Berliini eestläse kõrraldasõ võrokeelidse kirändüsõdagu
Seo pühäpäävä peetäs imäkeelepäivä. Esierälidse võrokeelidse kirändüs- ja luulõõdagu kõrraldas tuul pääväl internetin Berliini Eesti kultuuriselts Kama, luulõõdagul astva üles võro kiränigu Holtsi Leila ja Laanõ Triinu.
«Opsõ Holtsi Leilaga Tarton samal kursusõl eesti kirändüst ja perämädse katskümmend aastakka…
«Opsõ Holtsi Leilaga Tarton samal kursusõl eesti kirändüst ja perämädse katskümmend aastakka…
Umakeelidsel aolehel om 215. sünnüpäiv
13. urbõkuu pääväl (vana kallendri perrä 1.03) saa 215 aastakka, ku nakas’ ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht, midä anni vällä Kanepi opõtaja Johann Philipp von Roth, Põlva opõtaja Gustav Adolph Oldekop ja kooliringkunna inspektri Võro liinast Carl August von Roth, Kanepi Rothi…
Jaigi jutuvõistlus uut videoid
Võro instituut kuulutas vällä timahavadsõ Juhan Jaigi nimelidse jutukõnõlamisõ võistlusõ. Videotöie esitämise tähtaig om 10. lehekuu 2021. Võrokiilsit juttõ oodõtas kõnõlama latsi latsiaiaiäst nikagu gümnasisteni.
Miä avitasi meid parhillatsõl rassõl aol? Võromaa üte suurõmba kirämehe Jaigi Juhani luud kaarnakivi avitanu kimmäle. «Seo oll’ sõrmkübärä pikukõnõ…
Miä avitasi meid parhillatsõl rassõl aol? Võromaa üte suurõmba kirämehe Jaigi Juhani luud kaarnakivi avitanu kimmäle. «Seo oll’ sõrmkübärä pikukõnõ…
Hädä, probleem, teema
Oll’ aig, kon mii rahval oll’ hädä. Kui hädä oll’ käen, sis tull’ asi kõrda aia. Nällähädä, rahahädä, külmähädä, kakahädä. Poissmeestel oll’ viil erälde määnegi hädä. Kõigist noist oll’ võimalik nii vai tõisildõ jagu saia, kui es olõ surmahädä. Vaja oll’ hinnäst pingutada, nii muskliid kui…
Kevväi olõ-i inämb kavvõn
Ma usu, et kevväi ei olõ inämb kavvõl. Tsirguki naksi vahepääl kõvõmbat hellü tegemä, no omma mõnõ külmembä päävä ja vahtsõst maahasadanu lumi näide laulu tsipa vaigistanu.
Kevväi om tuu poolõst hää aig, et nii nigu kõik muu elläv, nakkas ka inemine inämb vällä tahtma. Talvõga…
Kevväi om tuu poolõst hää aig, et nii nigu kõik muu elläv, nakkas ka inemine inämb vällä tahtma. Talvõga…
Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa
Märgota põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksämide pääle. Mu meelest omma lõpueksämi kooliharidusõ loomulik osa ja härgütäse kõiki opilaisi hindä harimisõs vaiva nägemä.
Parhilladsõ säädüse perrä tulõ opilasõl põhikooli vai gümnaasiumi lõpun tetä eksämi. A ütiskunnan om tahtminõ kooli lõpueksämi tulõvigun peris är häötä. Lõpueksämide vastatsidõ…
Parhilladsõ säädüse perrä tulõ opilasõl põhikooli vai gümnaasiumi lõpun tetä eksämi. A ütiskunnan om tahtminõ kooli lõpueksämi tulõvigun peris är häötä. Lõpueksämide vastatsidõ…
Jovva kätte, kevade…
Taad laulu laul’ mullõ vanaimä maailmadu ammu ja tuud viisi, mea timä tiidse, mul enämb miilde ei tulõ. Veidü ao iist kuuli tuudsamma salmi tõsõ viiega. Aga tähtis om tuu, et laul om vana ja et keväjet olõmi mi alasi uutunu, olkõ ilma- ja olukõrd määne…
Kiri Võrolt. Kambaull’us
Vikipeediä perrä om kambaull’us (massipsühhoos) suurõn inemiisi hulgan tegünenü sais, kon inemise ei mõista olokõrda mõistusõga hinnada ja mõistlikkõ asjo tetä. Seo om ka hindäkontrolli kaotus ja paanika. Kambaull’usõ tegünemisele avitas üten peris vai ettekujotõt oht ja petüjuttõ uskmahärgütämine.
