Mõnistõ mõisa teedüstahvli
23. piimäkuul tekk’ Mõnistõ talorahvamuusõum pidolidsõlt vallalõ Mõnistõ mõisasüäme püsünäütüse.
Mõisaparki üles säetü viie vahtsõ teedüstahvli päält saa lukõ Mõnistõ kandi aoluu ja tuu kotsilõ, määndse huunõ omma kunagi mõisan olnu. Täämbädses olõ-i mõisahuunist midägi perrä, no saa teedüstahvlidõ abiga inneskiidsi huunidõ paiga teedä.
Teedüstahvlidõ…
Mõisaparki üles säetü viie vahtsõ teedüstahvli päält saa lukõ Mõnistõ kandi aoluu ja tuu kotsilõ, määndse huunõ omma kunagi mõisan olnu. Täämbädses olõ-i mõisahuunist midägi perrä, no saa teedüstahvlidõ abiga inneskiidsi huunidõ paiga teedä.
Teedüstahvlidõ…
Perimüstandsu festival kuts vanna muudu tandsma
Perimüstandsu festival Võrol 7.–10. hainakuul tulõ seokõrd päälkirä all «Vana moodu perrä». Tuu tähendäs, et pido tandsuettevõtmisõ omma köüdedü tandsõga, midä tandsiti sada aastakka tagasi.
Festivali pääkõrraldaja Musta Tiia ütles, et ülesherätämist vana tandsu esiki ei ooda. Perimüstandsu omma joba küländ populaarsõ…
Festivali pääkõrraldaja Musta Tiia ütles, et ülesherätämist vana tandsu esiki ei ooda. Perimüstandsu omma joba küländ populaarsõ…
Võromaal peeti väikeisi liinu uulidsakunsti festivali
Piimäkuu keskpaigan luudi Antsla kandin ja viil mõnõn Võromaa paigan majasainu pääle vahtsit pilte. Oll’ uulidsakunsti festival, kon pilte tei kümne kunstnigu Eestist ja vällämaalt. Paigapäälitside nuuri jaos kõrraldõdi uulidsakunsti liinalaagri, kon tetti tutvas uulidsakunsti tehnikide ja värvega.
Antslan…
Antslan…
Märgotõdi sannaaastaga 2023 plaanõ
Seltskund sanna-huviliidsi sai kokko Võro lähkül Hämsaarõ puhkamistalon 13. piimäkuul õkva inne täüskuud. Märgotõdi, kuimuudu võinu Vanal Võromaal ni Setomaal sanna-aastak nätä olla.
Aastak 2023 om vällä hõigat ku sanna-aastak. Võrokõisilõ om sann väega tähtsä kotus ja sannaga köüdedü tegemise läävä kõrda kõikilõ sannasõprulõ.…
Aastak 2023 om vällä hõigat ku sanna-aastak. Võrokõisilõ om sann väega tähtsä kotus ja sannaga köüdedü tegemise läävä kõrda kõikilõ sannasõprulõ.…
Kuninga vahtsõ rõiva ja rongijaama nimi
Vanast ollõv üts miis sõitnu tihtsäle Antsla bussiga. Egä bussipiätüse man oll’ tä puhknu õllõpudõlilõ, nii et säält tull’ rongivile muudu helü, ja ütelnü: «Lepässaarõ.» Arvada tull’ mehele miilde mõni varatsõmb rongisõit. Tä tõi uma mälehtüse bussi pääle üten ja avit’ niimuudu…
Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääle
Olõ naanu võro värki inämb hindama ja saanu arvo,
et kodokant om tähtsä tuu man, määne ma olõ
Olõ Võrolt peri ja elä tan «poolõ kotussõga» täämbädse pääväni. Opminõ ülikoolin vei minno Tartohe, kon tunnõ hinnäst kah nigu koton. Hariligult olõ suurõmba osa nädälist ülikooliliinan…
et kodokant om tähtsä tuu man, määne ma olõ
Olõ Võrolt peri ja elä tan «poolõ kotussõga» täämbädse pääväni. Opminõ ülikoolin vei minno Tartohe, kon tunnõ hinnäst kah nigu koton. Hariligult olõ suurõmba osa nädälist ülikooliliinan…
Pelgüs (foobia)
