Võromaa suidsusannakombist tetäs lavvamäng
Vällä om märgit lavvamäng, mink tegemise käävä suidsusannan ja sanna ümbre. Mängu edimäne prototüüp om valmis, no proovitas taad võimaligult pall’odõ inemiisiga läbi mängi ja praavita. Ku häste lätt, saa mäng aasta peräst peris valmis.
«Sääne mäng om viil pruukmalda viis UNESCO…
«Sääne mäng om viil pruukmalda viis UNESCO…
Kultuuritegijä pandva kokko luuva Võro maakunna tiikaarti
Minevä riidi tulli Tsooru rahvamajja kokku nuu, kedä huvitas, kuis kultuuri valdkunnan tsihte säädmine käü ja kuis ka määndsegi selge tulõmini jõuda. Edimäst kõrda olti Võrumaa arõnduskeskusõ kõrraldusõl 11. vahtsõaastakuu pääväl Vahtsõliina rahvamajan, kon uma ala as’atundja (Siili Ragnar,…
Oodõtas Hindätiidmise avvohinna kandidaatõ
Võro instituut üten Võromaa arõnduskeskusõ ja Põlvamaa umavalitsuisi liiduga kuulutas kuvvõndat kõrda välla Hindätiidmise avvohinna konkursi.
Egäüts saa ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli vai kultuuriasotusõ, -ütisüse vai (ütsik)inemise, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvohinna saajas võiva nii inemise ku asotusõ ja…
Egäüts saa ette säädi Vana-Võromaa latsiaia, kooli vai kultuuriasotusõ, -ütisüse vai (ütsik)inemise, kiä huul mi paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb.
Avvohinna saajas võiva nii inemise ku asotusõ ja…
Hurda seltsil tull’ vällä kodoluukogomik
Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts om vällä andnu kodoluukogomigu, kon omma är trükitü Hurda-preemiä saajidõ väiku eloluu ja lövvüs ka juttõ Põlva maakunnaga köüdetüist kultuuritegemiisist.
Raamadu edimädsen jaon loetas üles nuu inemise, kiä omma saanu Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohinna aastil 1992–2021.…
Raamadu edimädsen jaon loetas üles nuu inemise, kiä omma saanu Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohinna aastil 1992–2021.…
Mooste folk kuts muusikit üten lüümä
Eesti rahvamuusigatüütlüisi festival Mooste Elohelü uut kooni 15. radokuuni muusikidõ ossavõtmisõ suuvõ. Timahava oodõtas võistlõjidõ käest tüütlüst Räpinä kihlkunnast kirja pantust laulust «Küläkene väikokõnõ».
Muusigu saava võistluslaulu kaia ja ankeedi täütä kodolehe moostefolk.ee pääl. Mooste Elohelü festival peetäs timahava 15.–16. hainakuul.
UL
Muusigu saava võistluslaulu kaia ja ankeedi täütä kodolehe moostefolk.ee pääl. Mooste Elohelü festival peetäs timahava 15.–16. hainakuul.
UL
Kolm kirvõst
Inemiisil omma iks uma lemmiktegemise. Ku talv tulõ, otsva pall’o tarõ päält suusa vällä. Keväjä jälleki tuvvas tsikli vai jalgratas kuuri alt moro pääle. Suvõl pandas grill tossama ja sügüse kaias, kas seenekorvi sang iks viil korvi kand.
Talvõ tõsõn poolõn om ka mul üts lemmiktegemine. Otsi vällä uma…
Talvõ tõsõn poolõn om ka mul üts lemmiktegemine. Otsi vällä uma…
Plumanni Kaja-Riina: tegemise avitasõ vallu ja halvu mõttit är hoita
Vahtsõaastakuu võro keele iistkõnõlõja PLUMANNI KAJA-RIINA om teküs pensionär. Joba noorõst pääst Võrolt Tal’nalõ lännü Kaja-Riina olõ-i ilmangi umma kodopaika ja kodokiilt unõhtanu. Täämbägi om täl Võro liinan väiku pesäkene, kohe iks mõnõ ao takast tulla.…
Targast ja rumalast vaktsiniirmisest
Vaktsiniirmine oll’ olõman ammu inne tuud, ku tä Euroopan «avastõdi». Peris kimmäle oll’ tä kasutusõl Lähis-Idan ja . . . . Eestin. Eestin om üles kirutõt juhus, kon külä nõid pästse är marusoe purõtu inemise, kiä timä poolõ pöörivä. Osa püürdivä liina tarku arstõ poolõ, nuu…
Kiri Võrolt. Põrmandurõivast pini
Naabrimehe aknõn paistus valgus. Koputa, kutsutaski sisse. Miis istus köögitabureti pääle ja kõnõlõmi, nigu õks, ku kõrraga näe tä jalgu iin põrmandu pääl tõist miist videlemän.
«Kiä taa viil om? Om tä iks elon?» Nakka loomu sunnil pulssi kumpma.
«Ehh, taa om pini, kae, anna…
«Kiä taa viil om? Om tä iks elon?» Nakka loomu sunnil pulssi kumpma.
«Ehh, taa om pini, kae, anna…
Kalaluulõ olõ ei kalaluu!
Koržetsi Vladislav om kokku säädnü «Eesti kalaluule antoloogia», miä võissi olla egä kultuurihuviga kalamehe üükapiraamat. Sälläkotiga kalalõ üten võtmist ei julgu soovita, selle et sõs või tähelepandminõ püüdmise päält är minnä, pääleki kaald inämb ku 700 leheküllega raamat 1233 grammi. Nigu üts paras haug vai…
Mis kusi mass?
