Esieräline üülaat Harglõ pedäjämõtsa all
Esimuudu meeleoluga laat oll’ minevä puulpäävä õdagu ja üüse Harglõ vana laadaplatsi pääl pedäjide all. Laada kõrraldajas om Kotusõ kuuntüüvõrgustik – inemise Võru ja Valga maakunnast Taheva, Karula ja Mõnistõ kandist. Laadast oll’ tulnu ossa saama päält 2000 inemise. Laada ettevalmistajit…
Villändi perimüsmuusika festivalil mängiti harinõmada asjo kokko
Timahavadsõ Villändi folgi teema oll’ kokkomäng. Kokkomängmise rõõmu sai pall’o nätä kontsõrtõl, tüütarrin ja ülesastmiisil uulitsidõ pääl.
Nii mõnigi kokkomäng oll’ sündünü mõttõst, mink perrä passitiva as’aosalidsõ kokko edimädsel päälekaemisõl kokkopandmisõs harinõmalda asja. Olkõ tan vällä tuud mõnõ…
Nii mõnigi kokkomäng oll’ sündünü mõttõst, mink perrä passitiva as’aosalidsõ kokko edimädsel päälekaemisõl kokkopandmisõs harinõmalda asja. Olkõ tan vällä tuud mõnõ…
Üten videon kõnõlõs Contra tsiaperrest poodi iin.
Võrokeelidse video Võro liina paigust
Seo keväjä võeti üles pia 40 videoklippi, kon Võro liinaga köüdedü tunnõdu vai veidemb tunnõdu võrokõsõ kõnõlõsõ kotussist Võro liina pääl. Nä kõnõlõsõ noist paigust, kost näil hindäl om teedä mõni põnnõv lugu vai juhtuminõ.
Videolukõ hulgan om juttõ näütüses gaasitehassõst, vanast haiglast,…
Videolukõ hulgan om juttõ näütüses gaasitehassõst, vanast haiglast,…
Latsifestivalil saa oppi võro kiilt
4. põimukuu pääväl kell 11 tähistedäs Kreutzwaldi pargin Adamsoni Amandusõ tettü Kreutzwaldi kujo 95. aastapäivä.
Tuul pääväl saa kullõlda perimüsmuusigakontsõrti «Laena mulle kannelt!», kon astva üles Rikka Aia küläkandlõga, Raju Eliisabet ja Lepassoni Kadri väikukandlõga. Vallalõ tetäs võrokeeline opihuuv, kon latsõ saava meisterdä võrokeelidse oppamisõ perrä ja kon saa mängi ja selges oppi mõnõ võrokeelidse sõna.
Timahava omma Võro latsifestivali sündmüse är jaotõdu esi päivi pääle ja tegemiisi…
Tuul pääväl saa kullõlda perimüsmuusigakontsõrti «Laena mulle kannelt!», kon astva üles Rikka Aia küläkandlõga, Raju Eliisabet ja Lepassoni Kadri väikukandlõga. Vallalõ tetäs võrokeeline opihuuv, kon latsõ saava meisterdä võrokeelidse oppamisõ perrä ja kon saa mängi ja selges oppi mõnõ võrokeelidse sõna.
Timahava omma Võro latsifestivali sündmüse är jaotõdu esi päivi pääle ja tegemiisi…
Hurda avvohinna saiva Hainsoo Meelika ja Roobi Reet
17. hainakuu pääväl anti Indsikurmun Harmoonika lõõdsapidol 30. kõrda kätte Hurda Jakobi nimeline rahvuskultuuri avvohind. Avvohinnaga tunnustõdas egä aasta kattõ hääd rahvuskultuuri edendäjät.
Timahavva kitse Põlva rahvaharidusõ selts perimüsmuusik Hainsoo Meelikat ja pikkä aigu Karilatsi muusõumi juhatajas olnut Roobi Reeta.
Hainsoo Meelika om uurnu regivärsilist rahvalaulu, laulumängõ ja tuud, kuis noid täämbädsel pääväl ette kanda. Meelika laul ansamblin Lepaseree. 2018. aastagal andsõ tä vällä raamadu…
Timahavva kitse Põlva rahvaharidusõ selts perimüsmuusik Hainsoo Meelikat ja pikkä aigu Karilatsi muusõumi juhatajas olnut Roobi Reeta.
