Rahvalugõmisõl saa kirja panda uma keele mõistmisõ
28. joulukuul lätt vallalõ rahva ja eloruumõ ülelugõminõ. Seokõrd võtt statistigaammõt suurõ jao teedüst egäsugumaidsist registriist, a lisas toolõ küstäs umbõs 60 000 inemise käest säändsit küsümüisi, mile vastust registrist kätte ei saa. Üts sääne küsümüs om uma keele mõistmisõ…
Võro keele iistkõnõlõja Padari Ivari kuts üles joulusalmõ saatma
Timahava joulukuul om võro keele iistkõnõlõja poliitik Padari Ivari. Võro keele iistkõnõlõja om võrokõnõ vai võrokõisi sõbõr, kiä mõist võro kiilt ja taht pitä üte kuu joosul iistkõnõlõja ammõtit. Umal ammõdiaol om iistkõnõlõja iinkujos avaligun võro…
Joulukuu tegemiisi Vana-Võromaa muusõummõn
Mõnistõ talorahvamuusõumin om kooni 22. joulukuuni joulõ uutmisõ aig. Jouluprogrammin kaias, kuis joulu omma aon muutunu. Proovitas perrä, kuimuudu mi edevanõmba inämb ku saa aasta iist üten joulu-sikaga madalan rehetarõn pühhi pei. Aojuunt pite edesi minnen jõutas Eesti riigi alostusõao jouluõdagulõ,…
Et soovi lännü täüde!
Aastalõpp om suuvmisõ aig. Soovitas häid jõulõ, perän hääd vana aasta lõppu, sis hääd vahtsõt aastat. Nuu soovi omma säändse automaatsõ, inemise väega ei mõtlõgi, midä täpsempä soovitas.
A suuvmisõl või olla ka suurõmb jõud. Egä jõulukuu näüdätäs telekast filmi «Ütsindä koton». Sääl lätt trall käümä…
A suuvmisõl või olla ka suurõmb jõud. Egä jõulukuu näüdätäs telekast filmi «Ütsindä koton». Sääl lätt trall käümä…
Võrokõisi varandus
Täämbädse päävä võro kultuurilõ and väke suur süämega tegijide hulk
Jaigi Juhani raamatun «Pombi ja esivanemate kuld» otsitas varandust. Sääl juhtus niimuudu, et vällä ilmus üts liinamiis Semps Pull (periselt James Bull) ja nakkas varandust otsma. Poiskõsõ, innekõkkõ päätegeläne Pombi (perisnimega Pompeius Mudakurvits), pidävä liinamehel silmä pääl…
Jaigi Juhani raamatun «Pombi ja esivanemate kuld» otsitas varandust. Sääl juhtus niimuudu, et vällä ilmus üts liinamiis Semps Pull (periselt James Bull) ja nakkas varandust otsma. Poiskõsõ, innekõkkõ päätegeläne Pombi (perisnimega Pompeius Mudakurvits), pidävä liinamehel silmä pääl…
Võrukõsõ, naakõ uman keelen laulma!
Ku setudõl om umakiilne laul tävveste hindästmõistõtav, sis võrukõsõ man tulõ viil 10–15 aastat tüüd tetä, inne ku tälle mõnõ umakiilse laulu suuhtõ topit. Ja pellädä om, et tuu laul piat sis olõma kas laada- vai peris lorilaul. Tuu perämine tähendäs, et rohkõmb…
Kiri Võrolt. Õnnõlik lõpp vai lõpulda alostus?
Egä lõpp om minkagi vahtsõ alostus ja tuuperäst olõ-i mõtõt ilmangi pelädä, selle et vahtsõnõ alostus saa kõgõ parõmb olla, ku seod õnnõ esi soovimi.
Rasõhil aigõl om kõgõ mõistlikumb jäiä rahuligus, kimmäs umilõ suuvõlõ ja luvva esi nii pall’o hääd,…
Rasõhil aigõl om kõgõ mõistlikumb jäiä rahuligus, kimmäs umilõ suuvõlõ ja luvva esi nii pall’o hääd,…
Kirändüsehuviga külävanõmb
Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võitja Liira Singa om jo latsõst pääst häid juttõ kirotanu. Koolin loeti timä kirändiid iks ette ja oppaja soovit’ täl ülikuuli eesti kiilt opma minnä, a tuu plaan jäi siski katski. Uma Lehe jutuvõistlusõst om tä ossa võtnu pia alostusõst…
Jutuvõistlusõ kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saadõti kokko 66 hääd võrokeelist juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 39.
