Võromaa pääväpiltnigõ pildi ja eloluu kaasi vaihõl
Minevä nätäl tull’ trüküst raamat Vana-Võromaa pääväpiltnigõst. Kokkosäädjä om kaasi vaihõlõ kor’anu päält 70 mikandi piltnigu luu ja valinu vällä pilte, miä omma tettü aastil 1853–1940.
Raamadu säädse kokko Vahtsõliinast peri tunnõt filmi- ja pildimiis Ruusa Ago. «Ma tei inne…
Raamadu säädse kokko Vahtsõliinast peri tunnõt filmi- ja pildimiis Ruusa Ago. «Ma tei inne…
Täpsustõdas ristipuiõ asupaiku
Muinsuskaitsõammõt kuts inemiisi üle kaema, kas näide jaos tähtsä ristipuu omma är märgidü ristipuiõ kaardi pääl ja kas naidõ puiõ koordinaadi omma õigõ. Ristipuiõ asupaiku näütävät kaardikihti saa kaia maa-ammõdi kaardiserverist.
Ristipuu omma tähtsä kultuuriperändüs, minkast edimädse kirjapantu lätte omma peri joba 17. aastagasaast. Lõunaeestläisi…
Ristipuu omma tähtsä kultuuriperändüs, minkast edimädse kirjapantu lätte omma peri joba 17. aastagasaast. Lõunaeestläisi…
Viiendät kõrda peetäv «Vunki mano!» luumistalos uut märgotamisteemasid
11.–13. urbõkuul plaanitas jäl pitä «Vunki mano!» luumistalost. Seokõrd saias kokko Setomaal Verskan.
Talgolõ saa märkmises esitä teemasid, miä avitasõ praavita Võro maakunna ello ja luvva nutikit lahenduisi.
Teemasid saa esitä internetin kodolehe vunkimano.ee pääl. Mõttidõ esitämise tähtaig om 1. radokuu (01.02.2021).
UL
Talgolõ saa märkmises esitä teemasid, miä avitasõ praavita Võro maakunna ello ja luvva nutikit lahenduisi.
Teemasid saa esitä internetin kodolehe vunkimano.ee pääl. Mõttidõ esitämise tähtaig om 1. radokuu (01.02.2021).
UL
Suurõtiimuusõumin plaanitas palmi all vissi laskõ
Minevä puulpäävä plaaniti Varbusõl Eesti suurõtiimuusõumi liiklusliinan valla tetä vissitämisplats, kon saa vissi laskõ palmi all. A sis tull’ sulailm ja palmialonõ vissiplats jäi valla tegemädä. No oodõtas, et ilmä jälleki külmäs lännü: sis saa vissiplatsi õks valla tetä ja…
Mino Võromaa 34
Võro Instituut kuulutas vällä 34. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa».
Koroona häötäs kõvva indiaanlaisi kultuuri
Ameeriga indiaanlaisi hulgan mülläs koroonaviirus esieränis suurõ huuga. Arvatas, et näid om koolnu topõld võrrõldõn valgõt nahavärvi inemiisiga. Koolnu om hulga hõimuvanõmbit, kiä omma olnu kiili-kombidõ paigapäälse hoitja. Näide kaomisõga kaosõ ka tähtsä kontakti uma aoluuga, jääs katski ummi kiili ja kombidõ edesiandminõ noorõmbilõ põlvilõ.
Hõimurahva ja vabatahtligu pruuvva nüüt esierälidselt kaitsa ummi vanõmbit inemiisi, kinkast olõnõs näide hõimu kultuuri ellojäämine. Noorõmba omma pandnu vanõmbit inemiisi…
Hõimurahva ja vabatahtligu pruuvva nüüt esierälidselt kaitsa ummi vanõmbit inemiisi, kinkast olõnõs näide hõimu kultuuri ellojäämine. Noorõmba omma pandnu vanõmbit inemiisi…
Märgotusõ lugõmisõs ja kullõmisõs
Ku ma pia nelä aasta iist Uma Lehe päätoimõndajas kandidiirse, oll’ üts lubahus vai plaan sääne, et lehe märgotusõküle päält saa lukõ pikembit ja süvembit märgotuisi eri eloala inemiisilt. Tuuga om lännü nii ja naa; mõnikõrd olõ hää märgotaja löüdnü vai om kiäki…
Pästä uhkõlõ süüki
Ma olõ olnu kats aastakka söögipästjä. Tuu tähendäs, et ma käü suuri puutõ prügükastõh süüki pästmäh. Tuu, ku hulga tävveste kõrralikku ja hääd süüki är visatas, om üle mõistusõ hirmsa.