Hainsoo Meelika om uurnu regivärsilist rahvalaulu, laulumängõ ja tuud, kuis noid täämbädsel pääväl ette kanda. Meelika laul ansamblin Lepaseree. 2018. aastagal andsõ tä vällä raamadu…
Võromaa inemine om uma
Lõunõpuulsõ Eesti inemisiga harinu võrokõnõ või löüdä hindä väega segähüsen, ku mõnõn Eesti põh’apuulsõn kotussõn ei olõki kõik nii lämmä süämega ku siin kandin. Võromaal omma mõnõ salajasõ põhitõõ, miä kasusõ nii külge, et panõt tähele viil sis, ku midägi väega ands’ak tundus.
Mu imehtüs om…
Mu imehtüs om…
Kas liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?
Säädüsevastast tegevüst proovitas käkki, tuuperäst ei kao
korruptsioon taast ilmast. Ao muutusõ ja kimmäle om 20–30 aastaga
peräst asjo, miä täämbädsega võrrõldõh inämb lubatu ei olõ
Müüdä pümmit uulitsit kõndsõ tummõ kogo, kiä läts’ õkva müüdä liinatohtri tarõst, ku. . . .
A tuu om hoobis tõnõ porgatus….
korruptsioon taast ilmast. Ao muutusõ ja kimmäle om 20–30 aastaga
peräst asjo, miä täämbädsega võrrõldõh inämb lubatu ei olõ
Müüdä pümmit uulitsit kõndsõ tummõ kogo, kiä läts’ õkva müüdä liinatohtri tarõst, ku. . . .
A tuu om hoobis tõnõ porgatus….
Kaika suvõülikooli matkapäiv 31.07 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man
2021. aastaga Kaika suvõülikooli matkapäivä peetäs 31.07 Võro liinan ja Kiräpää kandsi man. Timahavadsõ matkapäävä rektri om kirämiis ja julgõolõgias’atundja Koorti Erkki.
Aokava
NB! Aokavva või tulla muudatuisi!
10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Võro instituudi man.
Loengu…
Aokava
NB! Aokavva või tulla muudatuisi!
10.00 Matkapäävä pidolinõ alostus Võro instituudi man.
Loengu…
Aigu om
Loi Umast Lehest, et Kalkuna Mari nakkas võrokõisi filosoofiat festivali formaati timmä. Hää nimi ja hää mõtõ! Määneki sääne tunnõ tull’ pääle, et olõ jo tuud filosoofiat kongi muialgi trehvänü.
Kõgõ ligembäl omma vast hiidlasõ. Noil om määneki ütelüs, miä või olla umbõs sääne: jo jövvab. Kiräpilt või olla ka kipõn tõnõ, nigu meilgi, õgan külän ummamuudu, a filosoofia om tuusama. Ja ega sõs hiidlasõlõ ülepääkaala rabõlda ei miildü. Ku väega rabõlõt, sõs pandas…
Kõgõ ligembäl omma vast hiidlasõ. Noil om määneki ütelüs, miä või olla umbõs sääne: jo jövvab. Kiräpilt või olla ka kipõn tõnõ, nigu meilgi, õgan külän ummamuudu, a filosoofia om tuusama. Ja ega sõs hiidlasõlõ ülepääkaala rabõlda ei miildü. Ku väega rabõlõt, sõs pandas…
Moodudisainer Katre kaes tulõvikku
Worthi Katre (35) om Võromaalt peri moodudisainer, rõividõ kavandaja ja tekstiilitehnoluug, kiä pidä uman tüün ja loomingun võimaligult häste silmän tuud, et ka keskkund mi ümbre olõssi hoiõt. Süvän hengetsopin kand tä iks meelen ka kodukotussõ ilusat luudust
Kost tull’ sul huvi rõividõ tegemise…
Kost tull’ sul huvi rõividõ tegemise…
Vana koolimaja man om aig saisma jäänü
Seo keväjä olli kõik koolimaja latsist tühä. Seo pilt näütäs häste, määne olõs elo sis, ku ütski inemine koolimaja mano inämb tükk aigu tagasi ei tulõs. Kavva arhiiven hoiõdu latsi uurmistüü vaossi lakja, topispalli jäässi ütsindä, vahetusjalavarjõ ja uiskõ ei putussi kiäki.…
Priinime lugu: Absalon
Säändsel kujul nigu päälkirän kand seod nimme 20 inemist Eestin. Rohkõmb om nimekuiu Apsolon (44). Osa Apsolonõ om Vanan-Antslan pantu nime suguvõsast, a osa hoobis Vinnemaalt, selle et ka sääl tulõ ette nimme Apsolon. Olõ-i teedä, et näütüses Nõvvukogu filminäütlejä Andrei Apsolon, kiä sündü 1908. aastagal Pihkvan, olõssi nime saanu mõnõst alguperätsest Eesti Absaloni suguvõsast. Lisas lövvüs Eestin vähämb muutunu nimekuiu Apsalon (14).
