Aiakasvu ja -tarkus Räpinält
Aiahuuao alostusõn tasus huviliidsil säädi sammu Räpinä aianduskooli opimajandilõ, kon om müügin hulga aiakasvõ, -puhmõ ja -puid ja saa as’atundjidõ käest aiatarkuisi kah küssü.
«Mul kulus keväjä egä päiv hää paar tunni nõvvoandmisõ pääle. Telefon kõlisõs kõik aig, küsütäs kõkkõ: kuis viläpuid lõiku, määnest sorti…
«Mul kulus keväjä egä päiv hää paar tunni nõvvoandmisõ pääle. Telefon kõlisõs kõik aig, küsütäs kõkkõ: kuis viläpuid lõiku, määnest sorti…
Pikäaolinõ veredoonor om 101 kõrda verd andnu
Ku Võro naanõ Kahru Tiina 11. mahlakuul doonoripääväle verd andma läts’, naksi vereandmispunkti tüütäjä tedä äkki kallistama, kinksevä rohilidsõ teki ja klaasist avvokarika. Tull’ vällä, et 27 aasta joosul om Tiina 100 kõrda verd andnu. Seo oll’ joba 101. kõrd, peris…
Teedüs võrokõisi kongressi saadikilõ
Võrokõisi kongressi saadik või olla vähämbält 16-aastanõ võrokõnõ vai Vana-Võromaa elänik, kiä taht olla Lõunõ-Eesti tulõvigu luumisõ man.
Saadigu valija saa olla vähämbält 16-aastanõ võrokõnõ vai Vana-Võromaa elänik. Helü saa anda ütele saadikulõ.
Võrokõisi kongressi saadik saa olla külä, ettevõttõ, organisatsiooni, seldsi, koori esindäjä.…
Saadigu valija saa olla vähämbält 16-aastanõ võrokõnõ vai Vana-Võromaa elänik. Helü saa anda ütele saadikulõ.
Võrokõisi kongressi saadik saa olla külä, ettevõttõ, organisatsiooni, seldsi, koori esindäjä.…
Kogokunna munapühä Karulan
Mähkli külä hällümäe pääl om perämäidsil aastil tralliga munapühhi peetü. Egä kõrd valitas vällä kõgõ kinämbäs võõbatu muna. Timahava pand’ «Miss Muna» pääavvohinna vällä paiklik kunstnik Navitroll’a (pääavvohind om pildi pääl nätä).
Viil saa trallipääväl imehtellä ümbrekunna kõgõ kinämbit kannu. Esieränis noorõmba rahva siän tekütäs…
Viil saa trallipääväl imehtellä ümbrekunna kõgõ kinämbit kannu. Esieränis noorõmba rahva siän tekütäs…
Kurõpesä kõvõra posti otsan
Toimõndustõ tull’ lehelugõja murrõga, et Parksepä koolimaja vastan üle tii om kurõpessä kandva post väega viltu vaonu ja tä pelgäs, et kurõpoja satasõ pesäst vällä. Lugõja meelest tulnu post sirgõs aia. Tä ollõv joba minevä aasta mitmõlõ paika kõlistanu, a api umalõ murrõlõ kostki…
Esihindä väärtüse
Seo lehenumbri kokkosäädmine vei mõttõ võrokõisi hindästpidämise pääle. Kas ja ku pall’o mi täämbä tunnõmi ja tahami hoita esihindä väärtüisi: kiilt, kultuuri ja ummamuudu olõkit?
Muialpuul teedäs võrokõisi innekõkkõ tuu perrä, et nä kõnõlõsõ võro kiilt. Uma kiil om ka tansaman paiga pääl mi hindätiidmise alos,…
Muialpuul teedäs võrokõisi innekõkkõ tuu perrä, et nä kõnõlõsõ võro kiilt. Uma kiil om ka tansaman paiga pääl mi hindätiidmise alos,…
Allasõ Anti: võrokõsõs olõminõ om mi hindä seen
Värski riigikogo liigõ, inne pikkä aigu Võro liinapää ammõtit pidänü ALLASÕ ANTI vastas Uma Lehe küsümüisile.
* * *
Kuis Sul omma perämädse puultõist kuud lännü?
Om olnu kõva sisseelämise aig, võimalus oppi ja tiidä saia, kuis riigipiirakut sääl mäe otsan küdsetäs. Ku…
* * *
Kuis Sul omma perämädse puultõist kuud lännü?
Om olnu kõva sisseelämise aig, võimalus oppi ja tiidä saia, kuis riigipiirakut sääl mäe otsan küdsetäs. Ku…
Allasõ Anti: võrokõsõs olõminõ om mi hindä seen
Värski riigikogo liigõ, inne pikkä aigu Võro liinapää ammõtit pidänü ALLASÕ ANTI vastas Uma Lehe küsümüisile.
* * *
Kuis Sul omma perämädse puultõist kuud lännü?
Om olnu kõva sisseelämise aig, võimalus oppi ja tiidä saia, kuis riigipiirakut sääl mäe otsan küdsetäs. Ku…
* * *
Kuis Sul omma perämädse puultõist kuud lännü?
