Muusõumi püsünäütüs sai võro keele nuka
Vana-Võromaa kultuurikua püsünäütüse mano om valmis saanu võro keelele pühendet välläpanõk. Sääl saa kaia võro keele luku vanast aost täämbädse pääväni.
«Tan kaias võro kiilt väega mitmõ nuka alt, mi keele välläkujonõmisõst kooni täämbädse pääväni,» kõnõlõs kultuurikua päävarahoitja Otsa Mirja.
Näütüst alostas…
«Tan kaias võro kiilt väega mitmõ nuka alt, mi keele välläkujonõmisõst kooni täämbädse pääväni,» kõnõlõs kultuurikua päävarahoitja Otsa Mirja.
Näütüst alostas…
Ansamblil Kõhukesed tull’ vällä «Mõtsavahi lugu»
Põlva kandi ansamblil Kõhukesed om valmis saanu vahtsõnõ võrokeeline lugu üten videoga. Laulu «Mõtsavahi lugu» saa Youtube’ist kaia ja kullõlda. Uurimi luu autoridõ käest, kuimuudu laul sündü.
Sõnno autor Antoni Annika: «Kuigipite oll’ jutt lakja lännü, et ma kiruta võrukiilsid…
Sõnno autor Antoni Annika: «Kuigipite oll’ jutt lakja lännü, et ma kiruta võrukiilsid…
Vällä om tulnu edimäne võrokiilne opiraamat opiq.ee keskkunnan
Opiq.ee digiopiraamatidõ perrehe om mano tulnu edimäne võrokiilne opiraamat «Luudusoppus noorõmbalõ kooliiäle». Seo om 2011. aastagal ilmunu opimatõrjali «Loodusõpetuse tööraamat 1. klassile, 1. osa» tõlgõ.
Tüüraamatun om 38 päätükkü ja 114 ülesannõt. Latsõ saava tutvas mitmõsugumaidsi keskkundõga (kuul,…
Tüüraamatun om 38 päätükkü ja 114 ülesannõt. Latsõ saava tutvas mitmõsugumaidsi keskkundõga (kuul,…
Kotussilõ Marsi pääl andas navahokeelidse nime
NASA vahtsõnõ marsikulgur Perseverance (’tsihikimmüs’) sõit Marsi pääl läbi hulga kotussit, minkalõ om peris praktilinõ nime anda, selle et nii om tiidläisil hää kõnõlda, kost määnegi pruuv võeti ja midä löüti. Suurõmbilõ kotussilõ and perän nime rahvidõvaihõlinõ astronoomialiit, a tiidläisil om vaia ka hulga umapantuid nimmi, niisama nigu vanast talumehel ummi nurmi ja hainamaiõ jaos.
Tiimin om tüün ka üts navaho rahva hulgast peri insener Aaron Yazzie.…
Tiimin om tüün ka üts navaho rahva hulgast peri insener Aaron Yazzie.…
Umakultuur om latsõvanõmbilõ tähtsäs saanu
No om jälki üts «Vunki mano!» märgotamisõtalos är peetü. Seokõrdsõ pääpreemiä saaja olli uma märgotusõ päälkiräs pandnu «Uma kiil latsiaiah». Verska latsiaia viis latsõvanõmbat olli tulnu märgotama, kuis näide latsõ saanu latsiaian seto keele selges. Ja löüdsevä, et näide murrõ lahendas…
Urbõkuu om tiatrikuu
Eestläne, olkõ tä mulk, mudajunlanõ, seto vai võrokõnõ, om läbi kõgõ tiatriaoluu olnu tiatriarmastaja – tiatrin käüjä ja tiatri tegijä.
Ku mõtlõ tiatriarmastusõ pääle, sis mu meelest omgi kattõ sorti inemiisi. Üte ommava tiatrin käüjä. Nä otsva tiatrist määnestki ülevämpä tunnõt, käävä unistuisi läbi elämän, egäpääväst murõt…
Ku mõtlõ tiatriarmastusõ pääle, sis mu meelest omgi kattõ sorti inemiisi. Üte ommava tiatrin käüjä. Nä otsva tiatrist määnestki ülevämpä tunnõt, käävä unistuisi läbi elämän, egäpääväst murõt…
Kelle puult olla?
