Kogokunnafestival Rõugõn
Seo puulpäävä peetäs Rõugõn Ööbikuoron kogokunnafestivali ja Uma Meki laata. Päävä päämine mõtõ om anda teedüst tuu kotsilõ, kost tulõ mi süük.
Õigõlõ peetäs kogokunnafestivali katõl pääväl. Riidi, 8. süküskuu pääväl omma päämidse tegemise Rõugõ valla koolõn-latsiaidun ja mõtõldu latsilõ. Näile tetäs tüütarri ja kutsutas üles…
Õigõlõ peetäs kogokunnafestivali katõl pääväl. Riidi, 8. süküskuu pääväl omma päämidse tegemise Rõugõ valla koolõn-latsiaidun ja mõtõldu latsilõ. Näile tetäs tüütarri ja kutsutas üles…
Kunstiakadeemiä tudõngi ehiti Tsooru järve pääle tsuklõva taasperilde savvusanna
Eesti kunstiakadeemiä sisearhitektuuri tudõngi ehiti Tsooru järve pääle tsuklõva savvusanna. Tego om edimädse «suidsupääsläsega» Antsla valla umanäolidsõmbas luumisõ projektist «Tagurpidi Antsla».
«Seo om teedäolõvalt edimäne Eesti tsuklõv suidsusann ja ehitämine lätt häste kokku tuuga,…
«Seo om teedäolõvalt edimäne Eesti tsuklõv suidsusann ja ehitämine lätt häste kokku tuuga,…
Kooliaasta alostusõ soovi
Timahava Hurda Jakobi rahvakultuuri avvohinna saanu pikäaolinõ Põlva koolioppaja Järgi Urve suuv koolilatsilõ ja oppajilõ ilosat kooliaasta alostust säändside sõnnoga:
«Suuvõ olõssi pall’o. Kõgõpäält latsilõ sääne suuv: pankõ oppajat häste tähele! Võtkõ kõik tarkus vasta ja veege edesi säändsit juuni ja üllenpidämist, midä teile koolin…
«Suuvõ olõssi pall’o. Kõgõpäält latsilõ sääne suuv: pankõ oppajat häste tähele! Võtkõ kõik tarkus vasta ja veege edesi säändsit juuni ja üllenpidämist, midä teile koolin…
«Vunki mano!» luumistalos korjas mõttit
13.–14. rehekuul tulõ Parksepä koolimajan jäl «Vunki mano!» luumistalos. Seo om joba säitsmes kõrd, ku ütenkuun märgotõdas vällä vahtsit mõttit ja tegemiisi, miä tan paigapääl ello edesi veenü.
11.–20. süküskuuni käü seokõrdsõ «Vunki mano!» avalik mõttidõ korjaminõ, kohe egäüts saa uma mõttõ arotamisõs esitä.
Ligembät teedüst löüd kodolehe vunkimano.ee päält.
UL
11.–20. süküskuuni käü seokõrdsõ «Vunki mano!» avalik mõttidõ korjaminõ, kohe egäüts saa uma mõttõ arotamisõs esitä.
Ligembät teedüst löüd kodolehe vunkimano.ee päält.
UL
Uma Pido tsihiotsmispäiv Vahtsõliinan
Tõnõ Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängupäiv peetäs 9. süküskuul Vahtsõliinan.
Kokko saias kell 11 Vahtsõliina rahvamaja man. Ütenkuun opitas är üts laulumäng ja pääle tuud otsitas kaardi perrä põnõvit kultuuriluuga köüdetüid paiku. Osalisõ saava tii pääle märgotamisõs üten ka üte ülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmispäivi kotsilõ saa kodolehe umapido.ee/tsiht päält.
UL
Kokko saias kell 11 Vahtsõliina rahvamaja man. Ütenkuun opitas är üts laulumäng ja pääle tuud otsitas kaardi perrä põnõvit kultuuriluuga köüdetüid paiku. Osalisõ saava tii pääle märgotamisõs üten ka üte ülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmispäivi kotsilõ saa kodolehe umapido.ee/tsiht päält.
