Adsoni-võistlus videon
Sännäst peri võro luulõtaja Artur Adsoni nimeline ilolugõminõ, midä om peetü 1999. aastagast pääle, tetti timahavva videoklippe esitämise vormin. Võistlusõlõ saadõti 32 videot, üldvõitjas tunnist’ hindamiskogo Raju Eliisabeti ja Saarõ Hipõ esitet-lavastõt luulõtusõ «Sadra mõts».
«Tuu, ku suurõ armastusõ ja hoolõga olli ilolugõja uma klipi tennü, tege…
«Tuu, ku suurõ armastusõ ja hoolõga olli ilolugõja uma klipi tennü, tege…
Vahtsõliinan tetäs väikeisi latsi mängotsõõri
Seost sügüsest om Vahtsõliinan valla lännü väikeisi latsi mängotsõõr. Kõrd nädälin saias kokko ja tetäs latsiga üten päämidselt vanaaoliidsi laulumängõ ja hüpitämist.
Mängotsõõri vidäjä Külvi Marit om peri Rõngu kandist, a parhilla eläs Vahtsõliina kandin. Tä seletäs, et mängotsõõr om…
Mängotsõõri vidäjä Külvi Marit om peri Rõngu kandist, a parhilla eläs Vahtsõliina kandin. Tä seletäs, et mängotsõõr om…
Sõnameistri naaruti Vanan-Koiolan publikut
Rehekuu viimätsel pääväl naaruti Vana-Koiola rahvamajan publikut Põlvamaa sõnakunsti meistri. Püüne pääle astsõva laheda muti Lahedalt, Vastsõ-Kuustõ folklooripunt Kõivokõsõ, Leevi lustaka vanaimä (pildi pääl) ja ütsikesinejä Õkva Margit. Rahvas valisi hindä lemmikus sõnameistris Laheda laheda muti Tooni ehk sis Vestla Toomassõ. Perlovi…
Katõkeeline tulõva aasta sainakallõndri
Telli saa võro- ja eestikeelist sainakallõndrit 2021. aastagas. Kallõndrin omma kirän võrokõisilõ tähtsä pühä ja tähtpäävä. Egä kuu kotsilõ om üts võrokeeline tark vai krutskilinõ ütelüs.
Kallõndri tegemist kõrraldas Võro instituut. Sainakallõndrit saa osta ja telli Võro instituudin (Tarto tn 48, Võro) vai…
Kallõndri tegemist kõrraldas Võro instituut. Sainakallõndrit saa osta ja telli Võro instituudin (Tarto tn 48, Võro) vai…
Trummi ja vilega nätäl
Käen om võro keele nätäl. Trummi põrisõsõ ja fanfaari mängvä. Egäst ussõst ja aknõst tulõ sisse võro kiil. Tiit raadio vallalõ, sääl kah. Läät vällä, kumastut jälki võro keele otsa. Ei saa timäst üle ei ümbre.
Timahavanõ võro keele nätäl om kuigi esierälidselt vahtsõ vungiga. Tuu tulõ…
Timahavanõ võro keele nätäl om kuigi esierälidselt vahtsõ vungiga. Tuu tulõ…
Üts küsümüs
Võro gümnaasiumi eesti keele ja kirändüse oppaja Pille Vesta, mis tunnõ om olla oppaja aasta koolin 2020?
Tunnõ om hää. Taad es olõs mõistnu arvada, et mi kuul edimädses tulõ, a ku naata mõtlõma, sis ei olõ midägi imes panda: elo kiis, tüüd tetäs pall’o, vahtsist mõttist haardas…
Tunnõ om hää. Taad es olõs mõistnu arvada, et mi kuul edimädses tulõ, a ku naata mõtlõma, sis ei olõ midägi imes panda: elo kiis, tüüd tetäs pall’o, vahtsist mõttist haardas…
Medägi peat märguta olõma
Põra om üle pikä ao sääne põnnõv aig, ku muud kah lukõ, kaia ja kullõlda om ku tuust koroonast. Keväjelt es tahaki enämb raadiod valla tetä, selle et pääle ilmateatõ, medä om targõmb aknõst uuri, ja tuu, mitu inemist, ja mis päätähtis, mitu protsenti mi…
Olõmi eläjiide vasta õiglasõ
Õiglust piat jagunõma nii kodu- kui mõtsaeläjiile. Põrõlt om mii ütiskonnan asi tuust kavvõndan.
