Laat Ihamaru kõivõ all
Puulpäävä, 10. piimäkuul peeti Ihamarun kümnendät Kõivualutsõ laata. Ja kuigi timahava om Postitiis kutsutu vana Võro-Tarto tii pääl mitu silda remondin, tulliva nii müüjä ku ostja ilostõ paiga pääle ja laat läts’ ekämuudu kõrda.
«Ma olõ peris rahul ja väega hää ilm oll’,» seletäs laadapäävä kõrraldamisõ vidäjä…
«Ma olõ peris rahul ja väega hää ilm oll’,» seletäs laadapäävä kõrraldamisõ vidäjä…
Vahtsõliinast saa nädälivaihtusõl laadaliin
17. ja 18. piimäkuul peetäs Vahtsõliinan 27. maarahva laatu. Päält suurõ müügipido saa laadu pääl kaia ja kullõlda hulga etteastmiisi ja näütüisi.
Eräle keelekastmisõ uulidsa pääl omma välän käsitüüjuukõ tegijä, kogokunnauulidsa pääl pakva paigapäälidse seldsi ja talo umma talokraami. Vahtsõliina piirkunna…
Eräle keelekastmisõ uulidsa pääl omma välän käsitüüjuukõ tegijä, kogokunnauulidsa pääl pakva paigapäälidse seldsi ja talo umma talokraami. Vahtsõliina piirkunna…
Mürgü Marje pistüjalapull kõnõlõs keelest ja võlssi arvosaamisõst
Minevä riidi oll’ Krabi kõrtsin vahtsõ võrokeelidse pistüjalapulli (stand-up) «#paganamaamann» edimäne mängmine. Pikäaolinõ Krabi külätiatri vidäjä ja näütemängukirotaja Mürgü Marje om kirja pandnu ja kand ette juhtumiisi umast elost ja tuust, kuis põh’aeestläse võro keelest võlssi…
Antsla meistride päiv om pühendet liikmisaastalõ
Pühäpäävä, 18. piimäkuul kellä 13–16 peetäs Antslan meistride päivä. Säänest päivä, kon uma kandi käsitüü- ja söögimeistri uma kraami vällä toova, peetäs joba säitsmes kõrd ja timahava om tegemiisi rõhk liikmisel.
Plaanin omma rattaorientiirümine, vibulaskminõ, ütidse tandsu, mitmõsugumadsõ tüütarõ ja võistlusõ.
Teedüst päävä kotsilõ saa aadrõssi facebook.com/meistritepaev päält.
UL
Plaanin omma rattaorientiirümine, vibulaskminõ, ütidse tandsu, mitmõsugumadsõ tüütarõ ja võistlusõ.
Teedüst päävä kotsilõ saa aadrõssi facebook.com/meistritepaev päält.
UL
Harglõn peetäs Läti-Eesti perimüspito ja tandsuklupi
Iispäävä, 19. piimäkuu õdagu kell 20 tulõ Harglõ maakultuurimajan Läti-Eesti perimüspido ja tandsuklubi.
Läti perimüst ja tandsõ näütäs ansambli Rudzupuke Smiltenest. Eesti ja ka muiõ rahvidõ tandsulugusiid saat Harglõ folkbänd. Ütenkuun katõtas pidolaud ja pillimehe võiva vaba lava pääl üles astu.
UL
Läti perimüst ja tandsõ näütäs ansambli Rudzupuke Smiltenest. Eesti ja ka muiõ rahvidõ tandsulugusiid saat Harglõ folkbänd. Ütenkuun katõtas pidolaud ja pillimehe võiva vaba lava pääl üles astu.
UL
Rõugõ vallan nakkas vahtsõst pääle küläülikuul
Joba kolmandat aastakka peetäs Rõugõ valla esi paigun suvist küläülikuuli. Huvilidsõ saava tõsõpäävä õdagu kokko mõnõn esierälidsen paigan, kon pererahvas näütäs ummi tegemiisi ja pidä loengu minkastki põnõvast.
Seo aastak alostas küläülikuul 20. hainakuul Rõugõ kerigu man, kon Möldri Maidu ja Raju Terje jututeema om «Gümnastika vaimule ja ihule». Et teema om esieräline, saias kokko kell 23 ja kõnõldas ka päält süäüü. A tõõsõ seosuvidsõ loengu…
Seo aastak alostas küläülikuul 20. hainakuul Rõugõ kerigu man, kon Möldri Maidu ja Raju Terje jututeema om «Gümnastika vaimule ja ihule». Et teema om esieräline, saias kokko kell 23 ja kõnõldas ka päält süäüü. A tõõsõ seosuvidsõ loengu…
Elo käü ütest veerest tõistõ
Elo käü. Nii liinan ku maal mürisese tävve huuga muromassina. Inemise tahtva niimuudu kõrda ja silmäillo luvva.