Mi tunnõmi verepelgüst, piksepelgüst, kunnõ ja ruumajiide pelgüst, mõtsapelgüst, viipelgüst jne. Noilõ om ütine, et sääl ei olõ man mõttõraasugi ja egasugunõ mõtõ lõpõs sinnä, et «aga kui». Mõttõ lõpp. Ma ei olõ kuulnu, et terve mõistusõga olõs kuigimuudu saanu pelgüst vähändä vai kaota. Küll saat pelgüst…
Tõsõ kundi otsast. Et tuul ja torm es kõlgutanu aknit
Mu tütär Marianne lõpõt’ timahava keväjä Tarto Ülikooli Pärnu kollõdþin turismiala ja otsust’ edesi magistrantuuri minnä. Sääl küsüti timä käest jutuvoorin, midä täl viil om oppi, tä jo sünnüst saadik Kubija hotelli tegemiisi man olnu. Tuu pääle vastas’ tütär,…
Luuvtüüga lavalaudu pääle
Antslast peri tsihikimmäs ja teküs nuur Värtoni Liisa Loreena tekk’ koolin luuvtüüs monoetendüse «Kui ma oleksin president». Näütemäng sai kõva huu sisse, täämbädses om tütrik tuud ette kandnu mitmõn paigan üle Võromaa ja ossa võtnu ka üleeestilidsest festivalist «Kooliteater 2022». Tükk om rahvalõ miildünü ja…
Rosma liinamäelt löüti viläait
Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi olõma kaiv, a löüdsevä säält hoobis viläaida.
Välläkaibmiisi juht Valgu Heiki seletäs: «Palanu viläkiht tull’ vällä. Mõnõ kotussõ pääl om taa kolm sendimiitret paks, mõnõ…
Välläkaibmiisi juht Valgu Heiki seletäs: «Palanu viläkiht tull’ vällä. Mõnõ kotussõ pääl om taa kolm sendimiitret paks, mõnõ…
Nigu mõtsa hõikat, nii vasta kostus
Viimätsel aol omma naa mõtsa rahval risti hambih nigu pinil kont. Kül om hädä, et pall’o võetas maaha, sõs jälki, et võis rohkõmb. Tuu variant, ku sukugi ei võtas, võisi olla peris huvitav: peräkõrd tulõ mi maalõ kah džungli. . . . Nali nal’ast, a mille ei tetä nii nigu koroonaga, et küstäs tiidläisi käest, kuis om parõmb. Ega näide hulgah kah ütsmiilt ei olõ.
Vanal aol tiidse egä peremiis, kuis…
Vanal aol tiidse egä peremiis, kuis…
Priinime lugu: Petmanson ja Pedmanson
elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo Tartu piiskopkunna pühämehe ja hoitja.
Piitre perrä saaduid nimmi om häste hulga, a üts erilidsemb om Räpinä mõisa Pedmanson (16 kandjat). Säändsel kujul taa algusõn pantigi.…
Piitre perrä saaduid nimmi om häste hulga, a üts erilidsemb om Räpinä mõisa Pedmanson (16 kandjat). Säändsel kujul taa algusõn pantigi.…
Suur ettevõtminõ
Olõ uma vanavanaimmä jo küländ kuulsast tennü, a ku inemine iks nii pall’o om tennü ja nännü, ei tulõ kuulsusõl lõppu. Mu vanavanaimä Elfriide oll’ kärre mutt! Lugi pall’o, tekk’ näputüüd ja ka kõik muu tüü linnas’ käeh. A vaihtõpääl tull’ ette võtta toimõnduisi kotost väläh. Üts…
Ega must muudu jätä
Mu latsõpõlvõkodu om Kaika kuplitõ pääl, kon üts mägi aja tõist mäke takan. Vanaimä maja oll’ mäekundi pääl, laut all orun. Ku mu tütre tsill’ukõsõ olli, ollimi suvõ vanaimä puul Leinusõl. Vanaimäl oll’ tihkõ kikas, kes juusksõ egä latsõ kilkõ pääle vihaga üles mäe otsa tarõ manu, tsiiva sorakil, õkva latsi kallalõ. Hoidku jummal kikka küüdsi ja tsiibu! Löüdsemi vanaimäge: kikas potti!
