Võro valla mälumängusari nakkas vahtsõst pääle
Päält koroonaga köüdetüt vaheaigu nakkas vahtsõst pääle Võro valla mälumänguturniir. Mängjä hindasõ seod ettevõtmist selle, et Loka Toomas mõist mängu jaos väega põnõvit küsümüisi kokko säädi. Edimäne mäng tulõ 16. radokuul kell 18 Võro vallamaja saalin.
Edimält om plaanin kõrralda…
Edimält om plaanin kõrralda…
Kaplinski Jaani luumistüü jakkas umma tiid
Kaplinski Jaani seldsi iistvõtmisõl peeti kirämehe mälehtüse avvus 20. vahtsõaastakuul tõist kõrda päivä, kon pääteemä oll’ timä luumisõga köüdet perändüs. Suurõ kirämehe loomingu sõbra saiva kokko Tarton Eesti kirändüsmuusõumin päälkirä all «Kaplinski tõlkõn ja kirju seen».
Kaplinski Jaani läsk ja perändüse hoitja Toometi…
Kaplinski Jaani läsk ja perändüse hoitja Toometi…
Vällä om hõigat 36. «Mino Võromaa» võistlus.
Võro instituut om kuulutanu vällä vahtsõ, järekõrran 36. latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa».
Tähtaig om 5. urbõkuu päiv (5.03.2023) ja tüü tulõ saata e-posti aadrõssi kaile.kabun@wi.ee pääle.
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ…
Tähtaig om 5. urbõkuu päiv (5.03.2023) ja tüü tulõ saata e-posti aadrõssi kaile.kabun@wi.ee pääle.
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ…
Vällä om valitu timahavadsõ Mooste Elohelü võistluslugu
Mooste mõisan tulõ kesk suvvõ rahvamuusigatüütlüisi festivaal nimega Mooste Elohelü. Sääl ülesastmisõs piät är opma üte kimmä rahvalaulu ja tuu ummamuudu ette kandma.
Seo aasta alostusõn hõigati vällä timahavanõ võistluslugu «Ma saisi korgõl mäe pääl».
«Särne plaan jäi peräkõrd, et…
Seo aasta alostusõn hõigati vällä timahavanõ võistluslugu «Ma saisi korgõl mäe pääl».
«Särne plaan jäi peräkõrd, et…
Kae, kos ütel’!
«Kai söögipoodin hindu ja nuu teivä mu õnnõligus. Mul iks ullimuudu vidäsi, et jõudsõ hinnäst odaval aol paksus süvvä. . . .»
Korneli Viiu (Mol’ovihun).
Korneli Viiu (Mol’ovihun).
Murõligu inemise
Seo aasta edimädsel kuul oll’ mul hariligust hulga inämb kokkosaamiisi. Noidõ siän kats kõvva ettevõtjat, kats kaitsõliitlast (!), kats uma ala pääl tippkultuuritegijät. Inemise, kiä mõistva tulõvat aigu keskmädsest selgembäle ette kujota.
Hulk herksit võrokõisi murõhtas Võromaa tulõvigu peräst. Nä omma olnu kõgõ Eesti patrioodi, nä omma perämädse…
Hulk herksit võrokõisi murõhtas Võromaa tulõvigu peräst. Nä omma olnu kõgõ Eesti patrioodi, nä omma perämädse…
Lõuna nõsõs!
