Moosten võeti linti ports vahtsit võrokeelitsit laulõ
Minevä neläpäävä sai Mooste Folgikuan kuulda esierälist kontsõrti: ette kanti muusikat, midä plaanitas tarvita tulõva aasta suvõl etendüse «Rongirüüv» man. Tego om võrokeelitside laulõga, mink sõna om kirotanu Ilvesse Aapo ja muusiga tennü Meistri Erki.
Folgikuan astsõ üles ansambli, kon…
Folgikuan astsõ üles ansambli, kon…
Miilde jäänüid kibõnit Võro liina kirändüsuulitsalt
19. põimukuul peeti Võro liinan Katariina allee pääl kirändüsuulitsat. Varrampa ei olõ säänest üritüst tettü ja kuigi ilm oll’ tuu päiv väega lämmi, või uulitsa pääl nättüga rahulõ jäiä, selle et tegemiisi oll’ egän vannusõn inemiisile.
Panõ siiä kirjä, miä…
Panõ siiä kirjä, miä…
Karilatsin peeti Ökofestivali laata
21. põimukuul peeti Karilatsi muusõumi man Ökofestivali laata.
Laada pääl kaubõldi päämidselt käsitüü ja söögikraamiga ja laatu oll’ uudistama tulnu suur hulk rahvast. A et kauplõja olli Karilatsin suurõ maa-ala pääle lakja jaotõdu, es olõ suurt trügimist ja kõik saiva rahuligult kaia ja…
Laada pääl kaubõldi päämidselt käsitüü ja söögikraamiga ja laatu oll’ uudistama tulnu suur hulk rahvast. A et kauplõja olli Karilatsin suurõ maa-ala pääle lakja jaotõdu, es olõ suurt trügimist ja kõik saiva rahuligult kaia ja…
Urvastõ kihlkunna päiv nakkas pääle aoluukonvõrendsiga
Seo pühäpäävä, 28. põimukuul peetäs Heimtali kerigu man ja Osolan Harjumäel Urvastõ kihlkunna päivä. Päiv nakkas pääle väiku konvõrendsiga, kon arotõdas, määne oll’ kihlkund varrampa ja miä saa timäst edesi. Ettekandidõga astva üles Ermeli Merili, Saarõ Evar ja Soonõ Katrin.
Kihlkunnapäiv lätt päält konvõrentsi edesi pidoga Osola Harjumäel, kon saa nätä Antsla ja Võro valla esitegevüslaisi.
UL
Kihlkunnapäiv lätt päält konvõrentsi edesi pidoga Osola Harjumäel, kon saa nätä Antsla ja Võro valla esitegevüslaisi.
UL
Iistkõnõlõja kuts «retsepti» asõmõl umakeelist sõnna vällä pakma
Timahavadsõ põimukuu võro keele iistkõnõlõja om Peri raamadukogohoitja Õkva Margit. Et om õkva sääne aig, ku tetäs talvõs sahvtõ ja muid hoidussit, om iistkõnõlõja vällä kuulutanu sõnaotsmisõ: kuimuudu üteldä uman keelen sõnna «retsept»?
«Piät jo ummõtõ olõman…
«Piät jo ummõtõ olõman…
Suvõlõpupido ja pillõrkaar
Olõ perämädsel aol trehvänü mitmõlõ paika, kon rahvas pito pidä. Võro liina sünnüpäävä avvus oll platsi pääle esinemä kutsutu mu nuurusõao tähtsä tegijä, ansambli Vennaskond. Plats oll’ rahvast täüs ja põnnõv oll’ kaia noid keskiäliidsi, kiä aastakümnide-tagotsit moodulaulõ pääst üten lauli ja hinnäst muusiga rütmin…
Paganamaa seenehull
Ma olõ külänt lühükese jutuga, umast arust olõ kõkkõ joba kümme kõrda seletänü ja midägi manu kõnõlda ei mõista. A õnnõs inemise küsüse. Ja ku ma mõista, sis vasta. Kõrdaminõ om jo tarkusõ imä ja vanaimä kah. Kõnõlagi nüüd seenejuttu küsümüisi perrä, midä kõgõ rohkõmb om küsütü.
Kos…
Kos…
Tõsõ kundi otsast. Ellojäämise energiä
Kõik taa pudrutaminõ, targutaminõ ja põhjõndaminõ, mille energiä hind äkki nii kallis om lännü, pandsõ minno mõtlõma mitmõn tsihin. Naksi märkmä, kuis innemb oll’, kuis nüüt om ja kohe mi edesi liigumi.
Ildaaigu märgoti ummi latsõpõlvõpilte pääle, ku mul koton elektrit es olõki.…
Ildaaigu märgoti ummi latsõpõlvõpilte pääle, ku mul koton elektrit es olõki.…
Arvamisfestivalil pensionipõlvõst
Põimukuu keskel oll’ Paidõn arvamisfestival nigu õks. Seo aastak joba 10. kõrda. Kolmõ pääväga arotõdi 19 lava pääl 140 esi teemat. Ütlemi nii, et terve Paidõ keskliin oll’ täüs arotuisi, a mitte õnnõ – ka kontsõrtõ, tüütarri, näütüisi ja tegemiisi latsilõ. Süvvä sai…
Haridus om alasi auasi ollu
«Juba puudel punetavad pihlad. . . .» om mu meelest üts vääga illus laul. Tulõva miilde semptembrikuu. . . . no nii pall’u aastõid tagasi, et vällä üldä ei taha. Koolimajan oll’ sis alasi värske värvi ja ubinõidõ lõhn. Suvi oll’ kotun igäves lännü, hää miil oll’ tõisi latsiga kokku saija. Ja kõik vihigu ja päiviku olli viil puhta. . . .
