsesama säädüse tetä: ku sul om auto, sõs…
Maolda nali
Krokotille hiidütämine
Latsõlats, kes oll’ suvõvaheaos maalõ viid, kai, kuis vanaesä pääle hummogusüüki sõrmiga lavva vasta trummõld’.
«Mille sa sõrmiga trummõldat?» küsse latsõlats.
«Ma hiidütä niimuudu krokotille kavvõmbalõ,» selet’ vanaesä vasta.
«Krokotille?! Nuu eläse jo mitmõ tuhandõ kilomiitre takan,» es jää latsõlats uskma.
«No kae sis, ku häste mõos,» jäi vanaesä hindä jutu mano.
Latsõlats, kes oll’ suvõvaheaos maalõ viid, kai, kuis vanaesä pääle hummogusüüki sõrmiga lavva vasta trummõld’.
«Mille sa sõrmiga trummõldat?» küsse latsõlats.
«Ma hiidütä niimuudu krokotille kavvõmbalõ,» selet’ vanaesä vasta.
«Krokotille?! Nuu eläse jo mitmõ tuhandõ kilomiitre takan,» es jää latsõlats uskma.
«No kae sis, ku häste mõos,» jäi vanaesä hindä jutu mano.
Parm tsuskas: supõrluks
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
