Värmilidse muhu Võromaa teie pääl
Minevä nädälivahetus oll’ Võromaa teie pääl hariligust inämb muhkõ: Haanjamehe talon peeti maantiimuhkõ suvõpäivi.
Tavas om saanu, et maantiimuhu ei kükütä seol kokkosaamisõl niisama turismitalo muro pääl, a mängvä ümbresõitmisõ ja kotussidõ otsmisõ mängu – ütesõnaga orientiirüse. Minevä aasta võitsõ mängu Muheli Kalle ja…
Tavas om saanu, et maantiimuhu ei kükütä seol kokkosaamisõl niisama turismitalo muro pääl, a mängvä ümbresõitmisõ ja kotussidõ otsmisõ mängu – ütesõnaga orientiirüse. Minevä aasta võitsõ mängu Muheli Kalle ja…
Suvõülikooli matkapäiv vei Kiräpää kandsi mano
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv 31. hainakuul vei osalidsõ keskaigu ja Kiräpää kandsi mano. Abis olli as’atundja: arkeoluug Valgu Heiki, kotusõnimetiidrü Saarõ Evar ja suvõülikooli rektri ammõtin kirämiis Koorti Erkki.
Lämmistüs tetti päält 50 suvõülikooli opilasõlõ päävä edimädsel poolõl Võro instituudi saalin.…
Lämmistüs tetti päält 50 suvõülikooli opilasõlõ päävä edimädsel poolõl Võro instituudi saalin.…
Viis Võro valla päivä
Seo aasta peetäs viie ütes Võro vallas saanu kandi rahva vaihõl viievõistlust. Mängitäs muromängõ ja tetäs mälomängu.
Muromängõst om är olnu Vahtsõliinah suusataminõ, Järvereh saapaviskaminõ, Oravil visati villast ja Juba küläh tetti kotijuuskmist. Inne viimäst päivä omma võidu pääle liikmah Vahtsõliina ja Orava kant. Egä paiga kottalõ om olnu ka väiku mälomäng, mille tulõmusõ võetas kokko kuu lõpuh.
A Oravil oll’ minevä riidi kavah ka suur umakiilne mälomäng. Võro keeleh küsümüse olli…
Muromängõst om är olnu Vahtsõliinah suusataminõ, Järvereh saapaviskaminõ, Oravil visati villast ja Juba küläh tetti kotijuuskmist. Inne viimäst päivä omma võidu pääle liikmah Vahtsõliina ja Orava kant. Egä paiga kottalõ om olnu ka väiku mälomäng, mille tulõmusõ võetas kokko kuu lõpuh.
A Oravil oll’ minevä riidi kavah ka suur umakiilne mälomäng. Võro keeleh küsümüse olli…
Suurõn poodin om väiku Uma Meki puut
Poodiketi Coop Võro Maksimarketin om säet sisse eräle müügiala Uma Meki tähüssega kaupu jaos. Valikut kobistõdas kõik aig huuao perrä.
Parhilla löüd Uma Meki riiolidõ päält munnõ, mett, hoidussit, mitmõsugust juustu, jahutuutit, makjuisi, tsäihainu, mahlu ja limmunaati.
Uma Mekk om Vana-Võromaa piirkunna kotusõpäälidse söögi tähüs, miä näütäs, et kaup om tett uma kandi kõrraligust ja puhtast kraamist.
UL
Parhilla löüd Uma Meki riiolidõ päält munnõ, mett, hoidussit, mitmõsugust juustu, jahutuutit, makjuisi, tsäihainu, mahlu ja limmunaati.
Uma Mekk om Vana-Võromaa piirkunna kotusõpäälidse söögi tähüs, miä näütäs, et kaup om tett uma kandi kõrraligust ja puhtast kraamist.
UL
Tulõ suuri inemiisi luulõlugõmispäiv
19. põimukuul kell 12 oodõtas täüsiäliidsi luulõsõpru Võrol Kreutzwaldi muusõummi, kon peetäs säitsmendät kõrda Koidula etlemiskonkurssi.
Kiäl om plaan konkursil osalinõ olla, tuul tulõ ettelugõmisõs valmis panda kats luulõtust: üts Koidula ja tõnõ üte Vana-Võromaa luulõtaja uma. Võitja saadõtas päävõistlusõlõ, miä tulõ 21. põimukuul Pärnu liinan Koidula muusõumin.
Lauluesä muusõum kuts rahvast ka kullõma ja ettelugõjilõ huugu andma.
