Vahtsõnõ latsiraamat oppas, kuis olla tõisi vasta hää
Vällä om tulnu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat, miä oppas, kuis tõisi vasta hää olla, ja and mõttit, kuimuudu egäsugumadsõst träänist ilosit pilte ja kujokõisi kokko säädi. Raamadu «Tsillokõsõn majan» autor om Sillaste Kertu. Tä om kirotanu jutu eläjist ja tuu…
Kaplinski Jaan 2019. aastagal autogrammi andman. Rahmani Jani pilt
Tarton kutsutas kokko Kaplinski Jaani selts
6. lehekuul kell 13 asotõdas Tarton Eesti Kirändüsmuusõumin Kaplinski Jaani selts.
Kiränik Kaplinski Jaan (22.01.1941–08.08.2021) oll’ ja om maailma mõõtu luulõtaja ja mõtlõja. Tä kirot’ uma elo joosul päält 60 raamadu Eestin ja tõist sama pall’o vällämaal. Timä loomingut om pant vähämbält 30…
Kiränik Kaplinski Jaan (22.01.1941–08.08.2021) oll’ ja om maailma mõõtu luulõtaja ja mõtlõja. Tä kirot’ uma elo joosul päält 60 raamadu Eestin ja tõist sama pall’o vällämaal. Timä loomingut om pant vähämbält 30…
Kodokandi kõrdategemise talgo
Timahavanõ «Teeme ära!» talgopäiv peetäs puulpäävä, 7. lehekuul. Kõrraldaja omma vällä paknu, et seokõrd võetas inämb ette asju, miä avitasõ viikokõ ohotumbas tetä, oppasõ luuduskaitsõt ja avitasõ vahtsidõ naabridõga tutvas saia. A egä talgokõrraldaja tege iks õkva tuud, midä timä kodokandin kõgõ inämb tetä…
Pääle nakkas põlitsidõ kiili aastakümme
Timahava nakkas pääle riikevaihõlinõ põlitsidõ kiili aastakümme, miä kuulutõdi vällä 2019. aastagal New Yorgin ÜRO pääassambleel. Aastakümmet tähistäs ka Eesti, Tal’nan tetäs tuu pidolidsõlt vallalõ 6. lehekuul kell 14.
Vallategemisel kõnõldas laembalt põlitsidõ kiili aastakümne alostusõst Eestin, põlitsidõ kiiliga köüdetüist hätist ja härgütedäs…
Vallategemisel kõnõldas laembalt põlitsidõ kiili aastakümne alostusõst Eestin, põlitsidõ kiiliga köüdetüist hätist ja härgütedäs…
Eesti keele aoluu ja murdidõ profesri Pajusalu Karl. Tennuse Andrese (Tarto ülikuul) pilt
Loengusari tuu kullõjani tiidüse lõunõeesti keelen
Tarto maailmaülikooli sari «Tiidüsjutt» pakk huviliidsilõ kullõmisõs hulga loengit tiidüsest. Kõnõldas nii Lõunõ-Eesti rahvist, psühholoogiast ku koroonaviirusõst.
«Tiidüsjutt om lõunõeestikeeline (tarto, mulgi, võro, seto) populaartiidüslik loengusari, mink edimädse loengu omma no huviliidsilõ kullõldava. Sarja tetäs «Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024» põhiprogrammin olõva…
«Tiidüsjutt om lõunõeestikeeline (tarto, mulgi, võro, seto) populaartiidüslik loengusari, mink edimädse loengu omma no huviliidsilõ kullõldava. Sarja tetäs «Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024» põhiprogrammin olõva…
Vahtsidõ naabridõga tutvas!
Timahavadsõ «Teeme ära!» talgopäävä üts tsiht om tetä tutvust vahtsidõ naabridõga ja näid inämb uma kogokunnaga köütä. Om jo koroonaaol maalõ elämä tulnu vahtsõt rahvast ja perämädsel aol om vahtsõt rahvast mi maalõ tulnu ka Ukrainast.
