Võromaa keelepesä 10!
Joba kümme aastakka omma mitmõl puul Vana-Võromaa latsiaiun toimõndanu keelepesärühmä. 14. piimäkuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumi moro pääl keelepesä avvus pido, kon tegejile anti tenokirju. Keelepesäoppajit ja vidäjit oll’ avvustama tulnu ka haridus- ja tiidüsministri Kersna Liina, kiä märkse uman kõnnõn är, et võro keele oppaminõ…
Seo kuu lõpun oodõtas Navi külän Godot’d
Seo kuu lõpun tulõ Navi külän püüne pääle ilmakuulsa näütemäng «Godot’d uutõn».
Lavastaja Tubina Taago ütles tükü kotsilõ niimuudu: «Taa om üts maailma kuulsamb ja inämb mängitü näütemäng. Või olla peris kimmäs, et egäl aohetkel, ka seolsamal aol, ku ti taad…
Lavastaja Tubina Taago ütles tükü kotsilõ niimuudu: «Taa om üts maailma kuulsamb ja inämb mängitü näütemäng. Või olla peris kimmäs, et egäl aohetkel, ka seolsamal aol, ku ti taad…
Pääsnä külä priinime tahvli pääl
Jaanipuulpäävä (23.06) tetti Räpinä kihlkunnan Pääsnä küläplatsi pääl vallalõ kivi mälehtüstahvliga, kohe omma pääle kirotõdu kõik priinime, mis Pääsnä külä inemisile 1822–1824 vannu lisanimmi põhjal panti.
Kivi vallategemise man kõnõli Räpinä keriguopõtaja Nagla Urmas, tahvli tegemise takasttõukaja Küüdse Lembit (Küüts), nimeuurja Saarõ Evar…
Kivi vallategemise man kõnõli Räpinä keriguopõtaja Nagla Urmas, tahvli tegemise takasttõukaja Küüdse Lembit (Küüts), nimeuurja Saarõ Evar…
Kaika suvõülikooli matkapäiv tulõ 31.07 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man
Timava peetäs Kaika suvõülikooli matkapäivä 31. hainakuu pääväl Võro liinan.
Päiv nakkas pääle kell 10 Võro instituudi man, kon omma matkapäävä loengu. Kellä 12 aigu mindäs jalaga Kiräpääle ja perän tuldas jalaga tagasi kah. Päävä lõpõtas ansambli Musica Silentii keskaolidsõ muusiga kontsõrt.
Timahavadsõ suvõülikooli matkapäävä rektri om julgõolõgi-as’atundja ja kirämiis Koorti Erkki.
Ligemb teedüs: voroselts.ee vai Vaaba Janekilt (janek.vaab@gmail.com).
UL
Päiv nakkas pääle kell 10 Võro instituudi man, kon omma matkapäävä loengu. Kellä 12 aigu mindäs jalaga Kiräpääle ja perän tuldas jalaga tagasi kah. Päävä lõpõtas ansambli Musica Silentii keskaolidsõ muusiga kontsõrt.
Timahavadsõ suvõülikooli matkapäävä rektri om julgõolõgi-as’atundja ja kirämiis Koorti Erkki.
Ligemb teedüs: voroselts.ee vai Vaaba Janekilt (janek.vaab@gmail.com).
UL
Paganamaa päävä 9.–10. hainakuul
Timahavadsõ Paganamaa päävä peetäs 9.–10 hainakuul. Säändsit päivi, ku Paganamaa sõbra saava luudusõn kokko, tetäs joba 27. suvvõ.
Seo aastak omma Paganamaa päivi kavan Üü-ülikooli loengidõ salvõstamisõ, päävänõsõmisõkontsõrt, matka, kontsõrdi, tiatritükk ja tandsuõdak.
Paganamaa päivi kõrraldas Paganamaa Arendamise MTÜ.
UL
Seo aastak omma Paganamaa päivi kavan Üü-ülikooli loengidõ salvõstamisõ, päävänõsõmisõkontsõrt, matka, kontsõrdi, tiatritükk ja tandsuõdak.
Paganamaa päivi kõrraldas Paganamaa Arendamise MTÜ.
UL
Noormetsa Helgi nimeline pink
Parksepä koolimaja man tetti minevä puulpäävä pidolidsõlt vallalõ Noormetsa Helgi nimeline pink.
Tahvli pääl om kirän, et pink om tulihingelidsele oppajalõ, aokiränikulõ, muusikulõ, rahvatandsurühmi juhendajalõ ja kogokunnaelo edendäjäle. Noormetsa Helgi om ka pikäaolinõ Võro vallavolikogo liigõ, Võro valla avvukodanik ja Võro maakunna vapimärgi umanik.
Pingi pidolidsõl…
Tahvli pääl om kirän, et pink om tulihingelidsele oppajalõ, aokiränikulõ, muusikulõ, rahvatandsurühmi juhendajalõ ja kogokunnaelo edendäjäle. Noormetsa Helgi om ka pikäaolinõ Võro vallavolikogo liigõ, Võro valla avvukodanik ja Võro maakunna vapimärgi umanik.