UL
Kiäl om plaan konkursil osalinõ olla, tuul tulõ ettelugõmisõs valmis panda kats luulõtust: üts Koidula ja tõnõ üte Vana-Võromaa luulõtaja uma. Võitja saadõtas päävõistlusõlõ, miä tulõ 21. põimukuul Pärnu liinan Koidula muusõumin.
Lauluesä muusõum kuts rahvast ka kullõma ja ettelugõjilõ huugu andma.
UL
Om üts puuli valimisõ aig
Mõni aig tagasi panni tähele, et püvvä seltskunnan mitte pututa poliitikat ja eräkundõ, kiä tuud edimäst tegevä. Varramba mu meelest ollit, kelle puult ollit, tuu es olõ nii tähtsä teema. Tulli võimulõ häste kõvva rüükjä ja vaiõlust tull’ kõvva mano ka nii mõnõngi seltskunnan.
Nüüd…
Nüüd…
Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä
Mu, nigu tõisigi muusikidõ elo oll’ kooni katkuao alostusõni täüs reise, kontsõrtõ, opitarrin oppamist ja kontsõrdituurõ. Päält tuu olõ ma üten paadin tandsuoppajidõ ja üritüisi kõrraldajidõga. Lännü aastak oll’ edimäne, ku Eestin oll’ terve tandsuklubihuuao pääle õnnõ mõni ütsik tandsuõdak, ja noistki…
Helgembät ja selgembät ello uutõn
Püvvä ette kujota olokõrda: saat kokko tutvidõga, kinka päiv varrampa mõistlikku juttu kõnõlit, a jutu seen tulõ vällä, et nä ei mäletä eelmidse päävä sündmüisist inämb midägi. Nigu nä ei olõski tuu jutu man olnu. Mis viil hullõmp, nä omma esiki umma olõmist…
Kiri Võrolt. Pututa minno!
Suvõaol om inemiisil arvada inämb aigu mõtõlda ummi läbikäümiisi ja tahtmiisi pääle. Õnnõs om suvõl ka umajago festivalõ, kon pakutas võimaluisi hinnäst arõnda ja kon saa tunda ka inemlist lähküst. Õkva säändse olli ütisüse- ja joogafestival, iin uutva tantra- ja hengefestival.
Ma olõ noidõ teemadõga…
Ma olõ noidõ teemadõga…
Võromaa tuulõõhk moodukunstnigu luudun
Keväjä tull’ teedüs, et Eesti kõgõ himostõdumba mooduavvohinna Kuldnõgla üts nominent om Võromaa juuriga PUNGITSA TRIINU. Üts hetk sai timäst kül Tarto liina inemine, a suvõaig meelütäs tä egä aasta iks tagasi siiä kanti. Tuud inämb nüüd, ku nä kaasa Rivoga Setomaal…
Saagiaig om käen!
Ilmaga om meil ütest tüküst tegemist ja juttu taast alasi küländ. Harva külh, ku ilma kitetäs, õks om medägi vähä vai iiba. Tinava-aastast suvvõ tulõtõdas vast viil joulu aigu miilde: nii pikkä kumba ja kuiva näet siihn õks harva.
Aga hää oll’ tähele panda, et tuu, kiä säält kostki ülhest lämmind ja vehma, põuda ja rässä ja muud säänest jaga, tund õks rahvakallendrit kah. Kahju külh, aga parembadõ ku mi esi. Ku…
Aga hää oll’ tähele panda, et tuu, kiä säält kostki ülhest lämmind ja vehma, põuda ja rässä ja muud säänest jaga, tund õks rahvakallendrit kah. Kahju külh, aga parembadõ ku mi esi. Ku…
Priinime lugu: Tilga
Seod nimme kand Eestin 104 inemist. Tegüsi taa päämidselt katõn kotussõn: Tartu-Maarja kihlkunna Vasula mõisan ja Kanepi kihlkunna Tammõ mõisan. Võrdlusõs: nimel Tilk om 528 kandjat ja pandmisõ kotussit 18, kõik inämbäste Lõuna-Eestin.
Tammõ mõisan panti joba 1809. aastagal perekunnanimi Tilga Suuna Mihkli läsäle ja latsilõ. Nimme edesi kandva miisliin läts’ Tammõl Mihkli poja Hansi poja Oti kaudu. Ilmjärvel elli Hansi tütre Annõ tütrigulats Tilga Jakap.
Vasula mõisan panti inne 1826. aastakka priinimi…
Tammõ mõisan panti joba 1809. aastagal perekunnanimi Tilga Suuna Mihkli läsäle ja latsilõ. Nimme edesi kandva miisliin läts’ Tammõl Mihkli poja Hansi poja Oti kaudu. Ilmjärvel elli Hansi tütre Annõ tütrigulats Tilga Jakap.
