Viis vahtsõt võrokeelist videoklippi
Minevä kuu naksi internetin levimä viis võrokeelist videoklippi, miä näütäse Vanna Võromaad ja kõnõlõsõ võlssarvamiisist. Videoklipi võeti üles seo suvi, noidõ tegijä olli Balti filmi, meediä ja kunstõ instituudi opilasõ, üten lei ka hulga Võromaa rahvast. Klippe režissöör om nuur filmitegijä Juksaarõ Teresa,…
Aalmanni Aliis: mu kõgõ suurõmb saavutus om päähäkääntävüs
Timahavadsõ Betti Alveri kirändüspreemiä sai Võrolt peri luulõtaja AALMANNI ALIIS luulõkogo «Verihaljas» iist. Alveri preemiä om avvuhind, midä andas aasta joosul vällä tulnu tähelepandmist väärt eestikeelidse luulõ- vai proosadebüüdi iist. No vastas küsümüisile värski preemiäsaaja.
Kuimuudu Sust luulõtaja…
Kuimuudu Sust luulõtaja…
Latsiaidu keelepesärühmä saiva sildi «Kimmäs võro keele pesä»
Minevä nätäl tenssi Võro instituut ja võro keele iistkõnõlõja kõiki Vana-Võromaa latsiaidu, kon tüütäs keelepesärühm. Egäle latsiaialõ kingiti illos suur silt, mis näütäs, et taan latsiaian kõnõldas latsiga võro kiilt.
Täämbä tüütäse keelepesärühmä Vanal-Võromaal 13 latsiaian, kon…
Täämbä tüütäse keelepesärühmä Vanal-Võromaal 13 latsiaian, kon…
«Mino Võromaa» võistlus
Võro Instituut kuulutas vällä 35. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa».
Oodami võistlusõlõ kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli kuvvõ teema hulgast. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I–III, IV–VI, VII–IX ja X–XII klass).
„Mino Võromaa” 35. võistlusõ…
Oodami võistlusõlõ kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli kuvvõ teema hulgast. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I–III, IV–VI, VII–IX ja X–XII klass).
„Mino Võromaa” 35. võistlusõ…
Ooda pühhi tulõva
Ja omgi käen taa aastaga perämäne kuu. Edimädses jouluuutmisõ pühäpääväs tull’ maaha illos valgõ lumi.
Käve, seerigu jalan, värski lumõ seen murru müüdä ja vali vii segumassinast vällä. Es olõki jõudnu viil peris är külmädä vesi sinnä sisse. Ega ma muidu ei olõs tuud massinat putnugi, a sõbõr…
Käve, seerigu jalan, värski lumõ seen murru müüdä ja vali vii segumassinast vällä. Es olõki jõudnu viil peris är külmädä vesi sinnä sisse. Ega ma muidu ei olõs tuud massinat putnugi, a sõbõr…
Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst
Teedüst om nii pall’u, et om kerge inemiisi hanita
ja panda näid uskma tuud, midä nä muidu es usknu
Viimätsel aol olõ mõtõlnu, et seo ilma aigu om tiidläse elu õks perädü rassõs lännü. Joba ma kuulõ, kuis üts vai tõnõ nakkas vasta, et mis…
ja panda näid uskma tuud, midä nä muidu es usknu
Viimätsel aol olõ mõtõlnu, et seo ilma aigu om tiidläse elu õks perädü rassõs lännü. Joba ma kuulõ, kuis üts vai tõnõ nakkas vasta, et mis…
Glasgow tarku protokolli
Glasgow kotsil oll’ tiirutanu päält 400 erälennuki, kõik taivas ollu CO2 täüs. Tull’ miilde ütelüs: «Kas meil rahapuudust vai võlga veidü!»
Asju oll’ arutõdu ja oll’ jõutu järeldüsele, et inemiisi ja riike om erisugutsiid. Võru keeli: issanda loomaaid om suur ja kirriv ja ütele miildüs imä, tõsõlõ…
Asju oll’ arutõdu ja oll’ jõutu järeldüsele, et inemiisi ja riike om erisugutsiid. Võru keeli: issanda loomaaid om suur ja kirriv ja ütele miildüs imä, tõsõlõ…
Tõsõ kundi otsast. Imäpuu
Mullõ trehväs’ ummi raamatidõ hulgast juhusligult kätte Hindi Aadu «Tuuline rand». Kääni tuu raamadu lehti ja äkki oll’ kirän sääne sõna: imäpuu. Naksi märkmä, ku tähtsä om, ütskõik kas sis perekunnan vai ütiskunnan, tuusama imäpuu. Kuis tuu külge käü kõik muu kinni, määndse tulõva sinnä…
Suidsusannast toukõ saanu börsifirma
Võromaal om suidsusann, miä andsõ toukõ luvva massinavärk, mille tuutjast om saanu täämbädses pääväs börsiettevõtõ: ei olõ võlss üteldä, et Saunum sündü suidsusannan.
Võro juuriga Vare Andrus, kiä mõtõl’ vällä nii-üldä sannaõhu-säädjä nimega Saunum, sai tuu jaos huugu umast latsõpõlvõst. Sannankäümine vanavanõmbidõ man oll’…
Võro juuriga Vare Andrus, kiä mõtõl’ vällä nii-üldä sannaõhu-säädjä nimega Saunum, sai tuu jaos huugu umast latsõpõlvõst. Sannankäümine vanavanõmbidõ man oll’…
Kägu tiid sügüseilmast enämb ku tõsõ tsirgu
Olkõ no, et talv kallendri perrä mõni päiv enne jõulu nakas, seod kuud õks kiäki enamb sügüses ei pea.
