Moosten peetäs folgipito
Seo nädälilõpp, 15.–16. hainakuul peetäs rahvamuusikatüütlüisi festivali Mooste Elohelü. Katõ päävä sisse mahus kontsõrtõ, tüütarri, tsõõrikäüke, esitlüisi ja pall’o muud. Festivali lõpõtas võigõluskontsõrt, kon timahava kandas ette tüütlüisi Räpinä kihlkunnast kirja pantust laulust «Küläkene väikokõnõ».
«Mi festivalilõ om seokõrd tulõman peris suuri kuunsaisõ. Näütüses tulõva riidi…
«Mi festivalilõ om seokõrd tulõman peris suuri kuunsaisõ. Näütüses tulõva riidi…
Kaika suvõülikooli matkapäiv tulõ 30. hainakuul Rõugõn
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 30. hainakuul Rõugõn. Plaanin om kolm loengut, matk Rõugõ pääl ja väiku iloõdak. Loengu ja iloõdak peetäs Rõugõ kunstikuurin.
Seokõrd om suvõülikooli rektri Rõugõ kandist peri kiränik Kauksi Ülle. Päält rektri uma om uuta…
Seokõrd om suvõülikooli rektri Rõugõ kandist peri kiränik Kauksi Ülle. Päält rektri uma om uuta…
«Godot’d uutõn» tulõ vahtsõst püüne pääle
Minevä suvõ mängitüt ilmakuulsat tiatritükkü «Godot’d uutõn» mängitäs seo nädälilõpp neli kõrda viil. Etendüse omma 14., 15., 16. ja 17. hainakuul Navi külän Tammõ talo küünün.
Becketti Samueli kuulsat tükkü om peetü 20. aastagasaa ütes tähtsämbäs tiatritekstis. Tükü võrokeeline variants, midä…
Becketti Samueli kuulsat tükkü om peetü 20. aastagasaa ütes tähtsämbäs tiatritekstis. Tükü võrokeeline variants, midä…
Huugu täüs tiatritükk and märgotamisainõst
Tal’na võro seldsi vahtsõt tiatritükkü «Kolm hinnapakmist» või kaia ku hääd meelelahutust. Kokko omma saanu harrastajilõ jõudumüüdä tükk, hää lavastus ja muusigakujondus. Kirsis tordi pääl või pitä tuud, et huulmada kergüsest pand tükk mõtlõma parhilladsõ ao andsakuisi pääle.
TEKSTIST. Kauksi Ülle kirotõt…
TEKSTIST. Kauksi Ülle kirotõt…
Sõida hillä üle silla!
Üts vana legend kõnõlõs, et kunagi olnu kiili ilodusvõistlus. Tuu ollõv är võitnu itaalia kiil, tõsõ kotussõ saanu eesti kiil lausõga «Sõida tasa üle silla». Võrokõsõ kõnõlõsõ tuud legendi edesi nii, et ku olnu võistlusõn võrokiilne lausõ «Sõida hillä üle silla», sis mi olõs vast…
Aigu om. Ja tuud om väega vaia
Meil egälütel om üüpäävän ütepall’o aigu.
Tarvitami taad tuu jaos, miä om tõtõstõ tähtsä!
Ilmaelo om lännü väega kipõs ja taast tulõ suurõmb jago maailma häti. Ja naa hädä – nigu ilma lämmämbäs minek ja katskidsõ hengega inemise mi ümbre – ei jätä mitte kedägi putmalda.…
Tarvitami taad tuu jaos, miä om tõtõstõ tähtsä!