Süküskuun, ku ma kuvvõkümne aasta juubõlit pei, märge, et peräst umbõs 20 aastat ello Võromaal, 20 aastat ello Tarton ja 20 aastat ello Obinitsan Setomaal, peräst umbõs 40 raamadu kirotamist-kokkosäädmist kirotanu ma hää meelega viil mõnõ romaani mano. Mul om pia valmis «Palu», lugu umast latsõpõlvõst ja…
President võeti vasta protestilauluga
Minevä kolmapäävä Võrol käünü presidenti Karisõ Alarit võtt’ protestilauluga vasta ligi 30-pääline lauluseltskund. Õnnõ mõnõ tunniga kokko tulnu rahvas laulsõ Kalkuna Mari samal hummogul valmis saanut regilaulu «Nursipalu nurina», mink luuminõ sai toukõ Kauksi Ülle laulust-luulõtusõst «Riigiitk». Perän laulmist anti naa sõna ka…
Tõsõ kundi otsast. Latsõna Hilja man
Uudis, et Rõugõ vallan nakatas kinni pandma raamadukogosid ja kultuurimajju, tegi seest peris vilus. Tulli miilde latsõpõlvõpildi, ku Nursi mäe otsan oll’ raamadukogo ja koolist tullõn läts’ raamadukogotädi Rannamõtsa Hilja man iks tunn, puultõist, vahel kogoni kats. Sääl oll’ nii pall’o, midä kaia,…
Mõnistõ hariduselulõ vesi pääle?
Ildaaigu sai teedä uskmada uudissõid. Rõugõ vallan, kohe mitma aasta iist ka Mõnistõ vald manu panti, peedäs plaani, et suurõ kütte- ja rahakriisi peräst tulõs Kuutsil jo üle katõsaa aasta haridust andunu Mõnistõ kuul kinni panda ja koolilatsõ Varstudõ saata. Kooliga üten majan…
Kesktalvist Ess-suud uudistaman
Mõnikõrd ei olõ hääs ärolõmisõs muud vaia, ku hinnäst vällä sundi ja kasvai kodo ümbre väiku matkatsõõr tetä. Hää om muidoki kinkaga üten minnä, ütsindä tüküs laiskus kipõstõ pääle tulõma. Seo kuu kespaigan kävemi sõbraga uudistaman, midä põnõvat Ess-suu kandin löüdä või.
Pühäpäävä hummok. Telefon…
Pühäpäävä hummok. Telefon…
Vihmavar’o all
Kes meist ei tahassi olla vihmavar’o all, kon külm vihm ei leota ja kuum päiv ei küdsä. Vihmavari võissi olla niigi suur, et sinnä mahussi uma pere, kõik sugulasõ ja sõbra ja näide elämise, kon kõik umavaihõl häste läbi saava. Ei määnestki suurustamist ja nägelemist. A säänest and otsi.
Kõgõ lihtsämbähe levvät var’o, mis om vanõmbidõ puult latsilõ kaitsõs antu. Kül hoiassi ummi latsi egä oho iist ja kaidsassi kiusamiisi vasta. Panõssi rõivilõ…
Kõgõ lihtsämbähe levvät var’o, mis om vanõmbidõ puult latsilõ kaitsõs antu. Kül hoiassi ummi latsi egä oho iist ja kaidsassi kiusamiisi vasta. Panõssi rõivilõ…
Priinime lugu: Kalkun
Seol nimel om Eestin 45 kandjat. Tegünemise kotussit oll’ katõssa.
Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm «Pull oll’ pusk’nu Pundsa Jaani. . . .».
Vahtsõliina kihlkunna Kivikülän, minkast pääle külä mõisas muutmist sai Loosi mõisa nurm, panti priinimi Kalkun Kivi Kaarli (Karl) perrele.
Viil panti seo…
Harglõ kihlkunna Saru mõisan sai seo nime Pundsalt peri suguvõsa, tegeligult Pundsa Piitre poig Ants ja Piitre veli Jüri Tammi talun, mõlõmba ummi perridega. Pundsa Andsu poig Jaan Kalkun sai olla üts noist, kinka kottalõ käü salm «Pull oll’ pusk’nu Pundsa Jaani. . . .».
Vahtsõliina kihlkunna Kivikülän, minkast pääle külä mõisas muutmist sai Loosi mõisa nurm, panti priinimi Kalkun Kivi Kaarli (Karl) perrele.