Kohtuotsus tettü, lätsi otsust täüde viimä. Kikast ega kannu kongi.…
Kohtuotsus tettü, lätsi otsust täüde viimä. Kikast ega kannu kongi.…
Tossu Tilda pajatus
Külm ja vatutav jaani-ollõkõnõ
Haigõmajja tull’ vahtsõnõ miis. Oll’ vannipäiv, sängühaigõ viidi mõskmistõ. Tuujaos aeti käru ette, haigõ veerütedi pääle ja sõidutõdi vannitarrõ. Kats mõskjat seebiti haigõ sisse, mõsi tedä ja uhtsõva üle. Oll’gi tettü!
Tollõlõ vahtsõlõ maamehele olli tõõsõ mehe võlssnu, et jaanipäävä puhul pakutas kõigilõ pääle sanna olut: külmä ja kangõt, päält ilosa valgõ vatuga. Mehe hoiati, et ärku vahtsõnõ miis jätku tuud küsümädä, muidu mõskja joova esi ollõ är.
Pääle uhtmist küssevä…
Haigõmajja tull’ vahtsõnõ miis. Oll’ vannipäiv, sängühaigõ viidi mõskmistõ. Tuujaos aeti käru ette, haigõ veerütedi pääle ja sõidutõdi vannitarrõ. Kats mõskjat seebiti haigõ sisse, mõsi tedä ja uhtsõva üle. Oll’gi tettü!
Tollõlõ vahtsõlõ maamehele olli tõõsõ mehe võlssnu, et jaanipäävä puhul pakutas kõigilõ pääle sanna olut: külmä ja kangõt, päält ilosa valgõ vatuga. Mehe hoiati, et ärku vahtsõnõ miis jätku tuud küsümädä, muidu mõskja joova esi ollõ är.
Pääle uhtmist küssevä…
Muda Mari pajatus
Ahvi Rõugõh
Ma kuuli raadiost, et Rõugõhe omma ahvi kaemisõs vällä pantu. Tuu jaos ollõv sinnä ehitet vahtsõnõ külämaja ja sild, mis ahvõ mano vii. A tuud es saa ma arvo, kas nuu ahvi omma jo peräle joudnu. Vai läts’ki Tänaku Ott näile Keeniähe perrä ja ku siin kandih hainakuul järgmäne ralli tulõ, sõs tuu ahvi kah üteh.
Senimaani piät Rõugõh õnnõ ööbikit kullõma. Ja kullõlgõ muialgi ja tõisi tsirkõ kah. Mol’otagõ lõpus kätte…
Ma kuuli raadiost, et Rõugõhe omma ahvi kaemisõs vällä pantu. Tuu jaos ollõv sinnä ehitet vahtsõnõ külämaja ja sild, mis ahvõ mano vii. A tuud es saa ma arvo, kas nuu ahvi omma jo peräle joudnu. Vai läts’ki Tänaku Ott näile Keeniähe perrä ja ku siin kandih hainakuul järgmäne ralli tulõ, sõs tuu ahvi kah üteh.
Senimaani piät Rõugõh õnnõ ööbikit kullõma. Ja kullõlgõ muialgi ja tõisi tsirkõ kah. Mol’otagõ lõpus kätte…
Parm tsuskas: muroniitjä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