Kuigi tõistmuudu ei mõista ma parhilla maailman…
Kuigi tõistmuudu ei mõista ma parhilla maailman…
Kuulsa internetikokk Arvo
Internetikokk Kassini Arvo oppas ummin söögivideodõn küländ harilikkõ süüke. Perämädse säitsme aastaga om 77 aastat vana Arvo kor’anu hindäle hulga avvostajit, Mol’ovihun hoit timä tegemiisil silmä pääl päält 20 000, Youtube’in päält 4 000 inemise. Arvo eläs kül Harjumaal, a om Võrolt peri ja kõnõlõs…
Kümme kleiti. 4. kleit
Neländä kleidi osti ma esi uma edimädse palga iist. Käve sis koolin ja nädälivaihtuisil olli haiglan sanitar. Poolõ kotusõga tüütämise iist anti 30 ruublit, mis oll’ tuul aol peris suur raha.
Osti hindäle ilosa kõlladsõ krimpleenkleidi ja kõlladsõ kängä. Muidoki komisjonipoodist. Olli uma ostu üle väega uhkõ,…
Osti hindäle ilosa kõlladsõ krimpleenkleidi ja kõlladsõ kängä. Muidoki komisjonipoodist. Olli uma ostu üle väega uhkõ,…
Varstu, 4. jago. Kolm sakslast
Muidu omma Varstu inemise kõgõ vahtsõga ütenminejä. Kaivust (kel om) inämb vett ei juvva, ostõtas poodist pudeliga. Pudelit om uhkõ üten kanda ja näpu vahel kõlguta. Ma mõtlõ, sääl om vast midägi seksuaalsõt, järelikult moodnõ. Suvõl süvväs arbuusi, tuu käü vii ette. Ubina pantas kämmu, kon niä är mädänese ja vahtsõst esämaa mullas saava. Ütsiku siski kasvatasõ viil karduliid, aga ega tuul suurt mõtõt ei olõ, ku makaroni vallast…
Priinime lugu: Kassin
Seol nimel om parla Eestin 28 kandjat. Eesti kiräkeelen sama tähendüsega nimel Kasin om 21 kandjat. Pandmisõ aigu kirutõdi egäl puul vanan kiräviien Kassin, õnnõ et võro keelen loeti taad vällä Kassin, (kelle uma?) Kasina, Saarõmaal loeti Kasin, (kelle uma?) Kasina. Priinime pandmisõ kotussit oll’ neli.
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan Hurmi vallan saiva seo nime Kopski Andrõssõ läsk ja latsõ. Nimi läts edimält edesi poja Püsnigu Hindrik Kasina kaudu, a kuuli sõski…
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan Hurmi vallan saiva seo nime Kopski Andrõssõ läsk ja latsõ. Nimi läts edimält edesi poja Püsnigu Hindrik Kasina kaudu, a kuuli sõski…
Kaloski
Tuu juhtu minevä aastasaa viiekümne katsandal vai viiekümne ütsändäl aastal. Ma opsõ Võrosuu koolih tõõsõh vai kolmandah klassih. Kuul oll’ väiku ja latsi pall’o. Selle pidi noorõmba koolilatsõ käümä koolih õdagupoolõ. Tuu oll’ nii, et ku hummogupoolõ latsil opmistunni lõuna paiku läbi saiva ja klassitarõ tühäs jäivä, naksi säälsaman…
Tõvõ käeh
Tuu juhtu 1950. aasta talvõl vasta keväjät. Olli sõs ütsäaastanõ. Väläh pauksõ kõva külm. Latsõ es saa kuuli tullaki: kes internaadih olliva, nuu jäiki sinnä opma.
