Raadiojaam Retro FM alost’ võrokeelitside uudissidõga
8. urbõkuul alost’ Võrol sagõhusõ 88,0 pääl raadiojaam Retro FM Võru, miä mäng egäl tüüpääväl kolmõminotilist võrokeelist uudissõsaadõt. Sõnomit sääd kokko ja lugõ Uguri Kadri. Saatit kuuld raadiost Vana-Võromaa keskjaon, säälhulgan Võro ja Põlva liinan, kell 9, kõrdust kell…
Rõugõ tsõõriklavval löüti, et mahhepõllumajandus olõ-i niisama ütsikide tujahus
9. urbõkuul Rõugõ rahvamajan peetül tsõõriklavval «Kupall’o masva mahekängä?» märgotõdi mahhest söögist ja põllumajandusõst nii paikligun ku üleilma tähendüsen.
Mullaökoloogi Vahteri Taneli loengut kullõldõn ja ütenkuun arotõn löüdsevä ossavõtja, et mahhepõllumajandust om inemiisi, maa…
Mullaökoloogi Vahteri Taneli loengut kullõldõn ja ütenkuun arotõn löüdsevä ossavõtja, et mahhepõllumajandust om inemiisi, maa…
Bartosiki Tuulikki «Pettäsaamislugu» sai muusigavideo
Muusik ja viiemeistri Bartosiki Tuulikki sai valmis video laululõ «Reval: pettäsaamislugu».
Võrokeeline lugu om peri timä kolmanda sooloplaadi päält, miä sai valmis seo aasta alostusõn. «Tahtsõ luvva võimaligult tõõperälidse pildi mu jaos vast eski kõgõ isikligumbalõ loolõ vahtsõ albumi päält.…
Võrokeeline lugu om peri timä kolmanda sooloplaadi päält, miä sai valmis seo aasta alostusõn. «Tahtsõ luvva võimaligult tõõperälidse pildi mu jaos vast eski kõgõ isikligumbalõ loolõ vahtsõ albumi päält.…
1. mahlakuul tulõ võrokeelitside nuuri kokkosaaminõ
Timahavanõ edimäne võrokeelitside nuuri kokkosaaminõ tulõ 1. mahlakuul kell 12 Tsooru potitehassõ man.
«Kokkosaamisõlõ ooda koolinuuri ja tudõngiid, kiä mõistva võro kiilt vai tahas taad selges saia. Tahas säändsid nuuri rohkõmb kokko tuvva ja pakku kotust umavaihõl võro kiilt kõnõlda,» seletäs kõrraldaja Saarõ Hipp.
Kokkosaamisõl om plaanin huvikäük Tsooru potitehassõn, kon vabrigu esindäjä Puksingu Marko kõnõlõs pottõ tegemisest ja ka ummist tõisist ettevõtmiisist. Päält huvikäügi om…
«Kokkosaamisõlõ ooda koolinuuri ja tudõngiid, kiä mõistva võro kiilt vai tahas taad selges saia. Tahas säändsid nuuri rohkõmb kokko tuvva ja pakku kotust umavaihõl võro kiilt kõnõlda,» seletäs kõrraldaja Saarõ Hipp.
Kokkosaamisõl om plaanin huvikäük Tsooru potitehassõn, kon vabrigu esindäjä Puksingu Marko kõnõlõs pottõ tegemisest ja ka ummist tõisist ettevõtmiisist. Päält huvikäügi om…
Oodõtas ettepanõkit Hurda-preemiä välläandmisõs
Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts and teedä, et uut ettepanõkit timahavatsidõ Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohindu välläandmisõs. Seo om joba 32. aastak, ku andas vällä Hurda-nimelidse avvohinna eesti rahvuskultuuri hääs pall’o är tennüile inemiisile.
Egä aastak andas vällä kats avvohinda: üts üle Eesti ja tõõnõ Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele.
Ettepanõkit oodõtas 23. mahlakuus. Ligembät teedüst saa meiliaadrõsi hurdaselts@gmail.com päält.
UL
Egä aastak andas vällä kats avvohinda: üts üle Eesti ja tõõnõ Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele.
Ettepanõkit oodõtas 23. mahlakuus. Ligembät teedüst saa meiliaadrõsi hurdaselts@gmail.com päält.
UL
Võrokõisi kongressi internetikodoleht
22. mahlakuu pääväl peetäs Võro liinan Kandlõ kultuurimajan edimäst võrokõisi kongressi. Teedüst kongressi kotsilõ saa kodolehe vorokongress.ee päält.
UL
UL
Juhatus tarkusõ mano
Imäkeelepääväl võti uma 14- ja 15-aastadsõ latsõ üten Põlvalõ, kon oll’ Kürsa Ere luulõkogo esitlüs. Nä es taha tulla, a perän ütli, et miildü. Midägi näile vast iks külge jäi ja mu meelest võisi kultuurisündmüisil käümine olla osakõnõ egäüte haridusõst.
Mu hindä haridus, niipall’o ku tedä om,…
Mu hindä haridus, niipall’o ku tedä om,…
Hintsi Anna: olõmi üts maa ja vägi, piämi kokko hoitma
Seo nätäl jõud kinno film «Savvusanna sõsara», miä om maailman joba kõvastõ tuntust kor’anu. Uurimi Võromaa juuriga filmisäädjä HINTSI ANNA käest, määndse omma timä mõttõ umast filmist ja ilmaelost.
