Võrokõisi rahvarõivatarõst saa mängoga rahvarõivaoppust
Vana-Võromaa kultuurikuan om võrokõisi rahvarõivatarõ, kon saa nätä Vana-Võromaa rahvarõivit ja egäsugumast teedüst rahvarõividõ kotsilõ. Tarõn saa mängi ka esierälist mängo, miä juhatas huviliidsi poolõtõistku aastasaa tagodsõhe maarahva rõivamoodu maailma.
Tego om välläpanõgi perrä tettü kaardimängoga, kon piltküsümüse ja…
Tego om välläpanõgi perrä tettü kaardimängoga, kon piltküsümüse ja…
Mõnistõ kooli opihuvipäivil tetti võro keele viktoriini
Opihuvipäävä munapühhi nädälil tõiva Mõnistõ kuuli hulga küläliidsi, alatõn tiidüsilmast kooni kiili ja kinäde kunstõ maailmani vällä.
Suurõ ilma kiili kõrval oll’ valla ka võro keele tüütarõ, kon toimõndi Võro instituudi projektijuhi Allasõ Tiia ja Kabuna Kaile. Seokõrd es piä…
Suurõ ilma kiili kõrval oll’ valla ka võro keele tüütarõ, kon toimõndi Võro instituudi projektijuhi Allasõ Tiia ja Kabuna Kaile. Seokõrd es piä…
Opilaisi tiidüstöie konkurss tõi Võromaalõ hulga avvohindu
Eesti tiidüsagõntuuri ja haridus- ja tiidüsministeeriümi kõrraldõdul timahavadsõl opilaisi tiidüstöie konkursil tull’ Võromaalõ hulga avvohindu.
Üte pääpreemiäst põhikooliastmõn sai Parksepä keskkooli opilanõ Lupi Marie Martine, kink tüü oll’ Eesti tsirkõ maalmisõst vesivärvega. Parksepä keskkooli opilanõ Niido Karolin sai…
Üte pääpreemiäst põhikooliastmõn sai Parksepä keskkooli opilanõ Lupi Marie Martine, kink tüü oll’ Eesti tsirkõ maalmisõst vesivärvega. Parksepä keskkooli opilanõ Niido Karolin sai…
«Mino Võromaa 35» saak salvõn
Latsi ja nuuri 35. võrokiilside kirätöie võistlusõlõ «Mino Võromaa» tull’ tsõõrik arv töid – 50. Parõmba kirätüü avit’ vällä valli hindajidõ kogo: Kreutzwaldi muusõumi juhataja Hollo Aimi, Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, võrokõnõ ja võrgoväreti «Üts rahvas – kats kiilt» iistvõtja Kelbä Raivo ja…
Nepijaht
Olõ makki poiskõsõn jahimiis olnu. Iks ajaja, a keskkooli aigu võti mõnikõrd püssä sälgä ja lätsi peris ütsindä nepijahti. Keväjäõdak Peräniidü pääl, kergele joba hämmär, ja säält tä tull’: iks krooks ja krooks ja tsirguvile. Sis tull’ pääst lunt haarda ja korgõlõ õhku visada. Müüdä mõtsaviirt linnanu esänepp pidi…
Korneli Viiu: nall’u tüküs nii pall’o tulõma, et ei jõvva naid kirja panda
Inneskine raamadupidäjä, põlinõ Võro liina inemine Korneli Viiu tekk’ pensipõlvõn päämidselt näpotüüd, a sis nakas’ Facebooki grupin «Võro kiil» nall’a viskama ja luulõtuisi kirotama. Ummi postituisiga om tä hindäle võitnu hulga avvostajit. A tuujaos,…
Jalgpall, lammas ja Ragnarök
Jalgpall om tuu mäng, kon üte mängvä ja ülejäänü ennustasõ tulõmust. Vahtsõmbal aol om küll ennustamine antu eläjiide kätte. Nail mindev parembalõ täppi.
