Talv pakk lumõrõõmu
Seo talv lumõpuudust kurta ei saa. Rõõmusõnnom om tuu kõigilõ noilõ, kiä talvitsõst spordist luku pidävä. Mitmõn paigan omma suusaraa sisse sõidõtu ja liuplatsi tettü. Ka nõstuki mäki pääl omma käümä pantu.
Sääne luminõ talv tulõtas miilde üte paarisaa aasta vannudsõ luulõtusõ. Tuu om kirotanu Oldekopi Gustav…
Sääne luminõ talv tulõtas miilde üte paarisaa aasta vannudsõ luulõtusõ. Tuu om kirotanu Oldekopi Gustav…
Käü 2021. aasta keeleteo rahvahääletüs
Haridus- ja tiidüsministeeriüm üten Imäkeele seltsiga omma rahvahääletüsele vällä säädnü 32 mineväaastast keeleteko, mink hulgast valitas vällä aasta keeletego (valiva ütenkuun parhillanõ ja inneskidse haridus- ja tiidüsministri) ja rahvaavvohind (valitas rahvahääletüsega).
Aasta keeleteo konkursi tsihis om kittä keelega köüdetüid tegemiisi. Rahvahääletüs käü kooni 27. radokuu kesküüni, võitja kuulutõdas vällä 16. urbõkuul.
Nigu innegi, või ka seokõrd hääletüsele pantuidõ tekõ siäst löüdä mitu võro keelega köüdetüt tegemist. Näütüses võrokeeline koolimuusikal…
Aasta keeleteo konkursi tsihis om kittä keelega köüdetüid tegemiisi. Rahvahääletüs käü kooni 27. radokuu kesküüni, võitja kuulutõdas vällä 16. urbõkuul.
Nigu innegi, või ka seokõrd hääletüsele pantuidõ tekõ siäst löüdä mitu võro keelega köüdetüt tegemist. Näütüses võrokeeline koolimuusikal…
Käsitüükaupu ja -meelüsside konkurss
Valla läts’ Vana-Võromaa käsitüükonkurss «Kirjun om väke / Vana-Võromaa mustrivägi».
Vahtsidõ käsitüükaupu ja -meelüsside luumisõ konkurss käü mahalakuu 29. pääväni. Avvohinna saanu tüü saava selges lehekuu 5. pääväl.
Täpsämbät teedüst saat konkursi kõrraldaja Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ Mol’oraamadu lehe päält facebook.com/vanavoromaahandycraft/ vai Oja Vilve käest tel 554 1999.
UL
Vahtsidõ käsitüükaupu ja -meelüsside luumisõ konkurss käü mahalakuu 29. pääväni. Avvohinna saanu tüü saava selges lehekuu 5. pääväl.
Täpsämbät teedüst saat konkursi kõrraldaja Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ Mol’oraamadu lehe päält facebook.com/vanavoromaahandycraft/ vai Oja Vilve käest tel 554 1999.
UL
Meelehariminõ mõtsatii pääl
Seokõrd ma sõidi tüüle läbi mõtsa. Es taha minnä tõisi massinidõga trassi pääle taplõma.
Mullõ miildüs sõita maateid liinan lubatu kibõhusõga. Nii ei tuhisõ maailm must müüdä, saa iks midägi nätä kah. Seokõrd oll’ üüse sadanu lumi puiõlõ valgõ kaska sälgä säädnü. Tsipa iinpuul läts’…
Mullõ miildüs sõita maateid liinan lubatu kibõhusõga. Nii ei tuhisõ maailm must müüdä, saa iks midägi nätä kah. Seokõrd oll’ üüse sadanu lumi puiõlõ valgõ kaska sälgä säädnü. Tsipa iinpuul läts’…
Hää latsõ laulukiil
Väikuid latsi keeletäs kõik aig ja hää latsõ kullõsõ iks sõnna.
A tuud, mis pää seen käü, mõtlõmist, saa-i kiäki är keeldä
Arvada ei olõ ma olnu ainus lats maamuna pääl, kiä pidi väikuna kullõma kõgõsugumaidsi kiildmiisi. Ma olli umbõ hää lats ja kulssi õkva sõna päält sõnna.…
A tuud, mis pää seen käü, mõtlõmist, saa-i kiäki är keeldä
Arvada ei olõ ma olnu ainus lats maamuna pääl, kiä pidi väikuna kullõma kõgõsugumaidsi kiildmiisi. Ma olli umbõ hää lats ja kulssi õkva sõna päält sõnna.…
Hää latsõ laulukiil
Väikuid latsi keeletäs kõik aig ja hää latsõ kullõsõ iks sõnna.