Päält toimõndusõ hindajidõ kogo hinnas’ katõgooria «Nigu mõtsa hõikat. . . .» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo.
Aituma kirotajilõ, hindamiskogolõ ja lugõjilõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
Pääpreemiä
• Liira Singa, jutt «Jandal puhtil». Jutuvõistlusõ 1. kotus….
Päält toimõndusõ hindajidõ kogo hinnas’ katõgooria «Nigu mõtsa hõikat. . . .» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo.
Aituma kirotajilõ, hindamiskogolõ ja lugõjilõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
Pääpreemiä
• Liira Singa, jutt «Jandal puhtil». Jutuvõistlusõ 1. kotus….
Hindajidõ kokkovõttõ timahavatsõst jutuvõistlusõst
Contra:
Hindamisõ man oll’ hää tuu, et es piä vällä märkmä, määne lugu om periselt sündünü ja määne vällä mõtõldu. Ku kiäki umma unõnäku kõnõlõs, kost ma tiiä, kas tä näkk’ säänest vai es näe. Unõn nätä võit jo egäsugutsit…
Hindamisõ man oll’ hää tuu, et es piä vällä märkmä, määne lugu om periselt sündünü ja määne vällä mõtõldu. Ku kiäki umma unõnäku kõnõlõs, kost ma tiiä, kas tä näkk’ säänest vai es näe. Unõn nätä võit jo egäsugutsit…
Lähembäl olla võit mitund muudu
Joulu omma ussõ iihn. Värviliisi tulõkõisi om armõdu illus kaia ja lätt vahel meelestki, et om aasta kõgõ pümmemb aig.
Arvada võit, et põra omma jo kapsta keedet, kürvitsäsalat purkõ sisen valmis, kingitüseplaani tettü. A om üts asi, mea ega aasta enne joulu ja pühhi aigu ka üles võedas, et tõisi inemiisi, kel kuigi häste ei lähä, tulõs meelen petä ja avita. No om sääne kommõ jäänü, et lämmämbäl…
Arvada võit, et põra omma jo kapsta keedet, kürvitsäsalat purkõ sisen valmis, kingitüseplaani tettü. A om üts asi, mea ega aasta enne joulu ja pühhi aigu ka üles võedas, et tõisi inemiisi, kel kuigi häste ei lähä, tulõs meelen petä ja avita. No om sääne kommõ jäänü, et lämmämbäl…
Priinime lugu: Allas
Seol nimel om parlatsõn Eestin 473 kandjat. Vahtsõlõ kiräviisi pantul põhimõttõlidsõlt sama tähendüsega nimel Alas om 360 kandjat. Priinimmi pandmisõ aigu, ku ainumanõ kiräviis oll’gi vana kiräviis, panti hingelugõmiisi nimekujju Allas 29 mõisan. Kõgõ rohkõmb panti seod nimme Saarõmaal, tervelt 11 mõisan, a Võrumaal kah kuvvõn mõisan. Lihtsämb om üldä, kon seod nimme sukugi es panda: Tartu-, Villändi- ja Pärnumaal. Viimätsest tulõ vällä arvada Kihnu saar, kon Allas panti Ala Tõnissõlõ…
Jandal puhtil
2021. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
1972. aastal oll’ väega külm talv ja maa sügävähe külmänü. Kraadiklaas näüdäs’ miinus 25 kraati. 25. joulukuul lätsimi Tsiistrehe vanatädi puhtilõ.
Hummogu süüdi inne kadonukõsõ välläsaatmist, sõs oll’ kirstupandminõ (leinatalitus). Pikäpääle jõudsõmi Vahtsõliina matusõ pääle. A oh hätä, miä sääl vasta vahtsõ! Haud oll’…
1972. aastal oll’ väega külm talv ja maa sügävähe külmänü. Kraadiklaas näüdäs’ miinus 25 kraati. 25. joulukuul lätsimi Tsiistrehe vanatädi puhtilõ.