Mu pere elli koolimajah imeväikoh tarõkõsõh neläkõistõ. Imä olle koolitiinjä. Ma magasi vanaimäga kitsah sängükeseh olõkoti pääl. Väikene ahokõnõ oll’ kah seeh. Direktri lubasi mul tõisi latsiga, kes internaadih olli, üteh oppi. Sääl olli lavva pääl suurõ lambi. Nii olli ma kah tuukõrd külmäl pääväl pääle lõunat latsi…
Mu pere elli koolimajah imeväikoh tarõkõsõh neläkõistõ. Imä olle koolitiinjä. Ma magasi vanaimäga kitsah sängükeseh olõkoti pääl. Väikene ahokõnõ oll’ kah seeh. Direktri lubasi mul tõisi latsiga, kes internaadih olli, üteh oppi. Sääl olli lavva pääl suurõ lambi. Nii olli ma kah tuukõrd külmäl pääväl pääle lõunat latsi…
Tossu Tilda pajatus
Kokkosadanu koolilaud
Kasaritsa naanõ kõnõl’ luu umast kooliaost. Tä kasvi üles Tarton ja käve sääl koolin. Lugu esi om timä eesti keele ja kirändüse oppajast – viiekümneaastadsõst mehest. Timä oll’ nõudja, nigu üts õigõ kuulmeistri piätki olõma.
A täl oll’ halv muud vihatsõs saia. Maahajahtuminõ võtt’ aigu. Ummamuudu nättüs oll’ tä jämme portfell. Nõrgakõsõ es jõvva säänest üleski nõsta. A oppaja oll’ hään sportlikun vormin. Ku tä klassi tull’, linnut’ joba ussõ mant…
Kasaritsa naanõ kõnõl’ luu umast kooliaost. Tä kasvi üles Tarton ja käve sääl koolin. Lugu esi om timä eesti keele ja kirändüse oppajast – viiekümneaastadsõst mehest. Timä oll’ nõudja, nigu üts õigõ kuulmeistri piätki olõma.
A täl oll’ halv muud vihatsõs saia. Maahajahtuminõ võtt’ aigu. Ummamuudu nättüs oll’ tä jämme portfell. Nõrgakõsõ es jõvva säänest üleski nõsta. A oppaja oll’ hään sportlikun vormin. Ku tä klassi tull’, linnut’ joba ussõ mant…
Muda Mari pajatus
Vahtsõnõ imäkiil
Ma kuuli raadiost, et imäkeelepäiv om tulõkil. Viimädse aastaga om eesti kiilde tulnu niipall’o vahtsit sõnno, midä varramba kas es teedä vai es tarvitõda tuuh tähendüseh nigu parhilla. Näütüses tiidsemi aastakümnit visiiri ku ütte juppi, mis laiva nõna külest või vallalõ tulla. Nüüd pandas visiir hindäle nõna pääle.
Maskõst kõnõldi varramba õnnõ märdipäävä aigu. Nüüd om mask egäpääväne asi nigu alospüksi, midä kotost vällä minneh är ei tohe unõhta. Ja kõiki noid…
Ma kuuli raadiost, et imäkeelepäiv om tulõkil. Viimädse aastaga om eesti kiilde tulnu niipall’o vahtsit sõnno, midä varramba kas es teedä vai es tarvitõda tuuh tähendüseh nigu parhilla. Näütüses tiidsemi aastakümnit visiiri ku ütte juppi, mis laiva nõna külest või vallalõ tulla. Nüüd pandas visiir hindäle nõna pääle.
Maskõst kõnõldi varramba õnnõ märdipäävä aigu. Nüüd om mask egäpääväne asi nigu alospüksi, midä kotost vällä minneh är ei tohe unõhta. Ja kõiki noid…
Parm tsuskas: maskimõsupäiv!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