Om olnu kõva sisseelämise aig, võimalus oppi ja tiidä saia, kuis riigipiirakut sääl mäe otsan küdsetäs. Ku…
Paar vanna kilstakõist võro keele häötämise luust
Tuu kurb fakt um muidoki ammu teedä asi, et võro kiilt Eestih jo vähämbält päält saa aastaga um proovit kõrvalõ tougada ja vällä kitsku. Tuud um tett õkva ku eesti keele hüäs ja edenemises. Võro kiilt um eesti keele tii…
Tõsõ kundi otsast. Inemise jalajälg mõtsa all
Minevä kuu peeti Tal’nan orientiirüjide suurkoko. Arotimi sääl, kuis taad spordialla üles kittä, et inemise jõudnu inämb tervüsele parõmba eloviie ja luudusõ mano.
Unõmeditsiiniga tegelemise aost om mul peri tiidmine, et suurõmb jago kundõsit omma hädän uma suurõ kaaluga. Ka aokirändüs kirotas,…
Unõmeditsiiniga tegelemise aost om mul peri tiidmine, et suurõmb jago kundõsit omma hädän uma suurõ kaaluga. Ka aokirändüs kirotas,…
Keskkunnajaam härgütäs prükü sortma umakeelitside seletüisiga
Keväjädsel aol, ku hariligust inämb kraammist ette tulõ, om inemiisil vaia prügü kohegi är viiä. Üts kotus, kon prükü vasta võetas ja sordi perrä jaetas, om Võro keskkunnajaam. Et inemiisil olõs kergemb prükü sorti, omma keskkunnajaaman vällä…
Varstu laulun häitsese tsireli
Paiku, minkast laul tettü, om küländ hulga. No om noidõ siän ka Varstu. Pulga Jaani vahtsõn laulun «Varstu hirm ja arm» tulõtõdas miilde Jaani latsõpõlvõaigu, a lõpus jõutas täämbäste päivä vällä.
Mõnõ ao iist sai Jaan Varstun kohvipoodi ussõ pääl kokko üte mehega, kiä tedä…
Mõnõ ao iist sai Jaan Varstun kohvipoodi ussõ pääl kokko üte mehega, kiä tedä…
Letialunõ lugu. Litt
Seo jutt kuulus letialustõ hulka puhtalt tuuperäst, et käsitles tsipa korõmbiide persoone ellu. Tuuperäst omma ka nime muudõtu.
Päätegeläne om A. Tuu om üts tubli kolhoositüüline, kiä või tetä egäsugust tüüd. Timä vaba ao veetmine om kipõn üteplaaniline ja tuuperäst om tä ajutiselt pantu määnestki truupa üles laduma. Et aga ahumeistre haltuura pääle es libastunu, om pantu tälle «abilises» kats liinast välläsaadõtut, aga muidu kõigildõ ontlikku daami. Arvada, noid peeti liina jaos…
Päätegeläne om A. Tuu om üts tubli kolhoositüüline, kiä või tetä egäsugust tüüd. Timä vaba ao veetmine om kipõn üteplaaniline ja tuuperäst om tä ajutiselt pantu määnestki truupa üles laduma. Et aga ahumeistre haltuura pääle es libastunu, om pantu tälle «abilises» kats liinast välläsaadõtut, aga muidu kõigildõ ontlikku daami. Arvada, noid peeti liina jaos…
Priinime lugu: Sammul ja Simmul
Naa kats nimme tähendä ei sukugi ütte ja tuudsamma, nii nigu kats näütlejät Indrek ja Rain omma iks tõnõ tõist muudu, kuigi näide nimmi tõnõkõrd segi aedas.
Nimel Sammul om Eestin 98 kandjat. Hingelugõmisõ algkujul Sammul panti taa kolmõn mõisan: Vana-Kariste, Heimtali ja Sürgavere. Lisas nailõ Mulgi- ja Viljandimaa mõisilõ viil Karula (Vahtsõ-Võidu) mõisan, kon hingelugõmisõ 1826 ja 1834 olõ-i alalõ. Viiratsi mõisan hingelugõmisõ kujul Samul pantust nimest sai keriguraamatin…
Nimel Sammul om Eestin 98 kandjat. Hingelugõmisõ algkujul Sammul panti taa kolmõn mõisan: Vana-Kariste, Heimtali ja Sürgavere. Lisas nailõ Mulgi- ja Viljandimaa mõisilõ viil Karula (Vahtsõ-Võidu) mõisan, kon hingelugõmisõ 1826 ja 1834 olõ-i alalõ. Viiratsi mõisan hingelugõmisõ kujul Samul pantust nimest sai keriguraamatin…
Kae, kos ahv!
Vaihõpääl om põnnõv kotust är rännü pääl kävvü. Jalg om jälgi jätnu Ameeriga ja Aasia, Euruupa ni Aafriga maisõmaa pääle. Reisu pääl õks juhtus.