Rikkamb rahvas inämb niipall’o ei müristä ku inne. Nimä omma võtnu hindäle säändse kodoeläjä, kiä suurõmbat larmi tegemädä ütest aiaveerest tõistõ liigus ja nii üüse ku päivä tassakõistõ…
Rikkamb rahvas inämb niipall’o ei müristä ku inne. Nimä omma võtnu hindäle säändse kodoeläjä, kiä suurõmbat larmi tegemädä ütest aiaveerest tõistõ liigus ja nii üüse ku päivä tassakõistõ…
Lennuki Urmas: kultuur om mahl inemiisi seen, kiä väikeisin paigun hoitva umma esimuudu olõkit
Näütekiränik ja lavastaja LENNUKI URMAS tege parhilla Ihamaru kõrdsimajan pruuvõ uma vahtsõ näütemänguga «Ääremaal». Tükün mängvä Barabanštšikova Marika, Tagametsa Tarmo ja Seimi Agur, esietendüs om 17. piimäkuul. Uuri Lennuki Urmasõ käest,…
Tõsõ kundi otsast. Telefonilda nätäl
Ildaaigu sõitsõ linnukiga ja näpse sõidu aigu umma telefonni. Kai säält pilte ja tulõti miilde kotussit, kon kunagi käünü olli. Inne linnugi maa pääle jõudmist panni telefoni edeistmõ karmanni. Ku olli vällä lännü, näi, et telefon jäi linnugi pääle. Tahtsõ minnä tagasi,…
Vana-Võromaa saatkund käve Baltica pido perimüskülän
Seo kuu alostusõn peeti 35. Baltica nimelist riikevaihõlist perimüspito. Pido teema oll’ «Perimüs tõmbas üten!» ja tuuperäst oll’ festivali päämiste paika, Tal’na liina Tornõ platsi pääle üles säetü perimüskülä, kon Eesti kogokunna saiva umma kultuuri näüdädä. Välän oll’ ka…
Haani kooli latsõ lõpõti kooliaasta kõovihtu tegemisega
Haani koolin om saanu kombõs opada kooliaasta perämädsen tüü- ja tehnoloogiaoppusõ tunnin kõovihtu tegemist. Nii tetti vihtu ka timahava.
«Latsõ saiva vihtu tegemisega väega häste nakkama. Kõgõ rassõmb oll’ vast kooli lähkült kõlvoliidsi kõoossõ löüdmine,» võtt oppaja Rüütli Paavo…
«Latsõ saiva vihtu tegemisega väega häste nakkama. Kõgõ rassõmb oll’ vast kooli lähkült kõlvoliidsi kõoossõ löüdmine,» võtt oppaja Rüütli Paavo…
Vana ao lehelugu tuust, kuis Alatarõ Katre liinan laulupidol käve
Seo jutu kotsilõ saatsõ teedüsse Uma Lehe lugõja Tootseni Toivo Rõugõst. Tä kirot’ niimuudu: «Vannu lehti om peris hää lukõ. Ma otsi säält Rõugõ kotsilõ kävvit kirutuisi. Löüdse 21. juuli 1921 Wõru Teatajast ka üte võrukiilse kirätükü.…
Priinime lugu: Viitkar ja Viitkin
Priinimel Viitkar om Eestin 97 kandjat, priinimel Viitkin 67 kandjat. Vähäkese kandjit om ka vanan kiräviien nimekujjõl Vitkar ja Vitkin. Mõlõmba nime panti õnnõ Vahtsõliina mõisan Viitka lisanime perrä, miä om kunaginõ edenimi. Pastor Masing om tan pruuvnu uma sõbra ja kolleegi Räpinä pastori Helleri nippi tetä samast lisanimest eri priinime tulõtamislõppõga: saksa muudu -r ja vinne muudu -in.