Pingi pidolidsõl…
Kavva oodõt samm mi kandi kombidõ hääs
Minevä nätäl tull’ hää uudis: kultuuriministri kinnit’ mi kandi ristimõtsa, miä viil alalõ omma, kultuurimälestisis. Tuu tähendäs, et no om hulga Vana-Võromaa ristimõtsu kaitsõ ala võet.
Esihindäst ei olõ bürokraatlik asjo ärkiildmine kõgõ parõmb asi. Edevanõmbidõ käest saadu kultuuriperändüse hoitminõ võinu olla inemiisi…
Esihindäst ei olõ bürokraatlik asjo ärkiildmine kõgõ parõmb asi. Edevanõmbidõ käest saadu kultuuriperändüse hoitminõ võinu olla inemiisi…
Aiaga piät iks aigu olõma
Tähelepandmisõ timahavatsõst aiahuuao alostusõst
Seos aastas omma suurõmba aiatüü tettü: siimne külvedü, viimätsegi kurgi ja tomadi kasuma pantu. Virgõmbal ja targõmbal om edimäne saak joba käeh: maas’ka, kurgi, egäsugumadsõ saladi. Ja ku kardokas ja tomat kah päsese, sõs om söögi perrä rohkõmb asja aida ku puuti.
Kats…
Seos aastas omma suurõmba aiatüü tettü: siimne külvedü, viimätsegi kurgi ja tomadi kasuma pantu. Virgõmbal ja targõmbal om edimäne saak joba käeh: maas’ka, kurgi, egäsugumadsõ saladi. Ja ku kardokas ja tomat kah päsese, sõs om söögi perrä rohkõmb asja aida ku puuti.
Kats…
Keskiälitse palvõ om abis
Piimäkuu edimätsen Maalehen kirut Vahteri Tauno umast murhõst, et taast või vanõmbas saijen tulla õiendaja vanamehenäss. Taa ei tahtõv tuus külh sukugi saija ja taale põra sukugi ei miildü sääntse tädi ja onu, kiä umma nõnna egale poolõ tsüskvä, kiildvä, noomitasõ ja oppasõ. Aga ku…
Puurikanust ja aoluust
Osti viis munõjat kanna noidõ asõmõlõ, kiä poigõ haudsõva ja haudva. Edimält lätsivä pümmede laudanukka kokku, es süü ega juu ja laudast vällä es tulõ. Ülearu pall’u oll’ näil vaia är oppi: et nisuterä kõlbas süüä, et haina võit kah pääle võtta, et maa seest saat…
Kiri Võrolt. Roitõlõma!
Suvi om puhkuisi aig, kõgõ parõmb aig Eestimaa uurmisõs, nägemises, roitõlõmisõs.
Mullõ om iks kõgõ liiku miildünü, ehk sis vahtsidõ paiku löüdmine, rändämine ja reismine. Olõ säläkotiga kätt nõstõn varrampa puul Euruupat läbi tuusõldanu.
Siiämaani lövvä hindä jaos Võro ümbrüst ja viil seo keväjä, ku lumi är…
Mullõ om iks kõgõ liiku miildünü, ehk sis vahtsidõ paiku löüdmine, rändämine ja reismine. Olõ säläkotiga kätt nõstõn varrampa puul Euruupat läbi tuusõldanu.
Siiämaani lövvä hindä jaos Võro ümbrüst ja viil seo keväjä, ku lumi är…
Oopõritenor Mehkamaalt
Rahvusoopõri Estonia tenor Tiitsi Mehis om peri Mehkamaalt. 33aastanõ laulja om joba saanu uma tüü iist parasjago tunnustust, a luut, et elo kõgõ parõmb vorm om täl viil iin. Sünnükodo Villike külän om timä jaos täämbädseni tähtsä, sääl käü tä tihtsäle hinnäst laulmisõst puhkaman ja maatöid…
Setomaal jaanitulõl. Ja tsipakõsõ jaanipääväkombist
Seto omma maru kavala: nä pidävä jaanipäivä kats kõrda. Kõgõpäält vahtsõ kallendri perrä ja sis katõ nädäli peräst viil otsa uma «vana jaanipäävä» kah.
Ma käve Setomaal jaanitulõl, seokõrd Verskan. Tuld tetti sanatooriumi-tagodsõ viiviirse platsi pääl.
Ku muial Eestin jo sattõ vihma ja pikne tsähvse, oll’ Setomaal viil üle 30 kraadi lämmind ja päiv paistu. Tuli panti pääle katsat palama.
Midä rohkõmb õdagu poolõ, toda rohkõmb inemiisi…
Ma käve Setomaal jaanitulõl, seokõrd Verskan. Tuld tetti sanatooriumi-tagodsõ viiviirse platsi pääl.
Ku muial Eestin jo sattõ vihma ja pikne tsähvse, oll’ Setomaal viil üle 30 kraadi lämmind ja päiv paistu. Tuli panti pääle katsat palama.