Inemise umakõrda ennustasõ, kas parembalõ pand täppi saarmas vai madu-huss. Vot, ma olõ kah tuu tõist tüüpi ennustaja. Ennusta, kas paremb ilmaennustaja om…
Inemise umakõrda ennustasõ, kas parembalõ pand täppi saarmas vai madu-huss. Vot, ma olõ kah tuu tõist tüüpi ennustaja. Ennusta, kas paremb ilmaennustaja om…
Kiri Võrolt. Must miil
Mi elä keerolidsõl aol ja taa herevüse seen kõik aig rõõmsa sutva olla õnnõ tugõvamba. Tundlikumba jääse haigõs ja üts vaimotervüse suurõmb kiusaja om pitsüs (depressioon), väega mitmõsugumaidsi tunnussidõga haigus.
Statistiga perrä om meil Eestin umbõs 90 000 depressioonihaigõt ja arvatas, et egä viies inemine põdõ elo…
Statistiga perrä om meil Eestin umbõs 90 000 depressioonihaigõt ja arvatas, et egä viies inemine põdõ elo…
Naha – külä perämidseh vallah
Täämbäne Naha külä jutt kääse väegadõ vanno aigo piti. Ega mi häste ei tiiä, määne elo oll’ Ahja ja Võu jõki, Lämmijärve ja Miilva suu vaihõl päält tuhandõ aasta tagasi.
Tuu Maavalla perämine vald oll’ maailm umaette, kohe võõra tulliva lootskidega, tahts’eva süvvä ja veetkese…
Tuu Maavalla perämine vald oll’ maailm umaette, kohe võõra tulliva lootskidega, tahts’eva süvvä ja veetkese…
Raamat Urvastõ surnuaida matõtuist tunnõtumbist inemiisist
Vällä om tulnu raamat Urvastõ surnuaida matõtuist tunnõtumbist inemiisist. Raamadu om kokko säändü Raudsepä Vambola, a mõttõ pääle sääne raamat tetä tull’ keriguopõtaja Salumetsa Üllar.
Raamatun om är nimmat päält 100 inemise, kiä omma olnu vabahusvõitlõja, paikligu elo…
Raamatun om är nimmat päält 100 inemise, kiä omma olnu vabahusvõitlõja, paikligu elo…
Kiri Kreutzwaldilõ. Tervüst, avvulinõ tohtriherr Ristmõts!
Pidi joba varrampa kirotama, a näet, kättevõtmisõ asi. Aol om kõgõ rutt ja olõmigi jõudnu 21. aastasaa sisse. Esihindä kotsilõ ütle sis kah, et ma olõ provva Stadtberg ja umist elopäivist õkva 44 aastakka Võro liinan tassakõistõ toimõndanu. Ku Taivaesä taht, lasõ võiolla et edesigi.
A põhjus kirä saatmisõs om tuu, et inemise õks tahtva tiidä, kuis koton lätt ja mis sääl tetäs. Mu…
A põhjus kirä saatmisõs om tuu, et inemise õks tahtva tiidä, kuis koton lätt ja mis sääl tetäs. Mu…
Priinime lugu: Rooma
Ku usku kõkkõ, mis kunagi kirja pantu, sõs piässi uskma ka Vana-Rooma legendi, et Rooma liina asut’ Romulus õkva 21. mahlakuul 753 inne Krõstust (iKr) ehk täämbä 2775 aastakka tagasi. Täpsä aastaga rehkend’ vällä opõtlanõ Marcus Terentius Varro (116–27 iKr) ja tuud pruugiti Rooma riigi aoarvamisõ alussõs. Liina vällä rehkendedü ja kokku lepitü asutamisõga alust’ aastak 1. Kuupäiv tulõ kiräsõnast: «üteltõistkümnendäl pääväl inne mai kalente (lehekuu algust)». Tegeligult muiduki om Rooma…
Suur miis
Sünnü perrä olõ edimädse vabariigi lõpuotsa vällälasõ. Varsti nakas’ sõda. Tuust aost mul hindäl mälestüisi ei olõ. Õnnõ imä jutu perrä olli mullõ hirmsale miildünü paugu. Ildamba tulli joba puuklotsõst as’a, vanaesä tett luuvurr ja tinasoldani. Süvvä miildü kõkkõ, kon makõ mekk man. A tuu es mõo häste hambilõ.
Inne…
Inne…
Kuis ma mõtli hindä poodivargas
Olõ uma Priiduga iks rõõmsa, et vannu inemiisi kah puuti lastas. Mi minek om sääne, et ma tõuka kärro, et mitte tuiku, ja sis, ku kassalint juuskma nakkas, lää lõppu, et ostõt kraam kotti panda. Asju jaos om meil üten kats puldankotti, nuu jääse kärro.
