Hindätiidmise avvohinna 2022
Imäkeelepääväl anti kätte 2022. aastaga Hindätiidmise avvohinna. Avvohinnaga kitt Võro instituut üten Põlva ja Võro umavalitsuisiga Vana-Võromaa latsiaidu, kuulõ, asotuisi-ettevõtjit ja inemiisi, kiä omma tennü uma põlitsõ keele ja meele hoitmisõ hääs süämega tüüd. Seokõrd anti vällä neli avvohinda.
Võro latsiaid Sõleke oll’ üts edimäidsi Vana-Võromaa…
Võro latsiaid Sõleke oll’ üts edimäidsi Vana-Võromaa…
Tiatrikuu võro keele iistkõnõlõja om näütlejä ja jutustaja Jansonsi Silvi
Imäkeelepääväl andsõ minevä kuu võro keele iistkõnõlõja Tootsi Tiit seo ammõdi üle Jansonsi Silvile.
Silvi om pidänü tähtsäs võro keelen juttõ kõnõlõmist ja näütlemist. Vahtsõnõ iistkõnõlõja pruuv egä päiv midägi võro keelen märgota. Seo…
Silvi om pidänü tähtsäs võro keelen juttõ kõnõlõmist ja näütlemist. Vahtsõnõ iistkõnõlõja pruuv egä päiv midägi võro keelen märgota. Seo…
Vahtsõn blogin kirotõdas võro keelen võro keelest
Vahtsõn pääväkirotusõn (blogi) vorokiil.blogspot.com kirotasõ Plado Helen, Saarõ Evar, Fastrõ Mariko, Kalla Urmas ja Jüvä Sullõv artikliid võro keelest ja seo pruukmisõst. Kõik naa kirotaja omma keeleinemise, kink egäpäävätüü om võro keelega köüdet. Tegijide plaan om, et egä nätäl avaldõdas…
Vana-Võromaa savvusannakombõ jõudsõ EXPO näütüsele Dubain
21. urbõkuul kõnõl’ Mooska talo pernanõ Veeroja Eda EXPO maailmanäütüse Eesti paviljonin Dubain Vana-Võromaa savvusannakombist. Huvilidsõ saiva vihtu ja kaia virtuaalprille abiga, kuis sannankäümine vällä näge.
UL
UL
Kas häädüs häädüs?
Tuu om määnegi elo tasakaalu asi, et ku keerolidsõl aol hariligust inämb kurjust üles nõsõs, löüdvä pall’o inemise hindä seen üles häädüse. Inämbüs inemiisi, kedä ma tiiä, omma perämädsel aol hädäliidsile rahha vai asju andnu. Abis ja häädüse märgis või olla ka lihtsäle pallõminõ ja häie…
Mol’okausta ohvridõ avvusammas
Tuu oll’ 9. urbõkuul 2022, ku ma avasti, et 12 aasta iist om Mol’okaustah olnu sääne lõim. Kõgõpäält ma kiroti: «Üle jõõ määnekine hol’do pess midägi päiv otsa ja tuu kopsmise pääle tundus mullõ kõik aig, et kass om aknõ takah ja taht tarre…
Kiudutamisõ aastapäävä aigu
Ma olõ Tsiberin sündünü «rahvavaindlasõ» tütär. Inne kuuliminekit arvssi: imä oll’ iks midägi kurja tennü, minkperäst muido tä kiudutõti 25. urbõkuu pääväl 1949. Mu imä es jõvva jo mullõ midägi kõnõlda, opata, ilma asju seletä. Lumõtorm nõstsõ tä võlsivallast korgõmbalõ – taivahe. Ma jäie, aastanõ lats, maaha riiki, kon mullõ panti rõnda väiku Lenini pildiga viisnukk, peräst rüükse pioneerirühmä esimehe rollin: juundu, valvõl! Saimi rivivõigõlusõl edimädse kotusõ. Käve Artekin.…
Suur kõtt ja lõualott omma hädäohun
Suurõn ilman om nii pall’u uudist, et kats kõgõ suurõmbat slaavi rahvast sõimasõ tõnõtõist täpselt üte ja sama sõnaga – fašist! Kummagi kotsilõ tuu sõna eriti ei passi ja tuud om püüdnü rahvalõ selges tetä vinne aoluuprofessor Andrei Fursov. Targõmba saava aru küll,…
Kiri Võrolt. Kiri Kreutzwaldilõ
Hää Lauluesä, sõnasäädjä!