Ilmaelo om lännü väega kipõs ja taast tulõ suurõmb jago maailma häti. Ja naa hädä – nigu ilma lämmämbäs minek ja katskidsõ hengega inemise mi ümbre – ei jätä mitte kedägi putmalda.…
Kanakasvatusõst
Vaesõ kana võitlõsõ kirpõga terve suvi. Tegelikult küll omma nuu veive, aga hüppäse kah sugu iist. Niipall’u om mi aastidetagutsõst DDT-vaimustusõst kasu ollu, et inemiste kirbu omma kaonu, aga kannu manu ei olõ tuu hää ja ohtlik preparaat mõonu. Tagajärg: kana istus nätäl-kats munnõ pääl ja pakõs…
Kanakasvatusõst
Vaesõ kana võitlõsõ kirpõga terve suvi. Tegelikult küll omma nuu veive, aga hüppäse kah sugu iist. Niipall’u om mi aastidetagutsõst DDT-vaimustusõst kasu ollu, et inemiste kirbu omma kaonu, aga kannu manu ei olõ tuu hää ja ohtlik preparaat mõonu. Tagajärg: kana istus nätäl-kats munnõ pääl ja pakõs…
Kiri Võrolt. Mõtsa puhtõ
Mullõ om tiatri kõgõ väega miildünü. Noorõn tahtsõ esiki näütlejäs saia, lei tiatristuudion üten. Võrol eläden tunnõ tiatrist väega puudust. Lahendus olnu esi midägi iist võtta. Lehekuun oll’ tan improtiatri etendüs ja tüütarõ, kon sai mängülisüst ja särtsü üles herätet. A nii om, et suurõst…
Lutsimaal seminääri pidämän
16.–17. piimäkuul käve soomõ, eesti ja läti keeleuurja Lutsimaal kolmandat Lutsi seminääri pidämän. Kõnõldi lutsi rahvast ja näide keelest, aoluust ja seo ilma saisust.
Lutsi maarahvas elli Lätin, Räisaku (Rēzekne) liinast Venemaa poolõ minnä, Lutsi (Ludza) liina ümbre. Nä esi ütli hindä keele kotsilõ «maakiil»…
Lutsi maarahvas elli Lätin, Räisaku (Rēzekne) liinast Venemaa poolõ minnä, Lutsi (Ludza) liina ümbre. Nä esi ütli hindä keele kotsilõ «maakiil»…
Soomõ ja Roodsi sõalisõn mõttõn
Viimädse paari kuuga om jälki miilde tulnu ja om pall’o mõtlõmist Roodsi riigist ku sõajovvust ja seo man viil maast, kon tetäs pall’o sõariistu ni -masinit.
Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ saanu Roodsist. Mitmit sõnno om säält peri, nigu «rügement», «kompanii», «kaptõn» jne. A vet suumlaisil om taad kõkkõ viil ja viil inämp. Kedä mi tiiä…
Aoluun om mi maal olnu õks tegemiisi Roodsi sõa-as’andusõga. Vahtsõmba ao sõavägi lagjõmban mõttõn om mi man alostusõ saanu Roodsist. Mitmit sõnno om säält peri, nigu «rügement», «kompanii», «kaptõn» jne. A vet suumlaisil om taad kõkkõ viil ja viil inämp. Kedä mi tiiä…
Kas luudus joud avita?
Hullu uudisõ omma egan tele- ja raadiokanalin hinnan ja üldäs ruttu edimält vällä. Tuud, et söögikraam poodist puhta otsa lõpõs ja mi nälgä jää, nakati kõnõlama jo keväjelt. Aga et tuu jutuga puutõ õks viil peris tühjas es ostõta, võeti üles laul, et kõik lätt nii kallis, et tuuperäst nälgä jäämi, et õkva mitte medägi osta ei jovva. Põllumehist pedi miljonääri saama, a ku tõsõ kõik nälgä koolõsõ, et leibä ka…
Priinime lugu: Kõvask
Seol nimel om täämbädsen Eestin 85 kandjat. Tegünemise kotussit om neli.
Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om vahtsõlõ kiräviisi ümbre kirutõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa.
Liinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talun elänü Piitrele hingelugõmisõ nimi Köwwak, a…
Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talun ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula kerikuraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildamb om vahtsõlõ kiräviisi ümbre kirutõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa.
Liinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talun elänü Piitrele hingelugõmisõ nimi Köwwak, a…
Nal’alinõ vai tõsinõ?
Ku ma taad periselt elon juhtunut luku tõisilõ kõnõlõ, sõs kõik naardva, a mul hindäl ei tulõ külh pääle surmahirmo üttegi muud mõtõt päähä.
Mi klassil oll’ kokkotulõk ja ku varra hummogu puul kuus viimätse pidolidsõ liina sõidutimi, mõtlimi mehega, et magama no inämp ei lää,…
Mi klassil oll’ kokkotulõk ja ku varra hummogu puul kuus viimätse pidolidsõ liina sõidutimi, mõtlimi mehega, et magama no inämp ei lää,…
Pääväminegi vikahtkaar
Trehvsi lugõma artiklit pääväminegi vikahtkaarist. Tuu tekküvät sis, ku pääväminek ja vihmasado õigõtmuudu kokko trehväse. Harilikult om ilm iks pilveh, ku vihma satas, ja pääväminek esi om lühkeist aigu: eks tä tuuperäst omgi harva nätä. Sääne vikahtkaar om verekarva. Mullõ miildüs harvu eläjit, kasvõ ja…
Tossu Tilda pajatus
Liinalatsõ suvõl maal
Ku mi sõsaraga väiku ollimi, võeti meid iks suvõl maalõ üten. Kasaritsa Köörile oll’ neli verstä ja sinnä minti jalaga. Tuu minek võtsõ aigu, väiku latsõ vässüvä iks tii pääl är. Hää mälehtüse omma säält tuuperäst, et hariligult tetti hainatüüd. Sinnä tull’ kokko küläliidsi, kiä tõiva kosti, ja latsõ saiva hääd maitsa.
Pääle tuu paki meile Kööril kõgõ inämb huvvi kats asja. Edimäne oll’ piigli, miä näüdäs’ näko kattõ muudu: üttepite…
Ku mi sõsaraga väiku ollimi, võeti meid iks suvõl maalõ üten. Kasaritsa Köörile oll’ neli verstä ja sinnä minti jalaga. Tuu minek võtsõ aigu, väiku latsõ vässüvä iks tii pääl är. Hää mälehtüse omma säält tuuperäst, et hariligult tetti hainatüüd. Sinnä tull’ kokko küläliidsi, kiä tõiva kosti, ja latsõ saiva hääd maitsa.
Pääle tuu paki meile Kööril kõgõ inämb huvvi kats asja. Edimäne oll’ piigli, miä näüdäs’ näko kattõ muudu: üttepite…
Muda Mari pajatus
Panõmi kõik purki
Ma kuuli raadiost, et mõtsah pidi kikkasiini olõma külh. Esi olõ-i nii kuumaga viitsnü mõtsa minnä. Ja maas’ka omma suurõmba ja makõmba ku minevaasta. Ja rahha es küstä marju iist suurt rohkõmp. Ja hernekõdra omma jo paksus paisunu. Ja kurkõ saa õkva pindrest võtta ja haugata. No saa värskit kraami kõttu, külmäkappi ja purkõ sisse.
Ma kuuli raadiost tuud kah, et piimäkuuh kulutõdi niisama pall’o vuulu ku minevä jõulukuu. Sõs kullu…
Ma kuuli raadiost, et mõtsah pidi kikkasiini olõma külh. Esi olõ-i nii kuumaga viitsnü mõtsa minnä. Ja maas’ka omma suurõmba ja makõmba ku minevaasta. Ja rahha es küstä marju iist suurt rohkõmp. Ja hernekõdra omma jo paksus paisunu. Ja kurkõ saa õkva pindrest võtta ja haugata. No saa värskit kraami kõttu, külmäkappi ja purkõ sisse.
Ma kuuli raadiost tuud kah, et piimäkuuh kulutõdi niisama pall’o vuulu ku minevä jõulukuu. Sõs kullu…
Parm tsuskas: supilavva pääl
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