Aasta oll’ 2016, ku teimi kambaga Lõunõ-Aafriga Vabariigin rendi pääle võetu autoga müüdä maad pikä sõidu. Vällänpuul suuri liinu om sääl pall’o tühjä maad, hõrrõ…
Aasta oll’ 2016, ku teimi kambaga Lõunõ-Aafriga Vabariigin rendi pääle võetu autoga müüdä maad pikä sõidu. Vällänpuul suuri liinu om sääl pall’o tühjä maad, hõrrõ…
Puutelgiga vankri laul
Vanastõ es olõ eesti talopoja riil ja vankril küleh ravvaraasagi. Kõik oll’ puust, kõik tuudi mõtsast. Vankri tele tetti pihlapuust, tuu oll’ kõva ja nilbõ puu.
Tuugiperäst pidi puust telgi puust rummõ seeh määrmä. Vanastõ olõ-s vankrimääri ega tavotti, oll’ õnnõ rasva. A tuud es jakku perrele ruvva sissegi pandmisõs, ammuki viil vankritelgi määrmises.
Vabahussõa aigu oll’ moonavidäjil ehk ovoosnikõl hädä, selle et puutele naksi laulu lüümä. A rinde lähküh es või säänest…
Tuugiperäst pidi puust telgi puust rummõ seeh määrmä. Vanastõ olõ-s vankrimääri ega tavotti, oll’ õnnõ rasva. A tuud es jakku perrele ruvva sissegi pandmisõs, ammuki viil vankritelgi määrmises.
Vabahussõa aigu oll’ moonavidäjil ehk ovoosnikõl hädä, selle et puutele naksi laulu lüümä. A rinde lähküh es või säänest…
Ülearvolinõ rõõm või kipõstõ kaoda
Vanastõ, ku buss käve paar kõrda nädälin, oll’ suur rõõm, ku imä minno kohegi üten võtsõ. A tollõ suurõ rõõmuga oll’ egä kõrd esimuudu lugu kah.
Mõnikõrd ütel’ imä jo eelmine päiv, et hummoku om sõit. Sis olli nii herevil, et õdagu es tulõ und. Hummogu olli nii väsünü, et es jõvva üles tulla, ja imä läts’ ilma minolda. Täl es olõ aigu uuta, kooni ma üles ja…
Mõnikõrd ütel’ imä jo eelmine päiv, et hummoku om sõit. Sis olli nii herevil, et õdagu es tulõ und. Hummogu olli nii väsünü, et es jõvva üles tulla, ja imä läts’ ilma minolda. Täl es olõ aigu uuta, kooni ma üles ja…
Tossu Tilda pajatus
Kavval hernes
Seo lugu juhtu 1960. aastil. Rajoonilehe toimõndus võtt’ suvõs iks mõnõ tudõngi appi, selle et puhkuisi aol oll’ lehetegijit puudus. Praktikalõ võeti filoloogiatudõngi, kiä olli liinatütrigu ja es tiiä maaelost suurt midägi.
Nii saadõti üts tütärlats Haanilõ Munamäe sovhoosi, et kaia, kuis põllutüü lätt. Parajalõ käve kampaania, et põldõ pääle tulõ külbä hernest ja upa. A kampaania kõrran külvet uba oll’ tuul aastal väega hõrrõ ja hernes es olõki üles tulnu. Tütärlats…
Seo lugu juhtu 1960. aastil. Rajoonilehe toimõndus võtt’ suvõs iks mõnõ tudõngi appi, selle et puhkuisi aol oll’ lehetegijit puudus. Praktikalõ võeti filoloogiatudõngi, kiä olli liinatütrigu ja es tiiä maaelost suurt midägi.
Nii saadõti üts tütärlats Haanilõ Munamäe sovhoosi, et kaia, kuis põllutüü lätt. Parajalõ käve kampaania, et põldõ pääle tulõ külbä hernest ja upa. A kampaania kõrran külvet uba oll’ tuul aastal väega hõrrõ ja hernes es olõki üles tulnu. Tütärlats…
Muda Mari pajatus
Hädä kunstmõistusõ peräst
Ma kuuli raadiost, et inemise piä-i inämb esi midägi tegemä. Esieränis nuu, kiä tüütäse puutriga. Tulõ õnnõ käsk kätte anda ja kunstmõistus tege kõik otsusõ, mis vaia. Hädä om õnnõ tuust, et kunstmõistus opp kipõstõ külh, a tä ei saa arvo, mis om õigõ vai mis võlss. Tä või lühkü aoga triljon asja läbi kaia, a ku sääl om trollivabrikuh tettü võlssuudissõ, sõs tä usk noid kah.
Tõõnõ hädä om tuu,…
Ma kuuli raadiost, et inemise piä-i inämb esi midägi tegemä. Esieränis nuu, kiä tüütäse puutriga. Tulõ õnnõ käsk kätte anda ja kunstmõistus tege kõik otsusõ, mis vaia. Hädä om õnnõ tuust, et kunstmõistus opp kipõstõ külh, a tä ei saa arvo, mis om õigõ vai mis võlss. Tä või lühkü aoga triljon asja läbi kaia, a ku sääl om trollivabrikuh tettü võlssuudissõ, sõs tä usk noid kah.
Tõõnõ hädä om tuu,…
Parm tsuskas: orrav inne ja peräst
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