Viitkari nime sai suguvõsa Viitka külän, tuus aos inämbäste joba koolnu…
Viitkari nime sai suguvõsa Viitka külän, tuus aos inämbäste joba koolnu…
Kolm mehepoiga
Sis es olõ viil telefonnõ ja mehe kõnõli joba nätäl ette kokko, et järgmäne pühäpäiv tulõ jäl kokko tulla ja ilmaello edesi arota. Richard, kedä kutsuti Riksis, oll’ kõgõ vanõmb, iks sinnä 90 poolõ. Meinhard (Meini) oll’ 80 ümbre, a Ülo oll’ 60. Jutu näil kõgõ klapsõva. Ku vaiõlusõs läts’, vaiõldi hulga aigu, a perän võeti mõni tõõnõ teema.
Kaartõ kah mängiti, «Potkitnoid». Riks ütel’ iks kõgõ: «Mehepoja, võtami külmärohto kah.» Kes kaardimängu võitsõ,…
Kaartõ kah mängiti, «Potkitnoid». Riks ütel’ iks kõgõ: «Mehepoja, võtami külmärohto kah.» Kes kaardimängu võitsõ,…
Šašlõkk läts’ kallis masma
Seo lugu juhtu 20. aastasaa keskeh üte ehitüse-asotusõ remondibrigaadi miihiga. Nime omma vällä mõtõldu.
Uma tüümehetii algusõh tüüti ma tehasõh. Olli abieloh. Meil oll’ üts lats, tõist naanõ kandsõ. Kortõriolu olli väega kehväkese. Küssemi tehasõ kaudu kortõrit liina, a es saa. Sis otsusti tehasõga lõpu…
Uma tüümehetii algusõh tüüti ma tehasõh. Olli abieloh. Meil oll’ üts lats, tõist naanõ kandsõ. Kortõriolu olli väega kehväkese. Küssemi tehasõ kaudu kortõrit liina, a es saa. Sis otsusti tehasõga lõpu…
Tossu Tilda pajatus
Uudismaa jäi üles kündmädä
Piimäkuu alostusõn nakkas koolõn pääle eksämiaig. Nii oll’ vanastõ kah ja kõgõ edimädses pidi koolilõpõtaja kirändi kirotama. Seo luu kõnõl’ mullõ sõbranna, kiä opsõ umal aol üten Võromaa maakeskkoolin.
Kirändi kirotamisõ pääväl haardsõ tä üten raamadu, Šolohhovi «Ülesküntud uudismaa». Tuu perrä tull’ pia kõgõ mõni kiränditeema. Nii ka seokõrd. Tütärlats es olõ jõudnu raamatut inne põh’alikumbalõ uuri ja otsust’, et küsüs lupa välläkäüki minnä. Ku inemisel iks vaia oll’, sis…
Piimäkuu alostusõn nakkas koolõn pääle eksämiaig. Nii oll’ vanastõ kah ja kõgõ edimädses pidi koolilõpõtaja kirändi kirotama. Seo luu kõnõl’ mullõ sõbranna, kiä opsõ umal aol üten Võromaa maakeskkoolin.
Kirändi kirotamisõ pääväl haardsõ tä üten raamadu, Šolohhovi «Ülesküntud uudismaa». Tuu perrä tull’ pia kõgõ mõni kiränditeema. Nii ka seokõrd. Tütärlats es olõ jõudnu raamatut inne põh’alikumbalõ uuri ja otsust’, et küsüs lupa välläkäüki minnä. Ku inemisel iks vaia oll’, sis…
Muda Mari pajatus
Kats süküst
Ma kuuli raadiost, et lehekuu viimäne päiv oll’ ka keväjä viimäne päiv. Jo tuu kõnõlõja mõtõl’, et õkva juunikuuga nakkas suvi pääle. A periselt sai kevväi külh otsa, a edesi nakas’ süküs. Vai kuimuudu kutsu säänest aigu, ku ilm lätt egä pääväga õnnõ külmembäs? Kõik, mis aiamaal nõna mulla seest vällä oll’ tsusanu, tuu ka üükülm är võtsõ.
Ello Eestimaal om iks tuu iist kitetü, et meil om neli aastaaigu. A…
Ma kuuli raadiost, et lehekuu viimäne päiv oll’ ka keväjä viimäne päiv. Jo tuu kõnõlõja mõtõl’, et õkva juunikuuga nakkas suvi pääle. A periselt sai kevväi külh otsa, a edesi nakas’ süküs. Vai kuimuudu kutsu säänest aigu, ku ilm lätt egä pääväga õnnõ külmembäs? Kõik, mis aiamaal nõna mulla seest vällä oll’ tsusanu, tuu ka üükülm är võtsõ.
Ello Eestimaal om iks tuu iist kitetü, et meil om neli aastaaigu. A…
Parm tsuskas: tütärlatsiõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