Kiroda Sullõ, selle et arva, et saat must arvo. Tunnõt minno jo ammu, selle et olõmi Sukka trehvänü. Su majan, aian, haigõmaja man. Olõt minno kõrdo nännü Su istudõdut tammõpuud kallistaman.
Ka mul om tan liinan süämeasi, tulli ummi juuri mano tagasi. Inne…
Kiroda Sullõ, selle et arva, et saat must arvo. Tunnõt minno jo ammu, selle et olõmi Sukka trehvänü. Su majan, aian, haigõmaja man. Olõt minno kõrdo nännü Su istudõdut tammõpuud kallistaman.
Ka mul om tan liinan süämeasi, tulli ummi juuri mano tagasi. Inne…
Kolm Ukraina-luku Poola reisi päält
Ma piät tunnistama, et jäi haigõs. Päält tuud, ku vabariigi aastapääväst pääle Ukrainan sõda käü, ei suta ma inämb kirätüüd tetä. Kõik võtt hulga inämb aigu, egä kümne minodi takast kae uudissit. Mitmõ mu tutva ütlese, et näil om sammamuudu: jõvvulda olõk, miil…
Talomuro ilmaruum kesk pääliina
Tiidäolõvalt om edimäne kõrd, ku Kumu kunstimuusõumin saat näütüse aigu võrokeelist giidi kullõlda. Lõuna-Eesti maalikunstnigõ näütüst «Talomuro ilmaruum» kaema minnen võit julgõhe küssü võrokeelist giidi hindäle kõrva sisse kõnõlõma.
Välläpanõk oll’ väega huvitav, pall’o mitmõsugumaidsi töid ja kunstnikkõ, kel Lõuna-Eestiga köüdüs.
Kuikki näütüs oll’ joba eelmidse…
Välläpanõk oll’ väega huvitav, pall’o mitmõsugumaidsi töid ja kunstnikkõ, kel Lõuna-Eestiga köüdüs.
Kuikki näütüs oll’ joba eelmidse…
Priinime lugu: Suuder
Seol nimel om Eestin 108 kandjat. Nime vanan kiräviien algkujul Suder om kandjit 16. Nimi om peri nelläst nukast üle Eesti.
Helme kihlkunna Kärstnä mõisan panti Suder ütele taluperrele, kinka lisanimi vai esiki talunimi oll’ joba varõmb Suuder vai Suudre, nt 1811 Suhder Anss. Helme mõisan sai sama priinime kats nuurt miist. Tävveste võimalik, et nä olli Kärstnä ummiga sugulasõ.
Vahtsõ-Antsla mõisan saiva sama priinime Suder Pihlõni Jakapi Juhani läsk ja neli poiga,…
Helme kihlkunna Kärstnä mõisan panti Suder ütele taluperrele, kinka lisanimi vai esiki talunimi oll’ joba varõmb Suuder vai Suudre, nt 1811 Suhder Anss. Helme mõisan sai sama priinime kats nuurt miist. Tävveste võimalik, et nä olli Kärstnä ummiga sugulasõ.
Vahtsõ-Antsla mõisan saiva sama priinime Suder Pihlõni Jakapi Juhani läsk ja neli poiga,…
Sünnütüs ilma rasõhusõlda
1978. aastagal elli Rammuka küläh pere: Karla, Salmõ ja näide poig Aivar. Perrä om jäänü õnnõ Aivar, kiä läts’ kah vällämaalõ elämä.