Vana-Antsla mõisan panti Absalon kõikilõ inemisile üten Rüütli talun…
Vana-Antsla mõisan panti Absalon kõikilõ inemisile üten Rüütli talun…
Viil sõa-ao mälestüisi
Ma näi enne suurõ sõa lõppu ärä nii sakslasõ ku veneläse. Sakslasõ sis, ku mu imä tsika pästen tuu ohvitseriga vägikaigast vedi. Õigõ pia peräst mõtsapaost kodu tulõkit leüdi mi poolõ tii veneläse.
Lauda takast nõlvast alla oll’ Piitre jõe perve pääl lapikõnõ lakõt, tasast maad.…
Lauda takast nõlvast alla oll’ Piitre jõe perve pääl lapikõnõ lakõt, tasast maad.…
Tossu Tilda pajatus
Jant inne uma raha vällätulõkit
Uma Eesti riik tull’ vahtsõst 20. põimukuu pääväl 1991. A rahas oll’ iks va Nõvvokogodõ ruubli. Inemiisi oll’ är vihastanu egäsugumanõ Vinne värk. Ruubli ostujõud oll’ väega matal. Ja ega poodist suurt midägi osta es olõki. Tull’ vasta naada. Tuu kõik oll’ paras jant.
Toimõndama naksi ummamuudu kunstnigu ja luulõtaja. Rahatähti tsurgiti nii, et tsehkendedi ja kirotõdi midägi mano. Papõr kannatas kõkkõ. Kuigimuudu nä pruukmistõ lätsi. Kes ildamba löüdse…
Uma Eesti riik tull’ vahtsõst 20. põimukuu pääväl 1991. A rahas oll’ iks va Nõvvokogodõ ruubli. Inemiisi oll’ är vihastanu egäsugumanõ Vinne värk. Ruubli ostujõud oll’ väega matal. Ja ega poodist suurt midägi osta es olõki. Tull’ vasta naada. Tuu kõik oll’ paras jant.
Toimõndama naksi ummamuudu kunstnigu ja luulõtaja. Rahatähti tsurgiti nii, et tsehkendedi ja kirotõdi midägi mano. Papõr kannatas kõkkõ. Kuigimuudu nä pruukmistõ lätsi. Kes ildamba löüdse…
Muda Mari pajatus
Parmuvaksiin ja inemõigusõ
Ma kuuli raadiost, et om vällä hõigat vahtsõnõ punt tegeläisi, kelle inemõiguisi piät kaitsma. Nuu omma siiämaani iks viil ilma koroonavaksiinildä inemise. Ku näile midägi kõvõmba helüga ütlet, sõs olõt halv ja rikut näide õiguisi. A ku ma olõ uma pritsi kätte saanu ja taha harilikku ello tagasi, sõs mul võissi kah määndsegi õigusõ olla. Putukatiidläne ütel’, et eski kiholaisi ja parmõ vasta om vaksiin olõmah.
Ku lasõt keväjä vai suvõ…
Ma kuuli raadiost, et om vällä hõigat vahtsõnõ punt tegeläisi, kelle inemõiguisi piät kaitsma. Nuu omma siiämaani iks viil ilma koroonavaksiinildä inemise. Ku näile midägi kõvõmba helüga ütlet, sõs olõt halv ja rikut näide õiguisi. A ku ma olõ uma pritsi kätte saanu ja taha harilikku ello tagasi, sõs mul võissi kah määndsegi õigusõ olla. Putukatiidläne ütel’, et eski kiholaisi ja parmõ vasta om vaksiin olõmah.
Ku lasõt keväjä vai suvõ…
Parm tsuskas: põud
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