Ku Tartoh oll’ filmi «Homme saabub paradiis» edimäne näütämine, käve kah prügütsungmisõl ja löüdse kilogrammõ viisi…
Ku Tartoh oll’ filmi «Homme saabub paradiis» edimäne näütämine, käve kah prügütsungmisõl ja löüdse kilogrammõ viisi…
Lõunõeesti kiränik Kaplinski Jaan
22. vahtsõaastakuul sai kirämiis KAPLINSKI JAAN 80 aastakka vanas. Kaplinski lõunaeestikeelitsest kirändüsest and väiku ülekaehusõ kirändüstiidläne VELSKRI MART.
Kaplinski Jaani loomingun tulõ eräle vällä väiku, a tähendüsrikas punt tekste, miä omma kirotõdu lõunõeesti keelen – päämidselt võro keelen, a mõnõl juhul või kõnõlda ka…
Kaplinski Jaani loomingun tulõ eräle vällä väiku, a tähendüsrikas punt tekste, miä omma kirotõdu lõunõeesti keelen – päämidselt võro keelen, a mõnõl juhul või kõnõlda ka…
Tõsõ kundi otsast. Raamatist
Mäletä umast latsõpõlvõkotost pall’o raamatit. Ei tiiäki, kupall’o imäl-esäl päält esä Tsiberist tulõkit vahtsõ elo ülesehitämise man aigu lukõ oll’, a raamatit oll’ ja raamadukogon käüti.
Ku ma naksi koolin käümä, sis mu kodotii pääle jäi Nursi raamadukogo. Raamadukogotädi oll’ mu imä latsõpõlvõsõbõr ja…
Ku ma naksi koolin käümä, sis mu kodotii pääle jäi Nursi raamadukogo. Raamadukogotädi oll’ mu imä latsõpõlvõsõbõr ja…
Družbaga puu otsa
1990. aasta paiku oll’ Sõmmõrpalu mõtskunnan üts tubli mõtsatüülisi paar. Heliloo Valentin lõigas’ Husqvarnaga, Tsilmeri Ants Družbaga.
Tegeligult Valentin lõigas’ ja Ants pandsõ puid kokku. Mõtsaülemb Rehe Aivar oll’ saanu hindäle Tal’nast ülesandõ näüdädä Roodsist tulnu mõtsaeksperdile Družbaga lõikamist. Tsilmeriga oll’ kõik ilustõ kokku lepit.
Ku mõtsaherrä…
Tegeligult Valentin lõigas’ ja Ants pandsõ puid kokku. Mõtsaülemb Rehe Aivar oll’ saanu hindäle Tal’nast ülesandõ näüdädä Roodsist tulnu mõtsaeksperdile Družbaga lõikamist. Tsilmeriga oll’ kõik ilustõ kokku lepit.
Ku mõtsaherrä…
Eesti kõgõ korgõmb katai kasus Võromaal Pille külän
Aokirä Eesti Luudus toimõndus om valinu joba 25 aastakka aasta puud. Timahava valiti tuus katai. Eesti kõgõ korgõmb katai kasus Võromaal Pille külän Reinu talo maiõ pääl. Reinu katai om 13 miitret korgõ ja timä ümbremõõt 1,3 miitre korgusõlt…
Kuis ma koroonan olli
uhtu tuu jõulu aigu, ku lätsi vanalõ sugulasõlõ appi sülti kiitmä. Sinnä tull’ küllä paar naabrit kah jõulõ pidämä. Üts oll’ jo tüü mant karantiinin, a meile es ütle sõnnagi ja peräst ollegi positiivnõ. Tõsõl naabril oll’ mask iin ja tuuga es juhtu midägi.
Es lääki pääle küläliidsi pall’o aigu müüdä, paar päivä, ku mi kah haigõs jäimi ja pruuv näüdäs’ koroonat.
Edimädsel õdagul oll’ päävalu ja kurgun kraapsõ. Järgmädsel pääväl tull’ sääne…
Es lääki pääle küläliidsi pall’o aigu müüdä, paar päivä, ku mi kah haigõs jäimi ja pruuv näüdäs’ koroonat.
