Vällä tull’ Pulga Jaani CD
Valmis om saanu Pulga Jaani helütsõõr «Litsmõtsa tango. . . .», kost saa kullõlda katsat umakeelist laulu. Plaadi pääl laulva Pulga Jaan ja Mõttusõ Liivi, laulu om säädnü ja üles võtnu Lunge Toomas.
«Parõmb, ku ma arvassi,» löüd laulumiis Pulga Jaan, ku om vahtsõ plaadi edimäst kõrda läbi…
«Parõmb, ku ma arvassi,» löüd laulumiis Pulga Jaan, ku om vahtsõ plaadi edimäst kõrda läbi…
Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi võitsõ Alo Ritsing
Nelländä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi preemiäsaaja omma:
Alo Ritsing – pääpreemiä professionaalsõ koorikultuuri ja Vana-Võromaa rahvalaulu kokkopandmisõ iist: miihikoorilaulu «Hiili, hiili» (Põlva khk), «Jänese jala’» (Rõugõ khk), «Kasva karjaseks» (Hargla khk), «Ää-äh, tsuu-tsuh!» (Rõugõ khk) ja…
Alo Ritsing – pääpreemiä professionaalsõ koorikultuuri ja Vana-Võromaa rahvalaulu kokkopandmisõ iist: miihikoorilaulu «Hiili, hiili» (Põlva khk), «Jänese jala’» (Rõugõ khk), «Kasva karjaseks» (Hargla khk), «Ää-äh, tsuu-tsuh!» (Rõugõ khk) ja…
Pintslihannapäiv Tarton mängoas’amuusõumin
Pintslihannapääväl Tarto mängoas’amuusõumin näüdäti ette Võro instituudi vahtsõnõ katõn keelen välläannõ «Pintslihannasuvi. Pintselsabasuvi».
Seon võro- ja eestikeelitsen raamatun saiva kokko kolm luujat: pildi- ja sõnameistre Valteri Edgar, fotomiis Muusikusõ Ingmar ja kirämiis Contra. Kats viimäst olli paigapääl ka pintslihannapääväl ja kõnõliva…
Seon võro- ja eestikeelitsen raamatun saiva kokko kolm luujat: pildi- ja sõnameistre Valteri Edgar, fotomiis Muusikusõ Ingmar ja kirämiis Contra. Kats viimäst olli paigapääl ka pintslihannapääväl ja kõnõliva…
Võrokõsõ välläkutsõ mäng tõi helevüst ka timahavva
Võro keele nädäli aigu mängiti jälki «Võrokõsõ välläkutsõ» nimelist mängu. Tuu käve nii, et egä päiv võisõ är tetä üte ülesandõ, miä oppas ja pand inemist inämb võro kiilt tarvitama. Ülesandist annõti ette teedä sotsiaalmeediän, aolehti kaudu ja ka…
Aig saata kiri, miä meele hääs tege
Kuna sa perämäne kõrd mõnõ kirä sait? Vai e-kirä, kon as’aliku jutu asõmõl mõni elolinõ lugu.
