Kangsti kodokandipäivi aigu sai Vana-Roosa surnuaid vahtsõ värte
22. ja 23. hainakuu pääväl peeti Kangstin kodokandipäivi. Egä viie aasta takast saava Sännä ja Varstu vaihõlõ jäävide külli inemise kokko jakapipääväl, et pitä meelen uma kandi aoluku, inemiisi ja kaia, midä põnõvat tandsu- ni laulurühmil selges…
Hirvlaanõ Milvi «Jõksi raamat» uut välläandmisõs tukõ
Aoluulanõ ja Kanepi kandi kultuuri edendäjä Hirvlaanõ Milvi om valmis saanu Jõksi kandi aoluu raamadu käsikirä. Raamatust löüd rahvaperimüsliidsi lorilugusit, fotosit ni pilte, arhiivimatõrjalõ ja Tina Augusti vannu käsikiräliidsi uurmistöid vahtsõn hammõn.
Raamat tuu rahvalõ kätte ja lugõmislavva pääle…
Raamat tuu rahvalõ kätte ja lugõmislavva pääle…
«Väiku prints» võro keelen
Antoine de Saint-Exupéry ilmakuulsa lugu väikust printsist tull’ seo suvi trüküst vällä võro keelen.
«Väiku prindsi» om võro kiilde pandnu Jüvä Sullõv ja vällä andnu Saksamaa kirästüs Tintenfaß. Tuu om väiku kirästüs, miä om «Väiku prindsi» raamatut trüknü jo 194 välläandõn väega pall’odõn maailma…
«Väiku prindsi» om võro kiilde pandnu Jüvä Sullõv ja vällä andnu Saksamaa kirästüs Tintenfaß. Tuu om väiku kirästüs, miä om «Väiku prindsi» raamatut trüknü jo 194 välläandõn väega pall’odõn maailma…
Peedomäe suvõseminär «Kiränigu kotussõ ja paiga»
Puulpäävä, 5. põimukuul peetäs kiränik Mihkelsoni Ene (1944–2017) inneskidsen maakoton Haanimaal Peedomäel suvõseminääri.
Seminär om vällä kasunu kirändüsligõ suvõkuulõ sar’ast laulu «Õrn ööbik» autori Wulff-Õisi Gustavi majamuusõumin Otõpää lähkül Nüplin. Peedomäele tuldas suvõl kirändüsest kõnõlõma joba tõõnõ kõrd.
Suvõseminärile «Kiränigu kotussõ ja paiga» tulõva kõnõlõja Võrost ja Sännäst kooni Tal’na, Tarto ja Muhu saarõni. Katsan ettekandõn tulõ juttu kotussist ja paigust Kõivu Madisõ, Ast Rumori…
Seminär om vällä kasunu kirändüsligõ suvõkuulõ sar’ast laulu «Õrn ööbik» autori Wulff-Õisi Gustavi majamuusõumin Otõpää lähkül Nüplin. Peedomäele tuldas suvõl kirändüsest kõnõlõma joba tõõnõ kõrd.
Suvõseminärile «Kiränigu kotussõ ja paiga» tulõva kõnõlõja Võrost ja Sännäst kooni Tal’na, Tarto ja Muhu saarõni. Katsan ettekandõn tulõ juttu kotussist ja paigust Kõivu Madisõ, Ast Rumori…
Latsifestival Võrol
29.–30. hainakuu pääväl tulõ Võrol jäl latsifestival, kon pakutas kõkkõ, miä latsilõ miildüs.
Päält lõbustuisi, mustkunsti, kontsõrtõ ja muu tralli saa Kreutzwaldi muusõumin kaia tiatritükke ja etendüisi vaihõpääl meisterdädä, mängi ja juhendajidõ käest võro kiilt oppi.
Tiatrihuuv om vallalõ puulpäävä kellä 10.30–18 ja pühäpäävä kellä 10–14. Lava pääle astva Tiatribussi tegijä ja latsitiatri Mäng, kaia saa ka setokeelist näütemängu.
UL
Päält lõbustuisi, mustkunsti, kontsõrtõ ja muu tralli saa Kreutzwaldi muusõumin kaia tiatritükke ja etendüisi vaihõpääl meisterdädä, mängi ja juhendajidõ käest võro kiilt oppi.