* * *
Kuis tuu kül niimuudu juhtu, et film «Savvusanna sõsara»…
* * *
Kuis tuu kül niimuudu juhtu, et film «Savvusanna sõsara»…
Tõsõ kundi otsast. Keväjäne luudusõsäädüs
Üts õdak sõitsõ rongiga Tal’nast Tartu poolõ. Aknõst paistu joba keväjäne ilm. Rong jõudsõ Tapalõ. Kai aknõst vällä ja näi pilti, miä kinnit’, et kevväi om tulõman.
Üts nuurmiis ja neio olli väega kõvastõ ütstõõsõ ümbre kinni võtnu. Paistu, et poistõrahvas tahtsõ…
Üts nuurmiis ja neio olli väega kõvastõ ütstõõsõ ümbre kinni võtnu. Paistu, et poistõrahvas tahtsõ…
Vast tulõ kevväi keväje muudu
Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis tulõ miilde, ku sai ütskõrd latsõn ussõ iihn väikese lapjuga paksu ekä (jääd) tsüsitüs.
Hangõ olli viil peris mehidse, a vesi sääl iä alh jo…
Hangõ olli viil peris mehidse, a vesi sääl iä alh jo…
Varakeväjäne luudus näütäs imevigurit
Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu tegünemä mitmõn tsihin.
Periselt om asi lihtsämb: kaartõtila omma üüse är külmänü ja vahtsõ päävä tulõkiga om lumi katussõ pääl allapoolõ vaonu, käändnü vana ijätsilga tõistõ…
Periselt om asi lihtsämb: kaartõtila omma üüse är külmänü ja vahtsõ päävä tulõkiga om lumi katussõ pääl allapoolõ vaonu, käändnü vana ijätsilga tõistõ…
Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!
Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti kullõma Tartu akadeemilist miihikuuri ja Kalkuna Marit.
Pettä es saa kiäki: mehe lauliva, nigu meri kohisõs ja mõts mühises, ja Mari laulsõ tuu taustal nigu…
Pettä es saa kiäki: mehe lauliva, nigu meri kohisõs ja mõts mühises, ja Mari laulsõ tuu taustal nigu…
Nofretete
Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi.
Nime ma unõti edimädse minuti joosul är ja olligi hädän: kuis ma toolõ ilma nimeldä latskõsõlõ tuud hääd ütle ja mia tuu hää timä jaos om. Lõpus mõtli vällä…
Nime ma unõti edimädse minuti joosul är ja olligi hädän: kuis ma toolõ ilma nimeldä latskõsõlõ tuud hääd ütle ja mia tuu hää timä jaos om. Lõpus mõtli vällä…
Priinime lugu: Rauba ja Raup
Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan.
Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om Rauba külä (Vahtsõliina alõvi lähkün, Jõõdasküläst üle oru). Sääl pand’ opõtaja Marpurg edimält Raup, a 1826. aasta hingelugõmisõn om mõisan pantu nimekuju Rauba. Ka keriguraamatin…
Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om Rauba külä (Vahtsõliina alõvi lähkün, Jõõdasküläst üle oru). Sääl pand’ opõtaja Marpurg edimält Raup, a 1826. aasta hingelugõmisõn om mõisan pantu nimekuju Rauba. Ka keriguraamatin…
Kotus, kon olla, ei olõ viil kodo
Hiina vanasõna ütles, et raha iist saa osta huunõ, a mitte kodo. Seo ütlemine om armuldamal moodul õigõ. Mino elo ilosamba aasta lätsi müüdä Ahja kandi väikun külän, midä kotsõpäälne rahvas kutsõ Mäkipää. Sääl ellivä mu vanavanõmba. Ammõtlikult tuud nimme kongi kirän es olõ.…
Varakeväjäne tsukõlus
Mu koolinkäümine algu aastal 1947 Saru säitsmeklassilidsen koolin, mille lõpõti 1954. aastal. Tuul aol olli maal viil alalõ talukotusõ, kon egänüten kasvi pall’u latsi. Kuuli minek ja säält tulõk oll’ õks hulganisti, nii suurõ ku väiku läbisegi.
Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii kuralõ käänd’, lätsi nii kitsambat piten edasi, oppaja Kronbergi majast, sepikuast ja Mõtusõ-poissõ kotust müüdä alla Uskuna oja viirde, kohe oll’ ülepäsemises purrõ tettü. Niimuudu…
Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii kuralõ käänd’, lätsi nii kitsambat piten edasi, oppaja Kronbergi majast, sepikuast ja Mõtusõ-poissõ kotust müüdä alla Uskuna oja viirde, kohe oll’ ülepäsemises purrõ tettü. Niimuudu…
Tossu Tilda pajatus
Maanuuri suusanaiskunna võit
Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri hulgan edimädse kotussõ pääl.
Ütskõrd peeti tan Võromaal määnestki suurõmbat võistlust. Inne starti tull’ vällä, et üts naanõ es olõ kohalõ tulnu. Võistkunna naisil oll’ väega…
Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri hulgan edimädse kotussõ pääl.
Ütskõrd peeti tan Võromaal määnestki suurõmbat võistlust. Inne starti tull’ vällä, et üts naanõ es olõ kohalõ tulnu. Võistkunna naisil oll’ väega…
Muda Mari pajatus
Kost sahvt kumpvegi sisse sai?
Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä.
Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’ keerolinõ küsümüs, kuimuudu sahvt iks kumpvegi sisse om saanu. A niipall’o ma tiiä külh, et massina omma targõmba ku inemise. Ja ku ma saaki-i täpsele…
Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä.
Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’ keerolinõ küsümüs, kuimuudu sahvt iks kumpvegi sisse om saanu. A niipall’o ma tiiä külh, et massina omma targõmba ku inemise. Ja ku ma saaki-i täpsele…
Parm tsuskas: hää tüü!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