Mu seo nädäli alostus sai õigõ huu sisse kiräga sõbra käest:
Hiiretips, vana tsiga, oll’ seokõrd mu kompvegi är söönü, rõibõ! Kapi ussõklaas oll’ tsipa irvakilõ jäänü. Kompvegipaprit…
Mu seo nädäli alostus sai õigõ huu sisse kiräga sõbra käest:
Hiiretips, vana tsiga, oll’ seokõrd mu kompvegi är söönü, rõibõ! Kapi ussõklaas oll’ tsipa irvakilõ jäänü. Kompvegipaprit…
Mugavusõ hind
Nõsta nurmõ poolõ sõitõn kätt kergide mopeedautidõ
juhtõlõ, kiä periselt energiät kokku hoitva
Sügüse tulõ tõnõkõrd päivi kaupa traktori pääl istu ja raadiot kullõlda. No olli õkva neo päävä, ku Valgõvinne Kurdistanist tulnuid rändäjit Poola ja Leedu piirist läbi murdma saatsõ. Aruti raadio targa, midä nä aruti, kokkuvõtõ oll’ iks,…
juhtõlõ, kiä periselt energiät kokku hoitva
Sügüse tulõ tõnõkõrd päivi kaupa traktori pääl istu ja raadiot kullõlda. No olli õkva neo päävä, ku Valgõvinne Kurdistanist tulnuid rändäjit Poola ja Leedu piirist läbi murdma saatsõ. Aruti raadio targa, midä nä aruti, kokkuvõtõ oll’ iks,…
Vandõnõvvuteooria
Mõni aig tagasi ütel’ üts naistõrahvas, et tä taht mukka lähembält tutvas saia. Puht tüüaladse huvi peräst. Ma olõ kahjus (vai õnnõs?) kasunu sügäväl Vinne aol ja mul tull’ õkvalt miilde vinne tsastuska salm:
девки, поднимайте юбки,
будем познакомиться.
Pardonks, puhtalt mu viga, aga kasvatagõ kõvvõr puujalg sirgõs! Pääleki, kuis…
девки, поднимайте юбки,
будем познакомиться.
Pardonks, puhtalt mu viga, aga kasvatagõ kõvvõr puujalg sirgõs! Pääleki, kuis…
Kiri Võrolt. Suur teno elolõ!
Suur teno elolõ, kiä om mullõ nii pall’o andnu. Andnu mullõ võimalusõ reisi ja jõuda Mehhikohe, henge kodo. Om rõõm võtta vasta illo. Olla elon. . . .
Nutsuta perämäidsi pääväkiiri hindä sisse, lämmide uulidsakivve kuum üsätüs mu juuri all.
Kerigu hoovin laula Balthasari, paikligu koori dirigendiga «Besame muchot»…
Nutsuta perämäidsi pääväkiiri hindä sisse, lämmide uulidsakivve kuum üsätüs mu juuri all.
Kerigu hoovin laula Balthasari, paikligu koori dirigendiga «Besame muchot»…
Kangsti küläseltsil oll’ juubõliaasta
Kangsti küläselts om toimõtanu joba 20 aastat. Üles om ehitet kats küläplatsi. Egä aasta om peetü vähämbält üts-kats küläpitu, tähistedü rahvakallendri tähtpäivi ja egä viie aasta takast kodukandipäivi. Seo aasta suurõmba tegemise olli vastlapäävä, munapühhi tähistämine, jüriüü märgutulõdõ aktsioonist ossavõtminõ, piirkunna jaanipidu…
Kas surnuaid ei olõ enämb rahukotus ja vana kombõ häädüse?
Veidü aigu tagasi oll’ hingipäiv ja surnuaia küündleist valgõ. Tuu kommõ om meil kimmäde meelen, niisama nigu kohustus, et sugulaisi haua tulõ enne lumõ tulõkit puhtas riibu.
A tunnus, et tükis meelest minemä, et surnuaid om meil alasi…
A tunnus, et tükis meelest minemä, et surnuaid om meil alasi…
Priinime lugu: Aben
Seol nimel om parhilla Eestin 51 kandjat. Pandmisõ kotussidõ lugõmisõga om asi keerulinõ, a viiest kotussõst om taa nimi peri.