Tiatrihuuv om vallalõ puulpäävä kellä 10.30–18 ja pühäpäävä kellä 10–14. Lava pääle astva Tiatribussi tegijä ja latsitiatri Mäng, kaia saa ka setokeelist näütemängu.
UL
Päält hindä tulõ ka tõisist luku pitä
Võrokõsõ omma kimmäle üts hirmsadõ põnnõv kamp inemiisi, kinkal egälütel uma tüü, ammõt, kodokotus ja elo pääle kaeminõ. Ütte köütvä meid vast kiil, uma kombõ ja midägi esierälist egäüte seen, mis tõist võrokõist näten palama lätt.
Viimätsel aol om hulga kõnõldu seo…
Viimätsel aol om hulga kõnõldu seo…
Lindströmi Liina: om vaia rohkõmb lõunaeesti juuriga nuuri keeletiidüst opma
LINDSTRÖMI LIINA om keeletiidläne ja eesti keele uurja, kedä huvitas, kuimuudu keele grammatika tüütäs ni kuimuudu kiil ja keele grammatika muutus. Tedä huvitasõ eesti keele murdidõ ja esieränis lõunaeesti kiili grammatika ja muutuminõ. Ammõdi…
Kiri Võrolt. Süäsuvõ vuug
Suvi om üts õnnistõt aig. Ku pall’o hääd pakk tä kõiki miili jaos!
Korssi uma Paju uulidsa hoovinukan valmis saanuid tomatiid ja kurkõ, nopõ mano paar füüsalit, peotävve tilli, nuhuti floksõ ja daalijit. Seo rikkus om nii mahlanõ ja täütvä!
Suvi om aig liiku. Mullõ miildüs olla…
Korssi uma Paju uulidsa hoovinukan valmis saanuid tomatiid ja kurkõ, nopõ mano paar füüsalit, peotävve tilli, nuhuti floksõ ja daalijit. Seo rikkus om nii mahlanõ ja täütvä!
Suvi om aig liiku. Mullõ miildüs olla…
Õkvajoonõn matk läbi Urvastõ kihlkunna
Talvõl tull’ meil mõtõ matkata läbi Urvastõ kihlkunna õgõvjoonõn. Youtube’in om hulga säändsit videoluujit, kiä omma pruuvnu matkata õgõvjoonõn näütüses läbi Walesi, New Orleansi vai Vahtsõ-Meremaa. Näide tii pääle jääs alalõpmalda mitmõsugumaidsi takistuisi, näütüses mäe, talu, lambaaia, suurõ jõõ ni muudki.
Mi…
Mi…
Tähelepanõkit keeleuurmiisilt Mõnistõ ja Korneti kandin
Keeleinemiisi om mitmit: om noid, kiä ütlese, kuimuudu om õigõ kõnõlda vai kiruta, ja om noid, kiä kaesõ, kuimuudu periselt kõnõldas. Nuu viimädse ei ütle, et midägi om õigõlõ vai võlssi, a hoobis pandva kirja põradsõ ao saisu.
Piimäkuu…
Piimäkuu…
Priinime lugu: Sõukand
Seod nimme kand Eestin 86 inemist. Nimest om olõman ka varjants Saukand 10 kandjaga. Nimi panti õnnõ üten paigan: Räpinä kihlkunna Kahkva mõisa Suurõ-Viirksu külän neläle velele perridega. Näide lisanimi oll’ Sõukõsõ (Söukese), tuust omgi priinimi moodustõt, võttõn lisanime algusõ Sõuk- ja pandõn manu Räpinäle tüüpilidse nimelõpu -and. Lisanimest lövvüs ka XIX aastasaal kirja pantut varjantsi Saukõsõ (Саукесе), vastavalt om a-ga naat kirutama ka priinimme.
Ka talunimi 1826. aastaga hingelugõmisõn om Söukese,…
Ka talunimi 1826. aastaga hingelugõmisõn om Söukese,…
Ull’usõtükk tsirguga
Ütel vihmaundsõdsõl hämäräl pääväl hälgätü mul miilde üts nal’alinõ ull’usõtükk pall’odõ aastidõ takast. Tuu võisõ olla peräkõrd aasta 1977 vai 1978, inämb häste ei mälehtä.