Kuna ma uma tüü peräst piä väega pall’o ümbre sõitma, sis ma kirota säändsest as’ast nigu kusõmiskultuur.
Kõgõpäält täämbädsest aost. Egän bussijaaman omma joba prõlla vetsu olõman. A esiasi om, pall’o piät inne masma, ku sinnä sisse saat minnä. Viimädse hinna (ku vaihõpääl ei olõ nõstõt) omma Võro bussijaaman 20 senti, Tarto bussijaaman 40 senti ja Põlva vahtsõn bussijaaman 50 senti. Ku hummogu minnä, sis omma eski ruumi puhta, a ku õdaksaiõn, sis om…
Kõgõpäält täämbädsest aost. Egän bussijaaman omma joba prõlla vetsu olõman. A esiasi om, pall’o piät inne masma, ku sinnä sisse saat minnä. Viimädse hinna (ku vaihõpääl ei olõ nõstõt) omma Võro bussijaaman 20 senti, Tarto bussijaaman 40 senti ja Põlva vahtsõn bussijaaman 50 senti. Ku hummogu minnä, sis omma eski ruumi puhta, a ku õdaksaiõn, sis om…
Priinime lugu: Kersna, Kärsna ja Kerstna
Nimel Kersna om täämbädsen Eestin 32 kandjat, nimel Kärsna 45 kandjat. Viil omma olõman nimi Kerstna 35 kandjaga ja väega harv Kärstna, a tuu nimepaari peritolu sais erälde. Kõiki nellä varjantsi välläütlemine oll’ edimält ütstõsõlõ väega lähkün, selle et Võrumaal üteldäs Kersnat pikä s-iga [kerssna], mitte *[kerrsna]. Seo -ss om -st kulumisõ tulõmus. Nime alussõs om vana edenimi, saad alambsaksa edenimest Kersten, baltisaksa välläütlemisen ka [kärsten]. Peris…
Kuis mi Uunoga kunna praatsõmi
Võijummal, mõnõ latsõpõlvõst peri pildi ommava viil nii elun!
Kunagi kuldsõl aal minevä saandi keskpaiku eläsi aktiivsõt ellu Võrumaal. Sääl Rõugõ takan oll’ üts väikene koolikõnõ – Ristemäe algkuul –, kon mi imä Saarõ Ada oll’ kuulmeistri ja esä Aksel ai saman majan noid rahvamaja…
Kunagi kuldsõl aal minevä saandi keskpaiku eläsi aktiivsõt ellu Võrumaal. Sääl Rõugõ takan oll’ üts väikene koolikõnõ – Ristemäe algkuul –, kon mi imä Saarõ Ada oll’ kuulmeistri ja esä Aksel ai saman majan noid rahvamaja…
Tossu Tilda pajatus
Kuis 101aastanõ memm nuurilõ är tekk’
Mineväl talvõl vasta keväjät nilvõstu 101aastanõ memm hoovin ja murdsõ är puusaluu. Mille oll’ nii vanal inemisel nilbõga vaia vällä minnä, vot ei tiiäki. Edesi tull’ täl mitu kuud Tartu liinan haigõmajan olla. Memm oll’ pikkä aigu üten Tartumaa maakoolin opanu latsilõ eesti kiilt ja kirändüst. Haigõmajan ollõn lugõsi ta läbi kolm raamatut. Vana koolioppaja tekk’ egästütest ka sisukokkuvõttõ. Ülepää oll’ ärksa meelega memmekene huvitõt kõgõst, mis…
Mineväl talvõl vasta keväjät nilvõstu 101aastanõ memm hoovin ja murdsõ är puusaluu. Mille oll’ nii vanal inemisel nilbõga vaia vällä minnä, vot ei tiiäki. Edesi tull’ täl mitu kuud Tartu liinan haigõmajan olla. Memm oll’ pikkä aigu üten Tartumaa maakoolin opanu latsilõ eesti kiilt ja kirändüst. Haigõmajan ollõn lugõsi ta läbi kolm raamatut. Vana koolioppaja tekk’ egästütest ka sisukokkuvõttõ. Ülepää oll’ ärksa meelega memmekene huvitõt kõgõst, mis…
Muda Mari pajatus
Kastist vällä!
Ma kuuli raadiost, et seo aasta om raamadukogoaasta. Tuu om hää, sõs lastas vast rohkõmb inemiisi jälki raamadukokko sisse. Vaihõpääl sai õnnõ ussõ takah raamadukasti kaia. A kastiga saa-i jo kõnõlda. Mitmõl puul nakas’ õkva vahtsit raamaduklubisid tekkümä.
Kastist sai vällä ka Joala Jaak. Ega täl kül vaiht olõ-i, koh tä sais, inemiisi silmä iist om tä iks är käkitü. Nüüd võissi poliitigu jälki rahakotti tuuluta ja panda mälestüsmärgi sinnä kotusõ pääle,…
Ma kuuli raadiost, et seo aasta om raamadukogoaasta. Tuu om hää, sõs lastas vast rohkõmb inemiisi jälki raamadukokko sisse. Vaihõpääl sai õnnõ ussõ takah raamadukasti kaia. A kastiga saa-i jo kõnõlda. Mitmõl puul nakas’ õkva vahtsit raamaduklubisid tekkümä.
Kastist sai vällä ka Joala Jaak. Ega täl kül vaiht olõ-i, koh tä sais, inemiisi silmä iist om tä iks är käkitü. Nüüd võissi poliitigu jälki rahakotti tuuluta ja panda mälestüsmärgi sinnä kotusõ pääle,…
Parm tsuskas: inämb ei jõvva!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