Tuust, määne süküs tulla või, nakatas ega aasta kõnõlama-kirutama jo sis, ku paluka viil õigõt värvi võttunu ei olõ ja vint hoolega hõikas,…
Tuust, määne süküs tulla või, nakatas ega aasta kõnõlama-kirutama jo sis, ku paluka viil õigõt värvi võttunu ei olõ ja vint hoolega hõikas,…
Priinime lugu: Olesk
Seol nimel om täämbädsen Eestin 472 kandjat. Vanan kiräviien nimega Ollesk om umbõs kümme inemist. Pandmisõ kotussit om kümme, inämbäste kirotõdi tuul aol Ollesk, a Timo mõisan sõski Olesk ja Vorbusõ mõisan Ollesky. Vorbusõ nimekuju perrätulõja, priinimi Oleski om är häädünü, a osast näist om saanu kah Olesk.
Mulgimaal Abja mõisan panti seo nimi Tõõtsimõisa talun. Mitman paigan panti priinimi õkva sama mõisa Oleski talunime perrä, sääl eläväle vai säält peri suguvõsalõ.…
Mulgimaal Abja mõisan panti seo nimi Tõõtsimõisa talun. Mitman paigan panti priinimi õkva sama mõisa Oleski talunime perrä, sääl eläväle vai säält peri suguvõsalõ.…
Saa vabas, Eesti meri!
Võrol Suu koolih opmah kävveh juhtu iks egäsugutsit põnõvit seikluisi. Tuul vanal aol, ku mi noorõ olli, tetti pääle opmist koolimajah klassiõdagit.
Nuu olli säändse uma klassi pido. Tuu pidi olõma aastal 1963. Sis olõ õs meil viil arvuti-haisugi ja pildikummot oll’ kah õnnõ mõnõh ütsikuh vähä…
Nuu olli säändse uma klassi pido. Tuu pidi olõma aastal 1963. Sis olõ õs meil viil arvuti-haisugi ja pildikummot oll’ kah õnnõ mõnõh ütsikuh vähä…
Kimmämp om iks ullipaprilda
Minevä aastasaa säitsmekümnendide aastidõ tõõsõl poolõl tei ma vahel peräst umma tüüd ka giiditüüd ammõdiühingu liinin. Nii vinne ku ka soomõ keelen. Et mi iks parõmbalõ tuust sotsrealismist arvu saanu, saadõti meid nädälis kohegi Vinnemaalõ Shodnja liina kursuisilõ. Ma nihvõrdi hinnäst peristüü mant vabas ja adjöö – sõidimi.
Sääl paiga pääl naati nahistama, et Peep (nimi muudõtu) om homo. Mullõ tuu asi huvvi es paku ja ma es nakka ka timä…
Sääl paiga pääl naati nahistama, et Peep (nimi muudõtu) om homo. Mullõ tuu asi huvvi es paku ja ma es nakka ka timä…
Tossu Tilda pajatus
Põrmanda mõskminõ ollõga
Seo jutukõnõ vii lugõja üte Lõunõhummogu-Eesti keskkooli internaati. Aastanummõr oll’ sis 1982. Tõõsõ kõrra pääl tarõn elli kuus lõpuklassi nuurmiist. Elämises olli säedü kimmä riigli, mille täütmisel hoitsõ silmä pääl internaadi kasvataja ja ütstõõsõ ala mõni oppajist. A no periselo om kah olõman. . . .
Poissõlõ miildü vahel olt juvva. Nä es larma ja es juu hinnäst täüs. Võti mõnõ ollõ pääle sanna vai niisama meele parandusõs. Oll’ kultuurnõ juuminõ, nigu Vinne aol…
Seo jutukõnõ vii lugõja üte Lõunõhummogu-Eesti keskkooli internaati. Aastanummõr oll’ sis 1982. Tõõsõ kõrra pääl tarõn elli kuus lõpuklassi nuurmiist. Elämises olli säedü kimmä riigli, mille täütmisel hoitsõ silmä pääl internaadi kasvataja ja ütstõõsõ ala mõni oppajist. A no periselo om kah olõman. . . .
Poissõlõ miildü vahel olt juvva. Nä es larma ja es juu hinnäst täüs. Võti mõnõ ollõ pääle sanna vai niisama meele parandusõs. Oll’ kultuurnõ juuminõ, nigu Vinne aol…
Muda Mari pajatus
Tõmba traati!
Ma kuuli raadiost, et mi kandih tõmmatas kõvastõ traati. Ku ma viil pall’o noorõmp olli, sõs lubati lakja minneh ütstõõsõlõ iks traati tõmmada. Tuu tähend’, et tull’ otsi koskilt mõni tutva, kelle kotoh oll’ lavva pääl kobakas juhtmõtraadiga telehvon. Aig läts’ edesi ja ütsvahe lauli Eestimaal kõik kõnõtraadist. Eski täämbä mängitäs raadioh tuud laulu, ku ilma nakkasõ külmembäs minemä.
A parhilla tõmbasõ mõtsah lapilidsõ mundriga inemise õkva peris traati. Kõvva tõmbasõ, a…
Ma kuuli raadiost, et mi kandih tõmmatas kõvastõ traati. Ku ma viil pall’o noorõmp olli, sõs lubati lakja minneh ütstõõsõlõ iks traati tõmmada. Tuu tähend’, et tull’ otsi koskilt mõni tutva, kelle kotoh oll’ lavva pääl kobakas juhtmõtraadiga telehvon. Aig läts’ edesi ja ütsvahe lauli Eestimaal kõik kõnõtraadist. Eski täämbä mängitäs raadioh tuud laulu, ku ilma nakkasõ külmembäs minemä.
A parhilla tõmbasõ mõtsah lapilidsõ mundriga inemise õkva peris traati. Kõvva tõmbasõ, a…
Parm tsuskas: egä nõgõl lugõ!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