Viil panti seo…
Latsõpõlvõkodo
Latsõpõlvõkodo – kotus, millel om süämen alasi eräline tähendüs. Tuu om paik, mis om meile andnu pall’o rohkõmp, ku arvada mõistami. Egä kõrd latsõpõlvõkodo tagasi tullõn tulõ mullõ süämehe eräline tunnõ. Taaga om köüdet nii pall’o mälehtüisi. Ütskõik, kohe ma kae, egäl kotussõl om siin kõnõlda uma…
Hüväste, vana võrokõnõ!
Elleri Kalle
7.05.1940−10.01.2023
Hää Kalle, vana võrokõnõ, nigu Sa hindä kotsilõ iks ütlit!
Olõt pikkä aigu olnu kimmäs ja tasalik võro keele ja kultuuri tugisammas. Perämädse pia neli aastakümmet, ku võro asja kõvõmba helüga om aetu, olõt olnu kõiki tähtsämbide tegemiisi man. Teno väega suurõlõ ja lajalõ tiidmiisi…
7.05.1940−10.01.2023
Hää Kalle, vana võrokõnõ, nigu Sa hindä kotsilõ iks ütlit!
Olõt pikkä aigu olnu kimmäs ja tasalik võro keele ja kultuuri tugisammas. Perämädse pia neli aastakümmet, ku võro asja kõvõmba helüga om aetu, olõt olnu kõiki tähtsämbide tegemiisi man. Teno väega suurõlõ ja lajalõ tiidmiisi…
Tossu Tilda pajatus
Jouluvana vastavõtt moro pääl
Joba mitu aastat om koroona inemiisi plaanõ segänü. Suuril om ummi plaanõ lihtsämb ümbre tetä, a latsiga om hulga keerulidsõmb lugu.
Nii juhtugi jõuluaigu, et üts pere oll’ taa viirusõ käen. Kolm väikut last tiidse, et jõuluvana tulõ, ja oodi tedä väega. Kaiva iks päiv läbi aknõ pääl, et kas joba tulõ.
Peräkõrd tull’gi üts massin moro pääle ja oll’ kuulda jõuluvana juttu. A sisse kutsu jõuluvanna es tohe.
Nii pantigi latsõ…
Joba mitu aastat om koroona inemiisi plaanõ segänü. Suuril om ummi plaanõ lihtsämb ümbre tetä, a latsiga om hulga keerulidsõmb lugu.
Nii juhtugi jõuluaigu, et üts pere oll’ taa viirusõ käen. Kolm väikut last tiidse, et jõuluvana tulõ, ja oodi tedä väega. Kaiva iks päiv läbi aknõ pääl, et kas joba tulõ.
Peräkõrd tull’gi üts massin moro pääle ja oll’ kuulda jõuluvana juttu. A sisse kutsu jõuluvanna es tohe.
Nii pantigi latsõ…
Muda Mari pajatus
Egä asi umal aol
Ma kuuli raadiost, et liinainemise olõ-i uma eloga rahul. Kõgõ inämb nurisõsõ rattamehe. Näil ollõv rassõ lumõ seeh rattaga sõita. Ku ma nuur olli, sõs sõidõti talvõl suusõga ja suvõl rattaga. Ka seo talv sai Tal’na vanaliinah suusõga uulitsat pite alla laskõ. A täämbädsel pääväl om elo nii hääs lännü, et piät kimmähe saama suvõl suusata ja talvõl lumõga rattaga sõita.
No taivataat sai nurisõjidõ pääle pahatsõs ja võtsõ…
Ma kuuli raadiost, et liinainemise olõ-i uma eloga rahul. Kõgõ inämb nurisõsõ rattamehe. Näil ollõv rassõ lumõ seeh rattaga sõita. Ku ma nuur olli, sõs sõidõti talvõl suusõga ja suvõl rattaga. Ka seo talv sai Tal’na vanaliinah suusõga uulitsat pite alla laskõ. A täämbädsel pääväl om elo nii hääs lännü, et piät kimmähe saama suvõl suusata ja talvõl lumõga rattaga sõita.
No taivataat sai nurisõjidõ pääle pahatsõs ja võtsõ…
Parm tsuskas: esimuudu tsirgusüük
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