Vasula mõisan panti inne 1826. aastakka priinimi…
Salahanõ kotus
Mi ollimi latsõn naabritütrikuga nigu sukk ja saabas. Ütskõrd teimi valmis üte salahadsõ plaani. Ollimi sis vast 12- vai 13aastadsõ. Hindä meelest jo peris suurõ.
Egä puulpäävä oll’ üle terve Suu ja Jaama, Kubijast ja Kosõst kõnõlamalda kuulda väega kõvva ja ilosat muusikat. Kubija mõtsa künkä otsa…
Egä puulpäävä oll’ üle terve Suu ja Jaama, Kubijast ja Kosõst kõnõlamalda kuulda väega kõvva ja ilosat muusikat. Kubija mõtsa künkä otsa…
Tsirk om taivahe heidet
Kaplinski Jaan
1941–2021
Jo 1960. aastidõ lõpun ja 1970. aastidõ alostusõn kirot’ Kaplinski lõunõeestikiilsit vabavärsiliidsi tekste. Puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo «Taivahe heidet tsirk» ilmu 2012. aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.
Kaplinski võrokiilne mõtõlusraamat «Mõtsa ja tagasi» (2014) and pall’o jõudu mano võrokõisi hindätiidmisele:…
1941–2021
Jo 1960. aastidõ lõpun ja 1970. aastidõ alostusõn kirot’ Kaplinski lõunõeestikiilsit vabavärsiliidsi tekste. Puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo «Taivahe heidet tsirk» ilmu 2012. aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.
Kaplinski võrokiilne mõtõlusraamat «Mõtsa ja tagasi» (2014) and pall’o jõudu mano võrokõisi hindätiidmisele:…
Tossu Tilda pajatus
Kats pruuti, ütsainus peigmiis
Vinne aol oll’ Võrol Roopa uulitsan ravvatöie tüükoda. Sääl oll’ üten tõisi miihiga ammõtin poissmiis, kinkal oll’ kats pruuti. Nii üts ku tõõnõ pidi hinnäst tuus õigõs. Tüüpäävä lõpun tulli mõlõmba umalõ peigmehele vasta. Ku nä ütel aol trehvsi tulõma, läts’ egä kõrd lüümises. Tuud näkk’ ni kuuld’ värtevalvja, ekäpite ontlik naistõrahvas. Timä peläs’ tülütsemist. Ja tä otsust’ esi kõrda luuma naada. Timä taa jutu mullõ kõnõl’gi.
Ütskõrd passõ üts…
Vinne aol oll’ Võrol Roopa uulitsan ravvatöie tüükoda. Sääl oll’ üten tõisi miihiga ammõtin poissmiis, kinkal oll’ kats pruuti. Nii üts ku tõõnõ pidi hinnäst tuus õigõs. Tüüpäävä lõpun tulli mõlõmba umalõ peigmehele vasta. Ku nä ütel aol trehvsi tulõma, läts’ egä kõrd lüümises. Tuud näkk’ ni kuuld’ värtevalvja, ekäpite ontlik naistõrahvas. Timä peläs’ tülütsemist. Ja tä otsust’ esi kõrda luuma naada. Timä taa jutu mullõ kõnõl’gi.
Ütskõrd passõ üts…
Muda Mari pajatus
Näoga vai säläga
Ma kuuli raadiost, et õigõ Eesti president piässi olõma kõgõ näoga rahva poolõ. Ma saa arvo, et tuuga tahetas üteldä, et president mõtlõs inemiisiga üttemuudu. No ku ma mõtlõ peris elo pääle, sõs näoga vastamiisi saisva hariligult vainlasõ. Vai vähämbält vastadsõ. Nigu mi vehklejä Tokyoh saisiva umilõ vastatsilõ kimmähe vasta – näoga iks näide poolõ. A sälä takah oll’ näil terve Eesti.
No sõs om õigõmp tahta, et president saisassi rahva…
Ma kuuli raadiost, et õigõ Eesti president piässi olõma kõgõ näoga rahva poolõ. Ma saa arvo, et tuuga tahetas üteldä, et president mõtlõs inemiisiga üttemuudu. No ku ma mõtlõ peris elo pääle, sõs näoga vastamiisi saisva hariligult vainlasõ. Vai vähämbält vastadsõ. Nigu mi vehklejä Tokyoh saisiva umilõ vastatsilõ kimmähe vasta – näoga iks näide poolõ. A sälä takah oll’ näil terve Eesti.
No sõs om õigõmp tahta, et president saisassi rahva…
Parm tsuskas: QR-kuud
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