Hummogu süüdi inne kadonukõsõ välläsaatmist, sõs oll’ kirstupandminõ (leinatalitus). Pikäpääle jõudsõmi Vahtsõliina matusõ pääle. A oh hätä, miä sääl vasta vahtsõ! Haud oll’…
Kes tõsõlõ mulku kaib, tuu esi sisse satas
Seo lugu juhtu väega pall’o aigu tagasi. Olli sis säitsmeaastanõ, a koolin viil es käü.
Oll’ keväjäne aig. Toomõ joba häitsivä ja tsireli olli minekil. Ellimi säändsen väikun majan, kon oll’ inne üts väikene tarõ, kohe mahtu kats sängü, laud ja les’oga ahi. A põrmandu all oll’ kuup, kon hoiti kardohkit, põrknit, kaalõ ja piite. Keväjäs olliva nuu as’a kõik pääle kardohka är süüdü.
Esä vidi koobast siimnekardohka…
Oll’ keväjäne aig. Toomõ joba häitsivä ja tsireli olli minekil. Ellimi säändsen väikun majan, kon oll’ inne üts väikene tarõ, kohe mahtu kats sängü, laud ja les’oga ahi. A põrmandu all oll’ kuup, kon hoiti kardohkit, põrknit, kaalõ ja piite. Keväjäs olliva nuu as’a kõik pääle kardohka är süüdü.
Esä vidi koobast siimnekardohka…
Tossu Tilda pajatus
Ohkõsõ ijä pääle massa-i tükkü
Egä varahadsõ talvõ aigu nakkas pääle: ärke minke ijä pääle, ijä ei kanna viil! A vai kalamehe tuud kullõsõ. Mõni kogoni suurustas. «Ku ijä kand kajakat, mille tä sis minno ei kanna!» Ummõtõ ilman ei tiiä. . . .
Seo lugu juhtu pall’o aastit tagasi. Võro üts tunnõtumpi kalamiihi Ivaski Albert vaiu Tamula järve pääl läbi ijä. Õnnõs es olõ sääl sükäv, miis pässi vällä ja läts’ är kodo, mis es olõ…
Egä varahadsõ talvõ aigu nakkas pääle: ärke minke ijä pääle, ijä ei kanna viil! A vai kalamehe tuud kullõsõ. Mõni kogoni suurustas. «Ku ijä kand kajakat, mille tä sis minno ei kanna!» Ummõtõ ilman ei tiiä. . . .
Seo lugu juhtu pall’o aastit tagasi. Võro üts tunnõtumpi kalamiihi Ivaski Albert vaiu Tamula järve pääl läbi ijä. Õnnõs es olõ sääl sükäv, miis pässi vällä ja läts’ är kodo, mis es olõ…
Muda Mari pajatus
Hääd nutivapa jouluaigu!
Ma kuuli raadiost, et järgmädse aasta kallendrih omma riigipühä kõik nädälivaihõl ja inemise saava vähämp puhada. No tuu asi om jo parhilla peräle jõudnu. Timahava omma joulupühä õkva täpsele nii, et õnnõ joulupuulpäiv om tüüpäävä pääl. Ja vahtsõaasta nakkas puulpäävä. Või-olla om tuu hää. Midä rohkõmp inemise tüüd tegevä, tuud vähämp jääs aigu ull’uisi tetä.
Ma tiiä-i, kas nõna vasta nutitelehvoni hoitminõ om ull’us, a aju-uurja ütlese, et tuust hääd…
Ma kuuli raadiost, et järgmädse aasta kallendrih omma riigipühä kõik nädälivaihõl ja inemise saava vähämp puhada. No tuu asi om jo parhilla peräle jõudnu. Timahava omma joulupühä õkva täpsele nii, et õnnõ joulupuulpäiv om tüüpäävä pääl. Ja vahtsõaasta nakkas puulpäävä. Või-olla om tuu hää. Midä rohkõmp inemise tüüd tegevä, tuud vähämp jääs aigu ull’uisi tetä.
Ma tiiä-i, kas nõna vasta nutitelehvoni hoitminõ om ull’us, a aju-uurja ütlese, et tuust hääd…
Parm tsuskas: jouluõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