Mitukümmend aastat tagasi ütli ma rahva iin vällä peris hullu ja võimatu asja: kui olõs võimalus valida elu ja vabadusõ vahel, sis ma tõtõstõ ei tiiä, kumma ma valinu. Tuukõrd olli esi noorõmb ja uljamp ja ma ei tiiä siiäni, kumma ma olõs valinu. Nüüd olõ pea…
Pühhi ei massa peris är unõta
Külh om häste, et meil no nii rahvakallendri tähtpäävä ku kerigupühä kimmäde teedä omma. Oll’ jo aig, ku vanõmba inemise, kiä tiidse, kuis tuu värk käü, ülestõusmise pühä vai lihavõttõ vai munapühä tuu järgi vällä arvõsti, mitu nädälit om vastlõist. Nipall’u oll’ Venne aigu…
Tõsõ kundi otsast. Tarkus kullõlda juttõ
Elo om minno kokko veenü väega põnõvidõ inemiisiga, kedä täämbä inämb ei olõ. Mul om süämest hallõ, et mul es olõ sis mutsu tuud juttu, midä näidega aetus sai, kirja panda vai linti võtta. Alalõ hoita noidõ inemiisi saatuisi: kuis nä omma…
Imäläte võtt umma kujjo tagasi
Väikust Taivaskuast juusk vällä külmä ja selge viiga Imäläte. Tuu om Taivaskua kõgõ suurõmb läte ja rahvas pidä tuud pühäs. Arvatas, et Imälätte vesi avitas silmänägemist praavita. 2013. aastagal vaiu Imälätte koobasuu sisse. Tuust aost pääle om lättevesi tassakõistõ kuupa valla uhtma naanu. Nigu…
Kümme kleiti. 5. kleit
Viiendäst kleidist ei tahassi ma sukugi kõnõlda.
Seo oll’ üleni piinüst valgõst helkäjäst pitsist ja väega eriline. Käsilde tettü ja piaaigu maani. Ku ma poodin toda kleiti näie, mõtli õkvalt, et seost piät saama mino pulmakleit.
Kleit massõ 70 ruublit. Käve viil koolin ja mul es olõ nii…
Seo oll’ üleni piinüst valgõst helkäjäst pitsist ja väega eriline. Käsilde tettü ja piaaigu maani. Ku ma poodin toda kleiti näie, mõtli õkvalt, et seost piät saama mino pulmakleit.
Kleit massõ 70 ruublit. Käve viil koolin ja mul es olõ nii…
Varstu, 5. jago. Taandarõngufond
Ütspäiv ma kuuli raadiost, et Gaute Kivistik om asutanu taandarõngufondi. Varstul olõsi säält fondist kah ütte-tõist saia. Umaosalus om siin kõva, nii et riigi puult olõsi vaia viil villäsaake taandarõngus mõnikümmend tuhat (tagasihoidlik arvõstus) poetada. Euroopa Liidu plaan jo om, et villä tootmist tulõ 20 protsenti vähendä. Kui säält fondist mõnõlõ talumehele kasvai kümmekond tuhandõgõist anda, et las külv naabrimehe põllu pääle tsipa suula (NaCl), sis kiä tuu õks…
Priinime lugu: Kapsta ja Kapstas
Kapstmaarjapääväl om hää üle kaia, kuis om kapstidõga mi priinimmin. Nimme Kapsta kand Eestin 55 inemist ja nimme Kapstas 23 inemist. Nimega Kapsta om nii, et XIX aastagasaal om taa tegünü päämidselt nellän paigan. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju omma: Luunja mõisan Tartu küle all Kabsta, Roosna-Alliku mõisan Järvämaal Kapsta, Sangastõ Kuigatsi ja Pringi mõisin Kapst, Sürgavere mõisan Villändimaal hoobis põh’aeesti muudu Kapsas.
Luunjan ütele taluperrele pant priinimi Kabsta võisõ kujul…
Luunjan ütele taluperrele pant priinimi Kabsta võisõ kujul…
Gustavi man
Olli Tal’nan oppusõl. Oppus lõppi nii rumalahe, et bussiao es klapi sukugi. Oll’ valli, kas sõida õkva Tal’nast Tartuhe ja ooda sääl kats tunni bussi, minka edesi Põlvahe saa. Vai ooda Tal’nan kats tunni bussi, minka saa õkva Põlvahe.