Kiäki näge pargin oraviid ja ei jõvva umma vaimustust kuigi varjada: küll omma ilusa ja hää eläjägõsõ. Tuud tä tähele ei panõ, et säält pargist omma väiku tsirgu pia kõik minemä…
Kiäki näge pargin oraviid ja ei jõvva umma vaimustust kuigi varjada: küll omma ilusa ja hää eläjägõsõ. Tuud tä tähele ei panõ, et säält pargist omma väiku tsirgu pia kõik minemä…
Kiri Kapstamäelt. Muinasjutumaa
Süküs om illos ja hallõlik aig. Kõgõ tulõ sügüse miilde Puškini «Eleegia».
Seeniaoni, ku lehe puun, om hengele hää tsipa kirivät Eestimaad pite ümbre rännädä. Koolivaheaig oll’ õkva nigu tuusjaos mõtõld. Sõidi katõ latsõga Saarõmaalõ, et mandrist puhada ja hinnäst meretuulil karmistõ hellätä laskõ.
Avasti võlumaa…
Seeniaoni, ku lehe puun, om hengele hää tsipa kirivät Eestimaad pite ümbre rännädä. Koolivaheaig oll’ õkva nigu tuusjaos mõtõld. Sõidi katõ latsõga Saarõmaalõ, et mandrist puhada ja hinnäst meretuulil karmistõ hellätä laskõ.
Avasti võlumaa…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 17. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2021. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2021. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust
Timahava es kosta Lindora laadun tümpsumuusikat. Inemise laadu pääl olli rõõmsa ja ütlivä, et sääne taa Lindora laat pidänügi olõma. Lustilinõ miil, vabahusõtunnõ ja kombist kinnihoitminõ ommaki märksõna, minka seokõrdsõt puulvarguisi peetüt Lindora laatu või kutsu.
Simunapäiv, 28. rehekuu 2020. Kell 8 hummogu…
Simunapäiv, 28. rehekuu 2020. Kell 8 hummogu…
Mi edevanõmbidõ hingi kujotaja märdi- ja katrisandi käävä ümbre hingikuul
Märdikuu tuu sandin(sandis)-käümise. Ammudsõl aol käve märdikuu alostusõn hingesandi, sis märdi-, sis katrisandi. Joulukuul käve kah ümbre maskõga tegeläse, kiä andõ es küsü, a küläliidsile jo õks pakutas ütte-tõist. Ku taa võõralõ anni andminõ viil umalõ perrele ka õnnõ vai vähämbält uskmist õnnõ sisse tuu, sis joht olõ-i hallõ paakaast poiguta, sahvrihe vai keldrihe astu.
Karilatsi Vabaõhumuusõumi majjo ussõ…
Karilatsi Vabaõhumuusõumi majjo ussõ…
Priinime lugu: Kaarna
Seod nimme kand Eestin 163 inemist. 12 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Karna. Nii üldä olõ-i peris täpsä, selle et ka vanan kiräviien tull’ kirota Kaarna (kinnidsen silbin pikk -a katõ tähega), a mõni mõisakirotaja kirot’ iks Karna.
Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal. Kõgõ inne pand’ opõtaja Roth Kanepin 1809 taa nime Erästvere Sika Hindriku ja Jüri perrile. Kats nimme inne Sika Hindrikut om hengeraamatun Hausi talu ja…
Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal. Kõgõ inne pand’ opõtaja Roth Kanepin 1809 taa nime Erästvere Sika Hindriku ja Jüri perrile. Kats nimme inne Sika Hindrikut om hengeraamatun Hausi talu ja…
Ristsõna
Miä om möldre nimi ja midä tä ütles? Appi võit võtta võro-eesti sõnaraamadu (võrosõna.ee). Vastus saada lehetoimõndustõ 12. märdikuu pääväs. Vastajilõ loositas vällä võrokeelitsit raamatit.
Kriisist vällän tähtraamat
Võro-Seto tähtraamat 2021.
Välläandja Võro Selts VKKF.
Toimõndaja Pandi Annika.
Pilte tsehkendäjä Reimanni Hildegard.
Tugõsi Eesti Kultuurkapital.
Timahavvanõ «Võro-Seto tähtraamat» om järekõrran joba 32. Tähtraamat om raamatkallõndri, kost saa päält kallõndri kaemisõ lukõ ka pikembit jutukõisi. …
Välläandja Võro Selts VKKF.