Edimädsel õdagul oll’ päävalu ja kurgun kraapsõ. Järgmädsel pääväl tull’ sääne…
Kümme kleiti. Edimäne kleit
Edimäne kleit, midä ma mälehtä, ummõldi mullõ esä triiksärgist, ku ma olli nelä-aastanõ. Tuu oll’ illos tummõroosa-verevä triibuga sitsist ja küündü pahkluini. Kuvvõaastadsõlt olle tuusama kleit mullõ jo poolõ seereni. Mul om eski albumin pilt, kon sõsar, imä ja esä saisva tsirelipuhma man, ja ma…
Varstu, 1. jago. Järvest kerikuni
Kats matsi sõidiva bussiga Matsi ja üts ütel’, et varsti tulõ Varstu.
Tegelikult tulõ kõgõpäält Pilpa – gorod-geroi, nigu kohaliku veneläse ütläse. Nigu Pilpa lõpõs, nii om Varstu silt, kuigi tii veeren ei olõ muud kui kats järve, tõnõ tõsõl puul tiid. Noist Krabi-puulnõ, midä Pilpa rahvas Pilpa järves kuts, om looduslikun saisun ja and keväjält hulga haugõ. Tõnõ, vähämb ja hooldamise tunnustõga järv, om sis vast Varstu järv, kuigi…
Tegelikult tulõ kõgõpäält Pilpa – gorod-geroi, nigu kohaliku veneläse ütläse. Nigu Pilpa lõpõs, nii om Varstu silt, kuigi tii veeren ei olõ muud kui kats järve, tõnõ tõsõl puul tiid. Noist Krabi-puulnõ, midä Pilpa rahvas Pilpa järves kuts, om looduslikun saisun ja and keväjält hulga haugõ. Tõnõ, vähämb ja hooldamise tunnustõga järv, om sis vast Varstu järv, kuigi…
Priinime lugu: Verrev
Seod nimme kand Eestin 65 inemist, varjantsi Verev 53 inemist. Nime pandmisõ kotussit oll’ edimält ütessä, kõik Võromaal vai Lõuna-Tartumaal.
1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth seo nime Erästvere mõisa Keerdo Aadami Saamuli perrele: läsk Ann, kolm tütärt ja poja Jaan ja Jüri. Jürist sai mõisa aidnik, Jaan Verrev jäi tallu ja sama nime kandja elässe Kerdohani talun täämbädse pääväni.
Sama nime sai ka Suudla mõisa Nigula talu sulanõ Jaak. Tä võeti küll…
1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth seo nime Erästvere mõisa Keerdo Aadami Saamuli perrele: läsk Ann, kolm tütärt ja poja Jaan ja Jüri. Jürist sai mõisa aidnik, Jaan Verrev jäi tallu ja sama nime kandja elässe Kerdohani talun täämbädse pääväni.
Sama nime sai ka Suudla mõisa Nigula talu sulanõ Jaak. Tä võeti küll…
Madalahe matõt kikas
S’oo jutu kõnõli meile üts Verska miis, kes tuud nall’a eis tunnistamah oll’. No õks joba aastit tagasi oll’ näide kandih kats velekeist-viinanõnna, kiä tuud hääd kraami õks viländ tihtsäle ja sis ka kõrdapite pruuksõva. No ütskõrd oll’ tuu pido jälki joba pikäle lännü ni õs…
Tohtri man
Kunagi väega ammu Antsla polikliinikun. Külm talvõsüä ilm. Külmäpühhi ei olõ külh viil koolilatsilgi, ammu sis viil polikliiniku rahval. Tüül omma arstikõsõ, õekõsõ ja registratuurin istus kah väiku lahkõ naanõ. Ussõst tulõ hädäline vanamammi. Ütles uma nime ja jääs arstitarrõ kutsmist uutma. Mammil om sällän pia maani palit, midä tä uutmisruumin päält är ei võta. No vanainemise asi, haigõ viil pääleki, saa hää registraator asjast arvu. Ku tohtri manu kutsutõs, lätt mammi sinnä…
Hobõsõ lämmistämine
1960. aastil oll’ meil kolhoosin Ilmari-nimeline zootehnik. Tä oll’ õkva kooli lõpõtõnu, õlpu täüs ja larmak. Seo jutu tä kõnõl’ esi.