Salmõ käve ka üttealasi mi poolõ ja teedüst’ uudist, et timä om käümä pääl. Mu imä käske täl minnä Võrolõ naisitohtri mano, et…
Salmõ käve ka üttealasi mi poolõ ja teedüst’ uudist, et timä om käümä pääl. Mu imä käske täl minnä Võrolõ naisitohtri mano, et…
Mustlasõ
Meil Võro liinah om mustlaisi kogukund väigukõnõ, siski piämi rehkendämä näide tõistmuudu elokõrraldamisõ ja uma näoga.
Harilikult mindäs paari õnnõ umast rahvast paarilidsõga. Om erändiid kah, a nuu abielo ei püsü kavva. Ma tiiä kattõ paari. Edimädsel juhtumisõl tõi mustlanna ilmalõ latsõ, a paari aasta peräst jätse latsõ mehele kasvata.
Tõõsõl juhul tõiõ üts mu kooliveli sõaväest hindäga mustlanna üteh. Miis olle traktorist, naanõ võeti kah kolhoosi liikmõs. Timäga olle nii, et ku naksi sügüsedse tüü,…
Harilikult mindäs paari õnnõ umast rahvast paarilidsõga. Om erändiid kah, a nuu abielo ei püsü kavva. Ma tiiä kattõ paari. Edimädsel juhtumisõl tõi mustlanna ilmalõ latsõ, a paari aasta peräst jätse latsõ mehele kasvata.
Tõõsõl juhul tõiõ üts mu kooliveli sõaväest hindäga mustlanna üteh. Miis olle traktorist, naanõ võeti kah kolhoosi liikmõs. Timäga olle nii, et ku naksi sügüsedse tüü,…
Tossu Tilda pajatus
Kuis külänaasõ petetüs saiva
Kolm naist olli külä keskel tii viirde juttu ajama jäänü. Jutus tulli uma külä inemise ja näide elu. Muidoki olli naa jutu innembägi kõnnõ all olnu, a kost sa uudissit kõgõ võtat. Välän oll’ varahanõ kevväi. Mõnõn kotsin oll’ viil lummõ maan, a päiv paistu ja tekk’ olõmisõ lämmäs. Mõnnus oll’ juttu kedrata.
Tiid pite tull’ rattaga külä kõgõ suurõmb tembumiis Toots. Perisnimi oll’ timäl tõõnõ, tempõ perrä naati tedä…
Kolm naist olli külä keskel tii viirde juttu ajama jäänü. Jutus tulli uma külä inemise ja näide elu. Muidoki olli naa jutu innembägi kõnnõ all olnu, a kost sa uudissit kõgõ võtat. Välän oll’ varahanõ kevväi. Mõnõn kotsin oll’ viil lummõ maan, a päiv paistu ja tekk’ olõmisõ lämmäs. Mõnnus oll’ juttu kedrata.
Tiid pite tull’ rattaga külä kõgõ suurõmb tembumiis Toots. Perisnimi oll’ timäl tõõnõ, tempõ perrä naati tedä…
Muda Mari pajatus
Kats kangõt
Ma kuuli raadiost, et taa koroonahaigus om jo kats aastat maailma pite ümbre käünü. Võissi arvada, et nüüd om kõikilõ selge, kuimuudu tuust haigusõst jako saia. A kost, kõik mi tiiämi mitond inemist, kiä omma jo tõist kõrda koroonah.
Tuu koroona om nigu Vinne president. Mõistusõga olõ-i võimalik arvu saia, mille nä nii tegevä. Nä ei piä määndsestki säädüsest kinni. Jääs õnnõ uuta, kumb inne umalõ kangusõlõ perrä and ja inemise rahulõ…
Ma kuuli raadiost, et taa koroonahaigus om jo kats aastat maailma pite ümbre käünü. Võissi arvada, et nüüd om kõikilõ selge, kuimuudu tuust haigusõst jako saia. A kost, kõik mi tiiämi mitond inemist, kiä omma jo tõist kõrda koroonah.
Tuu koroona om nigu Vinne president. Mõistusõga olõ-i võimalik arvu saia, mille nä nii tegevä. Nä ei piä määndsestki säädüsest kinni. Jääs õnnõ uuta, kumb inne umalõ kangusõlõ perrä and ja inemise rahulõ…
Parm tsuskas: keväjä alostus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