Mu meelest om tutvassaaminõ väega hää mõtõ. Kuigi osa inemiisi…
Mu meelest om tutvassaaminõ väega hää mõtõ. Kuigi osa inemiisi…
Tark rändäjä jätt süäme kodo
Inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om
Peri olõ ma Võro liinast, a Tal’na lähkün elänü joba kongi 17 aastakka. Kooni perämädse aoni olõ õi mu tutvidõ tsõõri trehvänü üttegi võrokõist, kinka uman keelen kõnõlda. Päält tuu olõ ma esi joba põlvkunnast,…
Peri olõ ma Võro liinast, a Tal’na lähkün elänü joba kongi 17 aastakka. Kooni perämädse aoni olõ õi mu tutvidõ tsõõri trehvänü üttegi võrokõist, kinka uman keelen kõnõlda. Päält tuu olõ ma esi joba põlvkunnast,…
Rohilidsõst põhimõttõst sinitse mereni
Vanast, nüüdki vahel, laulõti sinimerest. Et ahoi, üle sinimere. Mullõ tundus meri küll inämbjagu rohiline. Viil tundus.
Rohilisel oll’ vanast mürgü tähendüs. Mürgül jäl arstirohu uma. Ja arstirohu olligi õigõl aol korjatu rohilise kasvu. Kõik tundu ollõv õigõ ja elu kävegi nii. Ilm…
Rohilisel oll’ vanast mürgü tähendüs. Mürgül jäl arstirohu uma. Ja arstirohu olligi õigõl aol korjatu rohilise kasvu. Kõik tundu ollõv õigõ ja elu kävegi nii. Ilm…
Tõsõ kundi otsast. Õnnõ otsminõ
Mõni aig tagasi kõlist’ mullõ sõbõr Osula Hugo. Tä kutsõ mu Nõmmõ Rotary klubi inemiisile kõnõlõma, ütel’, et näil om sääne kõrd, et egä klubiliigõ kuts üte põnõva esinejä. Ma es võta mõtlõmisaigu, ütli kõrraga, et lähä.
Ku olli vastussõ är andnu, naksi märkmä,…
Ku olli vastussõ är andnu, naksi märkmä,…
Pildikeisi Ameerigamaa reisi päält
Plaansõmi 2020. aastaga mahlakuun perrega üte Ameerigamaa reisi ette võtta. A koroona tull’ vaihõlõ. No kats aastakka ildampa saimi reisi siski tettüs: ollimi nädälikese New Yorgi ja New Jersey osariigin. Tan sis mõnõ tähelepandmisõ.
Säänesama elo. Või üteldä, et elo Ameerigamaal ja Eestimaal om…
Säänesama elo. Või üteldä, et elo Ameerigamaal ja Eestimaal om…
Meil om kõik häste
Kevväi kül vinnü tulõkiga, nigu vinnüs ka sõda minekiga, a muido om meil kõik häste. Koroona nakkas är kaoma ja ilmaruum om valla tettü. Ku rahha jakkus, sis sõida vai lõunahe lämmä kätte keväjät pikendämä.
Paigapääl om elo kül kallimbas lännü, a ku kuulõt, kuis sõan piät elämä pia ilma söömäldä, sis tohe ei nurista. Ostat esi kah lihtsäle veidemb, piä ei kõgõ laud loogan olõma. Kõgõ parõmbahe eläse iks nuu, kellel…
Paigapääl om elo kül kallimbas lännü, a ku kuulõt, kuis sõan piät elämä pia ilma söömäldä, sis tohe ei nurista. Ostat esi kah lihtsäle veidemb, piä ei kõgõ laud loogan olõma. Kõgõ parõmbahe eläse iks nuu, kellel…
Priinime lugu: Räst, Rästa ja Rästas
Nimel Räst om kandjit 51. Seo nime saiva taluperre Suurõ-Rõngu mõisa mõlõmban Rästä talun ja sugulasõ üle valla. Saman suguvõsan nakas’ keriklikult ette tulõma ka nimme Rästa, näütüses hingelugõmisõ Hain Räst om Rõngu vanan personaalraamatun Hain Rästa. Lakja läts’ inämbäste nimekuju Räst, Võrumaalõgi Kanepi, Põlva ja Urvastõ kihlkunda jõudsõ Räst õkva Rõngust.
Tartu- ja Võrumaa nimel Rästa om kandjit 139. Sääntsel kujul panti seo Tartu lähkün Vorbusõ ja Raadi…
Tartu- ja Võrumaa nimel Rästa om kandjit 139. Sääntsel kujul panti seo Tartu lähkün Vorbusõ ja Raadi…
Telefonimäng
Mängu mängiti minevä aasta 27. lehekuu pääväl mu vele perreh Kahkva küläh Võromaal. Mängolidsõ olliva mu veli, kellel oll’ tuupäiv sünnüpäiv, tä verivahtsõnõ väümiis, veletütär, mu tõõnõ veli, vele latsõpõlvõsõbõr ja viil mõnõ kimmäs tegemäldä sõbra ja tutva.