A tuud, mis pää seen käü, mõtlõmist, saa-i kiäki är keeldä
Arvada ei olõ ma olnu ainus lats maamuna pääl, kiä pidi väikuna kullõma kõgõsugumaidsi kiildmiisi. Ma olli umbõ hää lats ja kulssi õkva sõna päält sõnna.…
A tuud, mis pää seen käü, mõtlõmist, saa-i kiäki är keeldä
Arvada ei olõ ma olnu ainus lats maamuna pääl, kiä pidi väikuna kullõma kõgõsugumaidsi kiildmiisi. Ma olli umbõ hää lats ja kulssi õkva sõna päält sõnna.…
Pentti Linkola ja kolm kaunist sõnna
Mõnõ aasta iist läts’ mii hulgast är korgõst koolitõt suumlanõ, kiä umast koolitusõst suurt es hooli ja elli esiesäde kombõl tollõst, midä maal vai viil tälle pakku oll’. Säändse elu man sai tä nii mõnõgi asja hindäle selges mõtõlda. Üts säändsiid asju om…
Tõsõ kundi otsast. Luutus and jõudu
Paistus, et um aig, ku inemise võinu hindä seen löüdä tsipa inämb luutust.
Mullõ trehväs’ kätte Viktor Emil Frankli raamat «. . . .ja siiski tahta elada». Sääl oll’ väega pikält juttu autori elost. Tuust, kuis tä juudina trehvü kuunduslaagrihe, kõigist noist jälehüisist. Ütle ausalõ, lugõsi…
Mullõ trehväs’ kätte Viktor Emil Frankli raamat «. . . .ja siiski tahta elada». Sääl oll’ väega pikält juttu autori elost. Tuust, kuis tä juudina trehvü kuunduslaagrihe, kõigist noist jälehüisist. Ütle ausalõ, lugõsi…
Luudusõpiltnik Müürsepä Tuule
Võromaalt Antsla kandist peri luudusõpiltnik MÜÜRSEPÄ TUULE om ummi piltega varrambagi silmä paistnu, a no õnnistu täl jõuda riikevaihõlidsõl maastigupildivõistlusõl 238 parõmba sekkä.
Uma Leht uur Tuule käest, mis võistlus tuu oll’ ja midä tä parhilla tege.
Mis võistlus om International Landscape Photographer of the…
Uma Leht uur Tuule käest, mis võistlus tuu oll’ ja midä tä parhilla tege.
Mis võistlus om International Landscape Photographer of the…
Vaia om sõpra, aga ka pruuti vai peigmiist!
Pea omgi sõbrapäiv käen, medä mi hää meelega tähistä. Valentinipäiv om konagi algusõ saanu hallõst luust, aga tuud mi põra miilde ei tulõta. Mõtlõmi enämb tuu pääle, ku pall’u kelgi sõpru ja kallid inemiisi om.
Linna Reet kirut’ ildaaigu Tiiu aokirjan, et vanõmban iän om hõel henele sõpra löüdä. Nii või olla, a ku tõsõst küllest märguta, keskiälitse ja vanõmba vast ei häbendelle tõsõlõ vällä üldä, et nakami…
Linna Reet kirut’ ildaaigu Tiiu aokirjan, et vanõmban iän om hõel henele sõpra löüdä. Nii või olla, a ku tõsõst küllest märguta, keskiälitse ja vanõmba vast ei häbendelle tõsõlõ vällä üldä, et nakami…
Rikas om tuu, kiä veidü kulutas
Ma tahassi olla õnnõ pensionär. Võissi kavvõmb maada ja ei piässi talvõl nilbõ ja külmäga hummogu pümmega vällä minemä. Arva, et olõ elon nii pall’o tüüd tennü ja uma pensioni vällä tiinnü, mille iist vanaduspõlvõ pitä.
