Valla om lännü Vana-Võromaa fotojaht
Seo kuu alostusõst läts’ vallalõ Vana-Võromaa pildijaht päälkiräga «Püvvä pildi pääle!». Kõrraldaja uutva võistlõma pilte, kon omma pääl mi kandilõ umadsõ tegemise.
«Vanal Võromaal olõ-i õnnõ paiga väke täüs. Tan om ka ummamuudu elämine-olõminõ, miä om väärt pildi pääle püüdmist,» kutsva fotojahi kõrraldaja inemiisi…
«Vanal Võromaal olõ-i õnnõ paiga väke täüs. Tan om ka ummamuudu elämine-olõminõ, miä om väärt pildi pääle püüdmist,» kutsva fotojahi kõrraldaja inemiisi…
Jutukõnõlõmisvõistlusõ võitsõ Rõugõ koolipoisi puugiteo-lugu
Kolmanda Juhan Jaigi nimelidse jutukõnõlõmisvõistlusõ video omma no är hinnadu. Kõgõ parõmbas tunnist’ hindamiskogo Rõugõ põhikooli opilasõ Trummi Arturi video, kon tä kõnõlas Kalkuna Henn-Hillari luku «Kuis ma puuki tei». Võidutüüd juhendiva Nagla Anneli ja Trummi Janek.…
Sännän tulõ katsas soomõ-ugri filmifestival
Sännä kultuurimõisan peetäs 11.–13. piimäkuul soomõ-ugri filmifestivalli FUFF. Säänest filmipito peetäs joba katsandat kõrda.
Timahavadsõ festivali pääteemä om kirivüs. Kolmõ päävä joosul kaias filme, omma kontsõrdi, seminäri vormin mõttõvahetusõ ja õdagudsõ savvusannaseminäri. Tego om festivaliga, kon õnnõ ei kaia soomõ-ugri teemaga filme,…
Timahavadsõ festivali pääteemä om kirivüs. Kolmõ päävä joosul kaias filme, omma kontsõrdi, seminäri vormin mõttõvahetusõ ja õdagudsõ savvusannaseminäri. Tego om festivaliga, kon õnnõ ei kaia soomõ-ugri teemaga filme,…
Latsiaia liivakastin
Ütel vällämõtõldul maal vällämõtõldu latsiaia vällämõtõldun liivakastin juhtu sääne lugu. Oll’ sadanu kõvastõ vihma ja vihmavagla olli maa pääle tulnu. Nii ka liivakasti. Üts poiskõnõ võtsõ uma kühvli ja vaot’ vihmavagla tuuga poolõs. Ja tõõsõ, ja kolmanda. Tõõnõ poiskõnõ läts’ oppajalõ kaibama. Oppaja käskse tapatüü perrä…
Laul om tervüses!
Eestläse pidävä hinnäst laulurahvas, nigu ka lätläse. Näide lõugahus oll’ mõni aig tagasi «Läti – maa, miä laul». Ka eestläisi laulurahvas olõminõ om õigõ, selle et meil om alalõ hoitu (õigõmbalõ teno Tormisõ Veljolõ vahtsõst elolõ herätet) regilaul. Lisas riikligu tähtsüsega laulupido ja üldrahvaligu kisklõmisõga peetäv «Eesti…
Elu nigu anekdoot
Mats Traat om uman romaanin kirutanu tollõst, kuis Otepää kandi talumehe võtti vasta uudissõ tsaari tapmisest. Tsaari saatus näid eriti es huvita, aga atendaadi mõistiva nimä ütel meelel hukka, kuna: a) kalli hobõsõ ja illus tõld saie otsa; b) kõrraliku hobõsõriista, mia puha hõpõ ja kullaga üle…
Kiri Võrolt. Aid om varandusõ ait
Suur suvi om tulõkil ja om perämäne aig tetä hindäle pindremaa ja tuu söögikraami täüs külbä. Om jo kuulda, et söögi hinna pidi ligembäl aol kõvastõ üles minemä. Tuu tähendäs, et tarbõlda saisva muroplatsi võinu vabalt üles kündä ja hoobis söögikraamiaias tetä.
Härgütüst tuu…
Härgütüst tuu…
Latsiaian peetäs potipõldu
Mitmõl puul latsiaidun pandas keväjä potti mõni aiavili. Niimuudu saava latsõ oppi, kuis söögikraam kasus, ja tuuga om näil ka hulga põnõvat tegemist. Üts kotus, kon egä keväjä aiavili kasuma pandas, om Võro liina Päkapiku latsiaid. Seo keväjä kasvatasõ Himpeli rühmä latsõ sääl hernit.
«Egä…
«Egä…
Lehekuu lõpu huvisõit Eestimaa põnõvit paiku pite
Käve lehekuu eelviimätsel puulpääväl reisibürooga Eestimaad pite huvisõidul.
Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast Energiä talost. Peremiis näüdäs’ meile ummi rohotaimi kasvandust, midä olõvat kokko säidse hektärit. Harilikumba kasvu olliva kummõl, saialill, iisop, lavendli, kortsleht jt.
Mu jaos huvvipakva oll’…
Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast Energiä talost. Peremiis näüdäs’ meile ummi rohotaimi kasvandust, midä olõvat kokko säidse hektärit. Harilikumba kasvu olliva kummõl, saialill, iisop, lavendli, kortsleht jt.
Mu jaos huvvipakva oll’…
Kümme kleiti. 10. kleit
Pääle ütsändä kleidi ei olõ ma hindäle inämb üttegi ostnu. Tuugipoolõst om mul kapin üts must rohiliidsi litridega kleit, mille ma saiõ üten elämisega. Ei tiiä täpsehe, kellele taa kleit mõtõld oll’ ja mille jaos. A arva, et seo kõlbas mullõ kah, ku ütskõrd vaia lätt.