Toimõndaja Pandi Annika.
Pilte tsehkendäjä Reimanni Hildegard.
Tugõsi Eesti Kultuurkapital.
Timahavvanõ «Võro-Seto tähtraamat» om järekõrran joba 32. Tähtraamat om raamatkallõndri, kost saa päält kallõndri kaemisõ lukõ ka pikembit jutukõisi. …
Tossu Tilda pajatus
Poliitik tulõ!
Vanaimä Võromaalt oll’ jäl pojalatsi – kolmõ väiku poiskõsõ mano Tartomaalõ kutsutu. Vanaesä oll’ kah lubanu sinnä tulla.
Kell joba pall’o, vanaimä naas’ murõtama. Mõnõ ao peräst ütel’ keskmäne pojapoig Otto, et vanaesä tull’. Vanaimä kai aknõst vällä, a autot es näe. «Vanaesä tull’ jalaga,» oll’ latsõl vastus nigu varnast võtta. A vannaessä kah es olõ nätä. «Vanaesä läts’ kuuri ala,» sellet’ poiskõnõ. Vanaimä muhat’ säändse vastusõ pääle, es ütle midägi ja…
Vanaimä Võromaalt oll’ jäl pojalatsi – kolmõ väiku poiskõsõ mano Tartomaalõ kutsutu. Vanaesä oll’ kah lubanu sinnä tulla.
Kell joba pall’o, vanaimä naas’ murõtama. Mõnõ ao peräst ütel’ keskmäne pojapoig Otto, et vanaesä tull’. Vanaimä kai aknõst vällä, a autot es näe. «Vanaesä tull’ jalaga,» oll’ latsõl vastus nigu varnast võtta. A vannaessä kah es olõ nätä. «Vanaesä läts’ kuuri ala,» sellet’ poiskõnõ. Vanaimä muhat’ säändse vastusõ pääle, es ütle midägi ja…
Muda Mari pajatus
Vahtsõnõ põhisäädüs
Ma kuuli raadiost, et vana põhisäädüs massa-i inämp midägi. Parhilla om mi riigih kõkõ tähtsämp üts leping, mink nimme om eski eesti keeleh rassõ vällä üteldä – koalitsioonileping. Tuu kaala saa aia kõik as’a, mis omma halvastõ lännü.
A halvastõ om lännü pall’o. Suvi sai otsa ja ilm om halv. Koroona lasõ-i inemiisil Lätist viina tuvva. Lindora laat kästi är jättä. Kell kääneti jälki tagasi ja õdaku om pümme. Ministri kaessõ…
Ma kuuli raadiost, et vana põhisäädüs massa-i inämp midägi. Parhilla om mi riigih kõkõ tähtsämp üts leping, mink nimme om eski eesti keeleh rassõ vällä üteldä – koalitsioonileping. Tuu kaala saa aia kõik as’a, mis omma halvastõ lännü.
A halvastõ om lännü pall’o. Suvi sai otsa ja ilm om halv. Koroona lasõ-i inemiisil Lätist viina tuvva. Lindora laat kästi är jättä. Kell kääneti jälki tagasi ja õdaku om pümme. Ministri kaessõ…
Es taha ropustõ üteldä
Kolhoosiaigu lätsi imä-esä hummogu tüühü. Poiskõnõ jäi kodo. Vanõmba ütlivä tälle, et ku mehe tulõva kultivaatrit otsma, sõs juhatagu poiskõnõ tuu sanna takast ilostõ kätte.
Õdagu, ku imä-esä kodo tulli, oll’ kultivaatri är viid nigu vaia. Vanõmba küssevä poiskõsõ käest: «A mille sa miihile ütlit, et tsiavaatri om sanna takan? Kas sul es jää õigõ nimi miilde?»
Poiskõnõ vastas’: «Ma es taha nii ropustõ kõnõlda, et kuldivaatri. Ma ütli õks viisakahe.»
Kalme Helju
Õdagu, ku imä-esä kodo tulli, oll’ kultivaatri är viid nigu vaia. Vanõmba küssevä poiskõsõ käest: «A mille sa miihile ütlit, et tsiavaatri om sanna takan? Kas sul es jää õigõ nimi miilde?»
Poiskõnõ vastas’: «Ma es taha nii ropustõ kõnõlda, et kuldivaatri. Ma ütli õks viisakahe.»
Kalme Helju
Parm tsuskas: kõnõlõ võro keelen!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