Üts oppusõseldsiline naistõrahvas ütel’, et proovimõ hoobis rongiga. Et rong…
Üts oppusõseldsiline naistõrahvas ütel’, et proovimõ hoobis rongiga. Et rong…
Portvell
Seo lugu juhtu ütel harilikul talvõl, 1958. vai 1959. aastal. Kävemi koolih ja oi mi ollimi üte parra pujääni!
Võrol Suu-kooli lähkül tõsõl puul tiid oll’ korgõ perv. Sääl oll väega hää livvulaskmisõ mägi. Sis es olõ sääl viil suurt söögipuuti. Tuu ehitedi sinnä ildampa. Parhilla om tuu kotusõ pääl katusõplekipuut ja ildaaigu oll’ ka üts süümisekotus.
Suu-latsõ, nuu, kes ellivä sääl kandin, lassõva päält kuuli tuu mäe pääl liugu. Ütskõrd kutsõva nä meid, Jaama uulidsa…
Võrol Suu-kooli lähkül tõsõl puul tiid oll’ korgõ perv. Sääl oll väega hää livvulaskmisõ mägi. Sis es olõ sääl viil suurt söögipuuti. Tuu ehitedi sinnä ildampa. Parhilla om tuu kotusõ pääl katusõplekipuut ja ildaaigu oll’ ka üts süümisekotus.
Suu-latsõ, nuu, kes ellivä sääl kandin, lassõva päält kuuli tuu mäe pääl liugu. Ütskõrd kutsõva nä meid, Jaama uulidsa…
Tossu Tilda pajatus
Riigipää sattõ saina päält põrmandulõ
5. keväjäkuul 1953 kuuli Moskvan tuukõrdsõ suurõ kodomaa riigipää Stalin. Tuud ikulörinät, mis sis vallalõ läts’! Leht kirot’: lein laotus üle suure kodumaa. Tollõga oll’ nigu oll’. . . .
Seo lugu juhtu üten väikun Läänemaa algkoolin. Vanaherr, kes esi oll’ säälsaman väikuna koolitunnin, ütel’, et oll’ kevväi ja suur juht oll’ ildaaigu är lännü. Timä pilt oll’ saina pääl. Äkki käve kõva pauk, klaasiklirrin ja Stalini näopilt oll’ põrmandu pääl…
5. keväjäkuul 1953 kuuli Moskvan tuukõrdsõ suurõ kodomaa riigipää Stalin. Tuud ikulörinät, mis sis vallalõ läts’! Leht kirot’: lein laotus üle suure kodumaa. Tollõga oll’ nigu oll’. . . .
Seo lugu juhtu üten väikun Läänemaa algkoolin. Vanaherr, kes esi oll’ säälsaman väikuna koolitunnin, ütel’, et oll’ kevväi ja suur juht oll’ ildaaigu är lännü. Timä pilt oll’ saina pääl. Äkki käve kõva pauk, klaasiklirrin ja Stalini näopilt oll’ põrmandu pääl…
Muda Mari pajatus
Tõistmuudu tiatrikuu
Ma kuuli raadiost, et kõik tiatrisaali omma lukku pantu. Jo tõist aastat olõ-i inämb urbõkuu tiatrikuu. Tiatrit või egäüts kotoh esi tetä. Nika ku kõtt tühäs lätt.
A ka süvvä piät kotoh esi tegemä. Mineväaasta urbõkuu naati kotoh kõvva küdsämä, vaivalt seokõrdki tõistmuudu läts’. A kuimuudu tuu paastukuuga sõs jääs? Piässi nigu süümisega piiri pidämä.
Piiri piät pidämä ka muu eloga. Väläh tohe ei jälki inemise üteh paigah kuuh olla. Nii või urbõkuud…
Ma kuuli raadiost, et kõik tiatrisaali omma lukku pantu. Jo tõist aastat olõ-i inämb urbõkuu tiatrikuu. Tiatrit või egäüts kotoh esi tetä. Nika ku kõtt tühäs lätt.
A ka süvvä piät kotoh esi tegemä. Mineväaasta urbõkuu naati kotoh kõvva küdsämä, vaivalt seokõrdki tõistmuudu läts’. A kuimuudu tuu paastukuuga sõs jääs? Piässi nigu süümisega piiri pidämä.
Piiri piät pidämä ka muu eloga. Väläh tohe ei jälki inemise üteh paigah kuuh olla. Nii või urbõkuud…
Parm tsuskas: herähtü ja helkä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