Midä rohkõmb õdagu poolõ, toda rohkõmb inemiisi…
Priinime lugu: Vaab
Seol nimel om Eestin 157 kandjat ja tegünemise kotussit om neli. Vahtsõ-Nursi mõisa Simmuli külän Kahrila järve veeren sai Simula Jüri poja Eeverti pere ja koolnu poja Kaarli poig Piitre (ni Piitre imä Kade) priinime Waab. Säält läts’ nimi lakja, edimält näütüses Sõmmõrpalu ja Kärgula, vähä ildamba Tsooru kanti.
Nursin pantust nimest tegüsi pruukmisõ käügin ka nimekuju Vaap, näütüses Tsooru mõisa asunik Vaaba Karla om mitman dokumendin 1920. aastil mainit ku Karl Vaap.…
Nursin pantust nimest tegüsi pruukmisõ käügin ka nimekuju Vaap, näütüses Tsooru mõisa asunik Vaaba Karla om mitman dokumendin 1920. aastil mainit ku Karl Vaap.…
Trehvämine seenemõtsan
Mullõ miildüs kikkasiini ja marju kor’ada. Tüü käü värsken õhun, tsirgu laulva ja mõnikõrd trehvät kokku mõnõ mõtseläjägõ. Lisas teeni viil pinsile vähäkese manu.
Timahavva kikkasiini kor’atõn trehvsi kokku katõ eläjägõ. Olli mäekülle pääl, kon kasvi pedäje, kuusõpuid ja kõivõ oll’ kah. Maaha oll’ sadanu kõivõ ku…
Timahavva kikkasiini kor’atõn trehvsi kokku katõ eläjägõ. Olli mäekülle pääl, kon kasvi pedäje, kuusõpuid ja kõivõ oll’ kah. Maaha oll’ sadanu kõivõ ku…
Marje
Ma olli tuukõrd viil poisiohtu nuurmiis. Lätsi Võrun bussi pääle ja osti Varstulõ piledi. Istma sai vana sõbra Nikolai kõrvalõ.
Kui buss sõitma nakas’, kai tsipa ringi, et kas viil mõni tutva bussin om. Es olõ, aga tagaistmõ pääl istõ üts innenägemäldä illus tütärlats vai naistõrahvas. Nuur ja armõdu illus.…
Kui buss sõitma nakas’, kai tsipa ringi, et kas viil mõni tutva bussin om. Es olõ, aga tagaistmõ pääl istõ üts innenägemäldä illus tütärlats vai naistõrahvas. Nuur ja armõdu illus.…
Tossu Tilda pajatus
Kuis ma ütskõrd tappa sai
Uman pikän lehetüüpõlvõn olõ ma ütskõrd hallõlt tappa saanu. Sinnä om pall’o aigu tagasi, ku kongi Vahtsõliina kandin sai üts memm saa-aastadsõs. Aolehele miildü säändsist inemiisist kirota.
Ollimi memme man käünü paar päivä inne, a memm arvas’, et võinu tulla õks sis kah, ku tõõsõ tulõva. Saimi varra peräle. Mukka oll’ sohvri Joosep, kes tekk’ piltnigutüüd kah. Näi, et saina pääl ripus kardina muudu rõivas, mille takan hoiõtas…
Uman pikän lehetüüpõlvõn olõ ma ütskõrd hallõlt tappa saanu. Sinnä om pall’o aigu tagasi, ku kongi Vahtsõliina kandin sai üts memm saa-aastadsõs. Aolehele miildü säändsist inemiisist kirota.
Ollimi memme man käünü paar päivä inne, a memm arvas’, et võinu tulla õks sis kah, ku tõõsõ tulõva. Saimi varra peräle. Mukka oll’ sohvri Joosep, kes tekk’ piltnigutüüd kah. Näi, et saina pääl ripus kardina muudu rõivas, mille takan hoiõtas…
Muda Mari pajatus
Palanu nurmõ
Ma kuuli raadiost, et inemiisile omma väega vastakarva suurõ mõtsalangi. Mis tuust, et viiekümne aastaga kasus sinnä vahtsõnõ illos mõts. Kae esi, jätä nurm mõnõs aastas harimada ja joba nakkasõ noorõ puu kasuma.
Mõtsu iist saistas kõva lärmiga. A olõ-i kuulnu, et kiäki saisassi nurmi kaitsmisõ iist. Kimmä eestimaidsõ nurmõ omma sato miitride viisi täüs pantu mustõ latakit. Nigu olõs nurmõ är palanu. Nuu ollõv elektrivoolu tuutmisõ jaos. A mis saa viiekümne…
Ma kuuli raadiost, et inemiisile omma väega vastakarva suurõ mõtsalangi. Mis tuust, et viiekümne aastaga kasus sinnä vahtsõnõ illos mõts. Kae esi, jätä nurm mõnõs aastas harimada ja joba nakkasõ noorõ puu kasuma.
Mõtsu iist saistas kõva lärmiga. A olõ-i kuulnu, et kiäki saisassi nurmi kaitsmisõ iist. Kimmä eestimaidsõ nurmõ omma sato miitride viisi täüs pantu mustõ latakit. Nigu olõs nurmõ är palanu. Nuu ollõv elektrivoolu tuutmisõ jaos. A mis saa viiekümne…
Parm tsuskas: triigimi lainit
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