Mu lats, kiä bussiga liina suurdõ kuuli pedi käümä, es arva sukugi, et laul, konh üldäs, et «. . . .süda…
Mu lats, kiä bussiga liina suurdõ kuuli pedi käümä, es arva sukugi, et laul, konh üldäs, et «. . . .süda…
Priinime lugu: Pantalon
Seol priinimel om Eestin 30 kandjat. Nimi panti Vana-Antsla mõisan, saaja ellivä Kiisa, Laksi, Härmä ja Suurõsõõru-Hinni talun. Varahampa, 1811, olli elukotussõ Härmä ja Suurõsõõru-Hinni, viil varatsõmbist hingelugõmisist tulõ vällä, et tegemist oll’ Hinni Jüri ja Hinni Mihkli poigõga. Sama suguvõsa liikmõs oll’ ka üts sant Mihkli, Reinu poig, a timä sai Pantaloni priinime pääle surma, selle et kuuli 1818.
Pantaloni nime algkodu Suurõsõõru-Hinni om seo poolõst märkmist väärt, et sama priinimi…
Pantaloni nime algkodu Suurõsõõru-Hinni om seo poolõst märkmist väärt, et sama priinimi…
Poiskõisi «geniaalsõ» mängu
Ku mu noorõmb poig väiku oll’, miildü tälle päält vannin puhtasküürmist viil tsolista ni mängi. Mi es keelä tälle tuud lõpu, annimi ligi viil plastmassist laivakõsõ ni viipistoli.
Ütskõrd jäie tä jälki tsolistama, ku kibõna ao perrä käve kõva paugahus ni killõ röögähüs. Joosimi…
Ütskõrd jäie tä jälki tsolistama, ku kibõna ao perrä käve kõva paugahus ni killõ röögähüs. Joosimi…
Feisspukk
Pääle suurõ sõa olli piimäpuki nuu kotussõ, kost kõkkõ teedä sai. Edesi tulli küläpoodi man uutmisõ, et midä müüki tuvvas, ja säälgi oll’ kasu seen – sai jälki targõmbas. Es olõs unõngi ette nännü, et lõpus tulõ taa arvutivärk ja märk är nõrga, esiolõmisõlda ja tugõva, kiä tuud ei tarvita. Tuud netti noh.
Olli väega kavva vasta, ku latsõ naksi seletämä, et tekke kah ummi päivi põnõvambas. Ja oppusõs sis läts’! Kurjam, taa hiir! Noh…
Olli väega kavva vasta, ku latsõ naksi seletämä, et tekke kah ummi päivi põnõvambas. Ja oppusõs sis läts’! Kurjam, taa hiir! Noh…
Tossu Tilda pajatus
Tanki valvman
Narva tangi ärviimine tuu miilde, et ka meil Võru küle all Kosõl oll’ aastil 1979–1991 postamendi pääl tank. Meil läts’ tangi maahavõtminõ kipõstõ ja tuu lasti peräkõrd Aegviidu polügooni pääl oppuisi käügin purus.
A ku oll’ viil suur Nõvvukogudõ aig, oll’ tank vahepääl iks nigu paiklik kaemist väärt asi. Sääl man käüti sõaga köüdetüil tähtpäivil kõnnit pidämän ja lilli tooman. Ku Võro kanti tulli külälise tõisist liiduvabariikest, sis viidi nuu kah kõgõ…
Narva tangi ärviimine tuu miilde, et ka meil Võru küle all Kosõl oll’ aastil 1979–1991 postamendi pääl tank. Meil läts’ tangi maahavõtminõ kipõstõ ja tuu lasti peräkõrd Aegviidu polügooni pääl oppuisi käügin purus.
A ku oll’ viil suur Nõvvukogudõ aig, oll’ tank vahepääl iks nigu paiklik kaemist väärt asi. Sääl man käüti sõaga köüdetüil tähtpäivil kõnnit pidämän ja lilli tooman. Ku Võro kanti tulli külälise tõisist liiduvabariikest, sis viidi nuu kah kõgõ…
Muda Mari pajatus
Lämmi aig
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om seol suvõl olnu innenägemädä kuumalainõ. Mitmõsaa aasta vannudsõ kuumarekordi omma sadanu, mõtsa palasõ, maa om kuionu. Riikeh om vällä hõigat hädäolokõrd.
A meil oll’ kuum suvi kolmkümmend aastat tagasi. Muidoki sündü sõs siiämaani püsünü kuumarekord, ku Võrol oll’ 35,6 kraati lämmind. A pall’o kuumõmb oll’ sõs tuuperäst, et mõnõ kuu joosul tull’ tagasi Eesti kruun, kiteti hääs põhisäädüs, üle pikä ao valiti president ja riigikogo.…
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om seol suvõl olnu innenägemädä kuumalainõ. Mitmõsaa aasta vannudsõ kuumarekordi omma sadanu, mõtsa palasõ, maa om kuionu. Riikeh om vällä hõigat hädäolokõrd.
A meil oll’ kuum suvi kolmkümmend aastat tagasi. Muidoki sündü sõs siiämaani püsünü kuumarekord, ku Võrol oll’ 35,6 kraati lämmind. A pall’o kuumõmb oll’ sõs tuuperäst, et mõnõ kuu joosul tull’ tagasi Eesti kruun, kiteti hääs põhisäädüs, üle pikä ao valiti president ja riigikogo.…
Parm tsuskas: kondikas
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