Soovitus…
Soovitus…
Varõssõ põllumeheuhkus
Järg Pulga Jaani mõtõlusõlõ «Egäpääväne taluelu» 20. lehekuu Uman Lehen.
Ma es saaki aru, mia mullõ tuu varõssa man nii väega silmä nakas’. Tükk aigu targudi, sis tull’ suuhtõ üts sõna: põllumiis.
Sinnä om vast uma kolmkümmend aastat tagasi, kui ma käsitsi villä külvi ja hobõsõga sisse vedrudi. Vot kui olõt kolm-neli hektarit põldu niimuudu maha tennü ja kell kümme õdakult tarõ manu kõmbit, om su samm umbõs sääne ku tuul…
Ma es saaki aru, mia mullõ tuu varõssa man nii väega silmä nakas’. Tükk aigu targudi, sis tull’ suuhtõ üts sõna: põllumiis.
Sinnä om vast uma kolmkümmend aastat tagasi, kui ma käsitsi villä külvi ja hobõsõga sisse vedrudi. Vot kui olõt kolm-neli hektarit põldu niimuudu maha tennü ja kell kümme õdakult tarõ manu kõmbit, om su samm umbõs sääne ku tuul…
Priinime lugu: Mekk
Seod nimme kand Eestin 87 inemist. Näil kõikil või olla (hindä vai abieluga nimeandja) ütine edevanõmb Eevert, a kimmäs tuu kah olõ ei, selle et Meck om ka saksa perekunnanimi. Nime eesti talupoigõlõ pandmisõ kotussit om kolm.
Arula mõisan Otõmpää kihlkunnan panti koolnu Äpsi Juhani vaesõstlatsõst pojalõ, tõistõ tallu kar’ussõs antu Eevertilõ 1826. aastaga hingelugõmisõ protokolli priinimi Merk. Olõ-i teedä, kas taheti iks r-iga nimme panda, selle et Otõmpää personaalraamadun om tä katõ…
Arula mõisan Otõmpää kihlkunnan panti koolnu Äpsi Juhani vaesõstlatsõst pojalõ, tõistõ tallu kar’ussõs antu Eevertilõ 1826. aastaga hingelugõmisõ protokolli priinimi Merk. Olõ-i teedä, kas taheti iks r-iga nimme panda, selle et Otõmpää personaalraamadun om tä katõ…
Paturegistre
Mõnikõrd tulõ nigu pilt silme ette kunage läbi eletüst. Ütspäiv tull’ miilde, kuis aastide iist mu miis Valdo lehte lugi. Küsse, midä kirotadas. Ütel’: «Latsikaitsmisest. Ei tiiä, kelle iist näid piät kaitsma. Ku ma viil poiskõnõ olli, keä sõs minno pidi alate kaitsma? Tahtset midäge ette võtta, õkva…
Tossu Tilda pajatus
Naa tulliva. . . .
Seo jutu tädist kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ, kelle latsõpõlv läts’ müüdä Tarton. Ega tädi peris tädi es olõki. Tä oll’ imä kavvanõ tüüseldsiline trükükuan ja elli näidega üten. Parhilla, ku aig om edesi lännü ja immä ei olõ inämb ammu, om tädi timä ja perre jaos iks olõman. Väega hää, et vanainemisel om noorõmbidõ tugi, ku mõtõlda, et mõnikõrd latsõki unõhtasõ uma vanõmba är.
Tädi nakkas pia ütsäkümne eluaastani joudma ja…
Seo jutu tädist kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ, kelle latsõpõlv läts’ müüdä Tarton. Ega tädi peris tädi es olõki. Tä oll’ imä kavvanõ tüüseldsiline trükükuan ja elli näidega üten. Parhilla, ku aig om edesi lännü ja immä ei olõ inämb ammu, om tädi timä ja perre jaos iks olõman. Väega hää, et vanainemisel om noorõmbidõ tugi, ku mõtõlda, et mõnikõrd latsõki unõhtasõ uma vanõmba är.
Tädi nakkas pia ütsäkümne eluaastani joudma ja…
Muda Mari pajatus
Talvinõ jaanikuu
Ma kuuli raadiost, et jaanikuu kõgõ lämmämbä ilma omma käeh. Ku kiäki mõtlõs, et taa määne lämmi, sõs võit usku, et saa iks viil hullõmbas minnä. Om jo innegi jaaniüü külm kardohka är võtnu.
No ja sõs olõ-i midägi imehtä, et poliitigu vasta suvvõ kelgutamisõst ja suusatamisõst kõnõlõsõ. Minkagiperäst arvasõ opositsionääri, et Reformieräkund om parhillatsõh valitsusõh Keskeräkunna kelgunüür. A tuu om näil meelest lännü, kelle kelgunüür Keskeräkund minevä valitsusõ aigu oll’.
Ja sõs…
Ma kuuli raadiost, et jaanikuu kõgõ lämmämbä ilma omma käeh. Ku kiäki mõtlõs, et taa määne lämmi, sõs võit usku, et saa iks viil hullõmbas minnä. Om jo innegi jaaniüü külm kardohka är võtnu.
No ja sõs olõ-i midägi imehtä, et poliitigu vasta suvvõ kelgutamisõst ja suusatamisõst kõnõlõsõ. Minkagiperäst arvasõ opositsionääri, et Reformieräkund om parhillatsõh valitsusõh Keskeräkunna kelgunüür. A tuu om näil meelest lännü, kelle kelgunüür Keskeräkund minevä valitsusõ aigu oll’.
Ja sõs…
Parm tsuskas: orkõstri kasus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