Paar talvõ olligi sääne kodonõ pensionär. Hää oll’ külh lämmän tarõn istu. Kait läbi aknõ vällä, kuis tuisas’ ja tormas’ ja koit sukka. A elo om niipall’o kallimbas lännü, et ei elä inämb pinsist…
Paar talvõ olligi sääne kodonõ pensionär. Hää oll’ külh lämmän tarõn istu. Kait läbi aknõ vällä, kuis tuisas’ ja tormas’ ja koit sukka. A elo om niipall’o kallimbas lännü, et ei elä inämb pinsist…
Priinime lugu: Kahr, Kahro ja Kahre
Nimme Kahr kand parhilla Eestin 86 inemist. Nimel Kahro om kandjit rohkõmb – 145. Algusõn sama tähendüsega om viil nimi Kahre – 96 kandjat. Kõik nime pandmisõ es pruugi tähendä kahru, selle et ka nimme Kaar (210 kandjat) võidi saksa muudu kirota Kahr, a uurminõ näüdäs järgmäst:
Taheva mõisan panti Kahr kujul Kachr. Niimuudu sai kirota õnnõ välläütlemisen h-ga sõnna, a et Tahevan om kotus Kaaramõisa, sõs om iks…
Taheva mõisan panti Kahr kujul Kachr. Niimuudu sai kirota õnnõ välläütlemisen h-ga sõnna, a et Tahevan om kotus Kaaramõisa, sõs om iks…
Kolmõkõrdnõ lugõmaoppus
Ma ollõv olnu väikun sääne lats, kink tervüs latsiaian vasta es piä. Ma eski ei mälehtä, et ma sääl käünü olõs. Nii kasvi ma kuuliminekini vanavanõmbidõ hoolõ all. A näil oll’ väiku maja- ja eläjäpidämine ni ütsjago õiõndamist. Nii ollimi vanavanaimäga katõkõisi tarõseltsilidse. Suvõl sai…
Uudishimo – tarkusõ imä vai meele himo?
Üte pääliina oppamisõasutusõ man puiõ pääl eläs mitmit kurnõ oravit. Ku mitu, täpsele tiiä ei. Liinaelo miildüs näile, hulga lihtsämb jo ku mõtsan vai maakolkan. Aknõ pääle pandas hääd ja parõmbat, siimnit ja pähkmit, eski tuul aol ku luudus näid ei paku. Tenotähes piät hinnäst õnnõ mõnikõrd nigu modell aknõ pääl näütämä ja handa keerotama. Ja ega elläi ull’ olõ ei, timä käü õks täpipäält noidõ aknidõ…
Tossu Tilda pajatus
Poiskõnõ pand’ oppaja paika
Üten maa-algkoolin oll’ viguriid täüs poiskõnõ. Es lää päivägi müüdä, ku tä mõnõ vimkaga ei olõs esinenü.
Mõnõ latsõ olli kadõhõgi, et näil sääne and puudu. Mõnikõrd julgu eski oppaja latsiga üten naarda. Tõõnõkõrd oll’ viguridõ geeniusõl tsiatemp vällä mõtõld, nii et häätahtlik oppaja pidi poiskõist nuhtlõma.
Kes inämb mäletäs, millega poiskõnõ tuu päiv nakkama sai, a oppaja otsust’ timä pääle tunnõ koolimajja kinni jättä. Hindäl oll’ külä pääl as’aajamist. Kongi…
Üten maa-algkoolin oll’ viguriid täüs poiskõnõ. Es lää päivägi müüdä, ku tä mõnõ vimkaga ei olõs esinenü.
Mõnõ latsõ olli kadõhõgi, et näil sääne and puudu. Mõnikõrd julgu eski oppaja latsiga üten naarda. Tõõnõkõrd oll’ viguridõ geeniusõl tsiatemp vällä mõtõld, nii et häätahtlik oppaja pidi poiskõist nuhtlõma.
Kes inämb mäletäs, millega poiskõnõ tuu päiv nakkama sai, a oppaja otsust’ timä pääle tunnõ koolimajja kinni jättä. Hindäl oll’ külä pääl as’aajamist. Kongi…
Muda Mari pajatus
Tsõõrigu jutu hõlahus
Ma kuuli raadiost, et kõgõh om süüdü pääministri. Kas seo om määnegi talv? Minevä valitsusõ aigu külh säänest asja es olõ, et üts päiv om pia kolmkümmend kraati külmä ja tõõnõ päiv joba kolm kraati lämmind. Külm piät iks paar nädälit olõma, saa ei üles-alla karõlda nigu elektrihind.
No odavat vuulu tahassi külh. A pääministri olõ ei tuulõparkõ ehitänü. Ja parhilla taht nuu vooluveski ehitä võlss kotusõ pääle. Parõmb tekku kõik…
Ma kuuli raadiost, et kõgõh om süüdü pääministri. Kas seo om määnegi talv? Minevä valitsusõ aigu külh säänest asja es olõ, et üts päiv om pia kolmkümmend kraati külmä ja tõõnõ päiv joba kolm kraati lämmind. Külm piät iks paar nädälit olõma, saa ei üles-alla karõlda nigu elektrihind.
No odavat vuulu tahassi külh. A pääministri olõ ei tuulõparkõ ehitänü. Ja parhilla taht nuu vooluveski ehitä võlss kotusõ pääle. Parõmb tekku kõik…
Parm tsuskas: Pekingi olümpiä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