Om kõnõldu, et vanainemise pidävät asjo käro pääle unõtama. No ei tiiä. . . . A tuupäiv vahtsõ ja saatsõ minno müügisaalin üts kassapreili. Püüdse tälle maski alt…
Om kõnõldu, et vanainemise pidävät asjo käro pääle unõtama. No ei tiiä. . . . A tuupäiv vahtsõ ja saatsõ minno müügisaalin üts kassapreili. Püüdse tälle maski alt…
Müts päähä, muido…
Mu latsõpõlv oll’ viil tuul ilosal aol, ku vanaimä kamand’ kotoh ja latsõ olli timä hoolõ all, ku imä-esä olli tüül. Ollimi nigu latsõ iks, teimi egäsugutsit vigurit ja saimi tõrõlda ja vahel vitsa kah.
Mäleta ütte vanaimä kärätämist, minkast ma tuukõrd arvo es saa. Ku väläh oll’ kõva tuul ja mi ollimi pall’a pääga, kärät’ vanaimä kur’alt: «Müts päähä, muido jäät ullist!» Ma mõtli sis, et no mis juttu vanaimä…
Mäleta ütte vanaimä kärätämist, minkast ma tuukõrd arvo es saa. Ku väläh oll’ kõva tuul ja mi ollimi pall’a pääga, kärät’ vanaimä kur’alt: «Müts päähä, muido jäät ullist!» Ma mõtli sis, et no mis juttu vanaimä…
Tossu Tilda pajatus
Kevväi ja võiulilli
Timahavvanõ kevväi om maru pikä vinnaga. Tan mõtli ma jäl mälehtüisi pääle. Pääle II ilmasõta oll’ meil üüriline – Ingerimaa naanõ Mosbergi Olga uma katõ tütrega. Leena ja Ljuuda olli must mõni aasta vanõmba. Päävapaistõn maja man miildü meil, latsil, keväjä mängi mängu nimega «Kiä om kõgõ rohkõmb võidu söönü?». Tuu oll’ lihtsä mäng. Tsusksit murtu võiulilli häitsme mänguseldsiliidsile lõvva ala, kelle lõvvaalunõ oll’ kõgõ kõllatsõmb, tuu oll’ võitja. Mõnikõrd…
Timahavvanõ kevväi om maru pikä vinnaga. Tan mõtli ma jäl mälehtüisi pääle. Pääle II ilmasõta oll’ meil üüriline – Ingerimaa naanõ Mosbergi Olga uma katõ tütrega. Leena ja Ljuuda olli must mõni aasta vanõmba. Päävapaistõn maja man miildü meil, latsil, keväjä mängi mängu nimega «Kiä om kõgõ rohkõmb võidu söönü?». Tuu oll’ lihtsä mäng. Tsusksit murtu võiulilli häitsme mänguseldsiliidsile lõvva ala, kelle lõvvaalunõ oll’ kõgõ kõllatsõmb, tuu oll’ võitja. Mõnikõrd…
Muda Mari pajatus
Kaonu kevväi
Ma kuuli raadiost, et timahava talv ei lääki minemä, selle et Putin om käsknü 9. maid edesi tougada. Kevväi tohe ei inne tulla, ku paraadil saa suurt võitu tähistä. Nika ku võit kätte saamalda, om ilma lämmäs minek är keelet.
Tuu Vinne propaganda om nii kimmäs, et nigu tä musta valgõs mõist kõnõlda, kõnõlõs ka ilma talvitsõs tagasi.
A ütskõrd piät iks lämmi kah peräle jõudma. Ja võidu või Kreml kõgõ vällä…
Ma kuuli raadiost, et timahava talv ei lääki minemä, selle et Putin om käsknü 9. maid edesi tougada. Kevväi tohe ei inne tulla, ku paraadil saa suurt võitu tähistä. Nika ku võit kätte saamalda, om ilma lämmäs minek är keelet.
Tuu Vinne propaganda om nii kimmäs, et nigu tä musta valgõs mõist kõnõlda, kõnõlõs ka ilma talvitsõs tagasi.
A ütskõrd piät iks lämmi kah peräle jõudma. Ja võidu või Kreml kõgõ vällä…
Parm tsuskas: Aadam ja Eeva keväjädsen uibuaian
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