Päiv oll’ jo korgõh, ku telefonihelü sundsõ vele kohvikruusi käest pandma…
Päiv oll’ jo korgõh, ku telefonihelü sundsõ vele kohvikruusi käest pandma…
Diversant
Kõiki muiõ eloseigelüisi man om tahet ütskõrd minno diversandis kah tetä. Ku ma katsandah klassih opsõ, hõigati vällä vanaravva kokkoajamisõ kampaania. Oppaja lubasi suurõ suuga toolõ klassilõ, kiä kõgõ inämb kolla kokko korjas, keväjädse Leningradi-reisu. Tuul aol õks kõva sõna.
Mi peimi terve klassiga plaani, et löömi tuu värgi kinni. Naksimi kipõlt korjama noid är visatuisi pannõ ni plekiribulit. Õnnõ nuu kaalsõva kopka iist ni noidki nal’alt es lövvä. Toona jo hoiti ekä asja,…
Mi peimi terve klassiga plaani, et löömi tuu värgi kinni. Naksimi kipõlt korjama noid är visatuisi pannõ ni plekiribulit. Õnnõ nuu kaalsõva kopka iist ni noidki nal’alt es lövvä. Toona jo hoiti ekä asja,…
Tossu Tilda pajatus
Keeletsukõlus Võro turu pääl
Ku olli lats, olli esämajan peris pall’o aastit sõaväeläidsi perre üürilidse. Kõigil olli latsõ, nii sai ma vinne keele suuhtõ inne kuuliminekit. Üten perren, kon imä oll’ vinne koolin oppaja, kantsõld’ väikut perrepojakõist vanaimä ehk babuška, nigu kõik teda kutsõva.
Ütel pääväl kõnõl’ babuška mi imäle, et tahas oppi paiklikku kiilt turu pääl käümises. Säälsaman läts’ki oppaminõ käümä. Kats edimäst sõnna olli «hapukuur» ja «kohopiim». Es olõ vika, õnnõ sõnalõpu…
Ku olli lats, olli esämajan peris pall’o aastit sõaväeläidsi perre üürilidse. Kõigil olli latsõ, nii sai ma vinne keele suuhtõ inne kuuliminekit. Üten perren, kon imä oll’ vinne koolin oppaja, kantsõld’ väikut perrepojakõist vanaimä ehk babuška, nigu kõik teda kutsõva.
Ütel pääväl kõnõl’ babuška mi imäle, et tahas oppi paiklikku kiilt turu pääl käümises. Säälsaman läts’ki oppaminõ käümä. Kats edimäst sõnna olli «hapukuur» ja «kohopiim». Es olõ vika, õnnõ sõnalõpu…
Muda Mari pajatus
Rahha vai rahhu?
Ma kuuli raadiost, et joba mito aastat muutva maailma kõrraldust nii väiko as’a, midä silmäga olõ-i nätäki. Ku kats aastat oll’ tuu väiku tegeläne koroonaviirus, sõs parhilla om tuu Vinne gaasimolõkul, kiä meid rahuh ei lasõ olla. Tuhandit kilomiitrit om torrõ, midä müüdä and tuud molõkuli takah otsi.
Noid gaasimolõkulõ ollõv kõgõ rohkõmp Saksamaal vallalõ päsnü. Äkki selle omgi näide kantsler säändses imelikus lännü, et nuu molõkuli omma tälle pää sisse…
Ma kuuli raadiost, et joba mito aastat muutva maailma kõrraldust nii väiko as’a, midä silmäga olõ-i nätäki. Ku kats aastat oll’ tuu väiku tegeläne koroonaviirus, sõs parhilla om tuu Vinne gaasimolõkul, kiä meid rahuh ei lasõ olla. Tuhandit kilomiitrit om torrõ, midä müüdä and tuud molõkuli takah otsi.
Noid gaasimolõkulõ ollõv kõgõ rohkõmp Saksamaal vallalõ päsnü. Äkki selle omgi näide kantsler säändses imelikus lännü, et nuu molõkuli omma tälle pää sisse…
Parm tsuskas: kallis diisli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