Tuul aol oll’ Antslan kõrts, kon noorõ käve jooman ja tandsman. Ilmar võtsõ talli mant noorõ hobõsõ, pandsõ saani ette ja sõitsõ liina. Oll’ külm talvinõ aig. Pandsõ hobõsõ lasipuu külge kinni, visas’ hobõsõlõ saaniteki pääle ja läts’ kõrtsi. Üüse 3–4 aigu nakas’ purjun Ilmar kodu minemä.
Hobõnõ konut’ ja külmäs’ aia…
Tuul aol oll’ Antslan kõrts, kon noorõ käve jooman ja tandsman. Ilmar võtsõ talli mant noorõ hobõsõ, pandsõ saani ette ja sõitsõ liina. Oll’ külm talvinõ aig. Pandsõ hobõsõ lasipuu külge kinni, visas’ hobõsõlõ saaniteki pääle ja läts’ kõrtsi. Üüse 3–4 aigu nakas’ purjun Ilmar kodu minemä.
Hobõnõ konut’ ja külmäs’ aia…
Tossu Tilda pajatus
Külm vai lämmi?
Timahavva talv taivalõ es jää. Nakas’ sadama lummõ ja ilm läts’ külmäs. «Pakane,» ütel’ saatõ vidäjä televiisorin üts õdak. Kirgiti kõrvu. Tull’ vällä, et viistõist kraati alla nulli.
Mu nuurusaol olli talvõilma krõpõmba. Üts sääne talv oll’ 1963ndal, kon viil keväjäkuul oll’ kidsukülm. Mul oll’ keskkuul lõpõtõt, es saa inämb külmäpühhi pidädä. Käve Võro liinan tüül, bussi päält tüükotusõlõ minnen kai tuuaigsõ Lenini-Pioneere uulidsa nuka päält suurt kraadiklaasi: näüdäs’ iks 30…
Timahavva talv taivalõ es jää. Nakas’ sadama lummõ ja ilm läts’ külmäs. «Pakane,» ütel’ saatõ vidäjä televiisorin üts õdak. Kirgiti kõrvu. Tull’ vällä, et viistõist kraati alla nulli.
Mu nuurusaol olli talvõilma krõpõmba. Üts sääne talv oll’ 1963ndal, kon viil keväjäkuul oll’ kidsukülm. Mul oll’ keskkuul lõpõtõt, es saa inämb külmäpühhi pidädä. Käve Võro liinan tüül, bussi päält tüükotusõlõ minnen kai tuuaigsõ Lenini-Pioneere uulidsa nuka päält suurt kraadiklaasi: näüdäs’ iks 30…
Muda Mari pajatus
Pühäpäiv om kepipäiv
Ma kuuli raadiost, et jaanuari viimäne pühäpäiv om ilma internetildä päiv. No tahas nätä, kas pühäpäävä hummoku iks päiv kah nõsõs vai om kõik ilm hukah. Ku kiäki tahtki terve päävä perüs ilma puutri ja netildä toimõ tulla, sõs väläh om ilm tuu jaos õkva paras.
A tuuga om viil sääne hädä, et inemise omma viimätsel aol saanu rahha kokko hoita ja ostiva hindäle õnnõ suusa. Parhilla inämp inemise keppega…
Ma kuuli raadiost, et jaanuari viimäne pühäpäiv om ilma internetildä päiv. No tahas nätä, kas pühäpäävä hummoku iks päiv kah nõsõs vai om kõik ilm hukah. Ku kiäki tahtki terve päävä perüs ilma puutri ja netildä toimõ tulla, sõs väläh om ilm tuu jaos õkva paras.
A tuuga om viil sääne hädä, et inemise omma viimätsel aol saanu rahha kokko hoita ja ostiva hindäle õnnõ suusa. Parhilla inämp inemise keppega…
Maolda nali
Otav viin
Kunagi ammu, Vinne aigu. Kats miist saava kokko.
«Täämbä om viin poodih väega otav,» kõnõlõs üts miis uudist.
«Mis tä mass sõs?» küsüs tõõnõ.
«Viiskümend kopkast putõl.»…
Kunagi ammu, Vinne aigu. Kats miist saava kokko.
«Täämbä om viin poodih väega otav,» kõnõlõs üts miis uudist.
«Mis tä mass sõs?» küsüs tõõnõ.
«Viiskümend kopkast putõl.»…
Parm tsuskas: Woldi kullõr
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