Meile kõgõ ligõmb kotus om Sangaste kihlkund, kon keriguopõtaja pandsõ õigõ mitman paigan edimält nime Habbene. Nii tegüsi personaalraamadu perrä üts Ott Habbene Tagula külä Ande talun ja tõnõ Ott Habbene Laatre mõisa Taari talun. Mõisakirja lätsi mõlõmba, a Laatre mõisa Habõnõ Oti nimi muutu sääl, hingelugõmistõ kirotõdi 1826. aastagal Aben, tähendüsega iks…
Meile kõgõ ligõmb kotus om Sangaste kihlkund, kon keriguopõtaja pandsõ õigõ mitman paigan edimält nime Habbene. Nii tegüsi personaalraamadu perrä üts Ott Habbene Tagula külä Ande talun ja tõnõ Ott Habbene Laatre mõisa Taari talun. Mõisakirja lätsi mõlõmba, a Laatre mõisa Habõnõ Oti nimi muutu sääl, hingelugõmistõ kirotõdi 1826. aastagal Aben, tähendüsega iks…
Koolilatsõn laatsaretin
Ma olõ sündünü paar aastakka päält tõist ilmasõta. Tuu ao latsõ põdõsi kõrrast läbi inämb-vähämb kõik latsi nakkustõvõ: sarlaki, leetri, mumpsi ni tõõsõ ilosidõ nimmiga haigusõ. Ku mitte inne, sis kuuli minnen.
Ku määnegi tõbi valla pässi, olli poolõ klassipingi tühä. Olõ es tuu ime. Klassõn olle…
Ku määnegi tõbi valla pässi, olli poolõ klassipingi tühä. Olõ es tuu ime. Klassõn olle…
Tossu Tilda pajatus
Hingikuu tulõtas miilde. . . .
Varra lätt pümmes ja ilma kiskva külmäs. Inemise hoitva rohkõmb kodosainu vahelõ. Hää, saa rohkõmb ummiga üten olla.
Märdikuu om üteliidsi hingikuu, tõõnõ kuupäiv om kogoni hingipäiv. Seo kuu tulõva iks miilde nuu, kes omma kunagi mi man olnu. Ütest umast kallist hingekesest taha ma tan kõnõlda.
Rinne Leilit vai hõigunime perrä Tutit vast mäletäse võrokõsõ viil häste, olku et tulõval suvõl saa timä ärminekist 25 aastat. Aig om kipõ kaoma.
Mullõ oll’…
Varra lätt pümmes ja ilma kiskva külmäs. Inemise hoitva rohkõmb kodosainu vahelõ. Hää, saa rohkõmb ummiga üten olla.
Märdikuu om üteliidsi hingikuu, tõõnõ kuupäiv om kogoni hingipäiv. Seo kuu tulõva iks miilde nuu, kes omma kunagi mi man olnu. Ütest umast kallist hingekesest taha ma tan kõnõlda.
Rinne Leilit vai hõigunime perrä Tutit vast mäletäse võrokõsõ viil häste, olku et tulõval suvõl saa timä ärminekist 25 aastat. Aig om kipõ kaoma.
Mullõ oll’…
Muda Mari pajatus
Taasperilde-Antsla
Ma kuuli raadiost, et Pärna Priidu Taasperilde-Antsu luku om aasta otsa tiatrilava pääl mängitü. Parhilla omgi tuu jaos õkva õigõ aig. Egäüts meist tiid vähämbält ütte inemist, kiä tiid Taasperilde-Antsu. Tuu Ants usu ei üttegi tiidläisi juttu, tä meelest om kõik vastapite. Vaidlõs õnnõ vasta ja näütäs näpoga valitsusõ poolõ. A ma olõ õi kuulnu, et Kiiga Tanel vai Oti Anneli olõssi käünü Põlvah vai Võrol sünnüpäivi pidämäh. Viimäst es nätä inne…
Ma kuuli raadiost, et Pärna Priidu Taasperilde-Antsu luku om aasta otsa tiatrilava pääl mängitü. Parhilla omgi tuu jaos õkva õigõ aig. Egäüts meist tiid vähämbält ütte inemist, kiä tiid Taasperilde-Antsu. Tuu Ants usu ei üttegi tiidläisi juttu, tä meelest om kõik vastapite. Vaidlõs õnnõ vasta ja näütäs näpoga valitsusõ poolõ. A ma olõ õi kuulnu, et Kiiga Tanel vai Oti Anneli olõssi käünü Põlvah vai Võrol sünnüpäivi pidämäh. Viimäst es nätä inne…
Parm tsuskas: pümme üü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