Oll’ illos pääväpaistõlinõ suvõpäiv. Tuul aol olli ma Kanepi kolhoosih sekretär. Kõigil as’atundjil olli uma tüütarõ. Meil oll’ uma väiku punt,…
Oll’ illos pääväpaistõlinõ suvõpäiv. Tuul aol olli ma Kanepi kolhoosih sekretär. Kõigil as’atundjil olli uma tüütarõ. Meil oll’ uma väiku punt,…
Varastaminõ om patt
Taa lugu juhtu latsõpõlvõn, olli sis kuvvõaastanõ. Ellimi maal uman väikun majan. Vast sadakund meetrit kavvõmbal oll’ naabritalo. Katõ maja vaihõl kasviva ilosa noorõ kõo ja sääl oll’ suur lapik kivi, kon ma mängmän käve. Korssi kuusõ- ja pedäjäkuku üten ja teie ossõst lauda. Kuusõkuku olli lehmä ja pedäjäkuku lamba. Kül ma sis käve näid egä päiv kar’ataman ja ristikhaina-tuttõga süütmän.
A ütspäiv oll’ naabritütrigu illos verrev kummipall visatu üle aia pia…
A ütspäiv oll’ naabritütrigu illos verrev kummipall visatu üle aia pia…
Tossu Tilda pajatus
Kats jalga, kolm silmä
Tuul aol olli Võrol Suu pääl üts söögipuut ja Suu kõrts. Kõrtsin müüdi päämidselt õlut ja muud kangõt kraami, veidü vast pakuti mano sakuskat kah.
Kõrts oll’ suurõn puumajan, kohe vei väega korgõ trepp. Vähämbält mullõ tundu nii, selle et olli tuukõrd viil väega tsill’ukõnõ.
Põhikundõ olli sääl kõrtsin egäsugudsõ viinavele, tõisi hulgan Utra Kusta ja Kööri Ruudi.
Ku Ruudi ja Kusta õdagu kodo lätsi, oll’ kavvõst kuulda, et nä…
Tuul aol olli Võrol Suu pääl üts söögipuut ja Suu kõrts. Kõrtsin müüdi päämidselt õlut ja muud kangõt kraami, veidü vast pakuti mano sakuskat kah.
Kõrts oll’ suurõn puumajan, kohe vei väega korgõ trepp. Vähämbält mullõ tundu nii, selle et olli tuukõrd viil väega tsill’ukõnõ.
Põhikundõ olli sääl kõrtsin egäsugudsõ viinavele, tõisi hulgan Utra Kusta ja Kööri Ruudi.
Ku Ruudi ja Kusta õdagu kodo lätsi, oll’ kavvõst kuulda, et nä…
Muda Mari pajatus
Mõtsa vai turgu
Ma kuuli raadiost, et kikkaseene omma timahava kalli. Turu pääl mass kilo kikkasiini pia sada eurot. Hää külh, ärke ostkõ sõs turu päält, minke esi mõtsa. Saati seene kätte peris ilma iist.
A tast nakkasõgi hädä pääle. Kõgõpäält piät seenekotust tiidmä. Või olla külh väega illos mõts, a ku sääl olõ-i varramba kikkasiini kasunu, sõs massa-i seo aasta kah otsi. Otsi võit, a ei lövvä. Ku saatki hää kotussõ pääle, sõs…
Ma kuuli raadiost, et kikkaseene omma timahava kalli. Turu pääl mass kilo kikkasiini pia sada eurot. Hää külh, ärke ostkõ sõs turu päält, minke esi mõtsa. Saati seene kätte peris ilma iist.
A tast nakkasõgi hädä pääle. Kõgõpäält piät seenekotust tiidmä. Või olla külh väega illos mõts, a ku sääl olõ-i varramba kikkasiini kasunu, sõs massa-i seo aasta kah otsi. Otsi võit, a ei lövvä. Ku saatki hää kotussõ pääle, sõs…
Parm tsuskas: latsifestival
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