UL
Kündlevalgusõ romantiga
Seod kirja kirota ma kündlevalgõl ja hanisulõga. Asi om nii, et tuu minevä nädäli torm vei voolu majast är ja mine sa tiiä, kas tä iks inne lehe trükküminekit tagasi tulõ.
Esihindäst om võimalik ka voolulda ellä. Sükävkülmäga om tsipa kehväste, sinnä om korjunu säänest kraami,…
Esihindäst om võimalik ka voolulda ellä. Sükävkülmäga om tsipa kehväste, sinnä om korjunu säänest kraami,…
Tiidüsest ja eetikast ja kuis tuu harilikku inemist pututas
Eetilidse tiidüse abiga tettü saavutusõ ja tulõmi tiinvä inemiisi ja ütiskunda
Ildaaigu käünü jandal latsilda naisi uurmisõ ümbre tõi tiidüse, eetiga ja tiidüseetika arotusõ suurõmba rahva ette. Hariligult jääse sändse vaiõlusõ tiidläisi vaihõlõ, a no küsüs suur hulk harilikkõ…
Ildaaigu käünü jandal latsilda naisi uurmisõ ümbre tõi tiidüse, eetiga ja tiidüseetika arotusõ suurõmba rahva ette. Hariligult jääse sändse vaiõlusõ tiidläisi vaihõlõ, a no küsüs suur hulk harilikkõ…
Tõsõ kundi otsast. Ku tsirgu pesäst lindasõ
Tiidjämiis Aarma Gunnari raamatust um mullõ kõrvu vahelõ jäänü kats mõtõt latsi kotsilõ. Edimäne: latsõ umma õnnõ tsipakõsõ aigu su perren külälise.
Nä tulõva, umma ja sis läävä umma tiid. Ja tõnõ mõtõ: latsõl saa kasvata õnnõ kõrraarmastust, kõik muu olõnõs tuust,…
Nä tulõva, umma ja sis läävä umma tiid. Ja tõnõ mõtõ: latsõl saa kasvata õnnõ kõrraarmastust, kõik muu olõnõs tuust,…
Kiri Taimaalt
3. kiri. Taimaa luudus
Seokõrd kiroda ma veidükese Tai luudusõst. Luudus om tah mõtsik ja samal aol mõtsikult illos. Ma olõ saanu taad illo egä päiv nätä ja tähele panda, selle et mino kodo om jõõ veereh. Ümbretsõõri kasusõ suurõ puu ja ma elä piaaigu nigu mõtsa seeh. Inne Taihtõ tulõkit ma iks salahuisi loodi, et vast om mu kodo kohki liinast väläh, luudusõ lähküh, a ma es mõista kõrras kah arvada, et ma…
Seokõrd kiroda ma veidükese Tai luudusõst. Luudus om tah mõtsik ja samal aol mõtsikult illos. Ma olõ saanu taad illo egä päiv nätä ja tähele panda, selle et mino kodo om jõõ veereh. Ümbretsõõri kasusõ suurõ puu ja ma elä piaaigu nigu mõtsa seeh. Inne Taihtõ tulõkit ma iks salahuisi loodi, et vast om mu kodo kohki liinast väläh, luudusõ lähküh, a ma es mõista kõrras kah arvada, et ma…
Ilmanaba uman elolabürindin
«Ma ei olõ põllumiis,» ütles Täpsi Aivar, ku tervütäs Uma Lehe aokiränikku ütel põimukuu hummogul uman Viia-Jaani labürinditalon Ihamaru külän. Seo päst mõnõn mõttõn vabas tõtõst, et saat olla talomiis sis kah, ku ei olõ ei külbjä, ei eläjäpidäjä.
Viia-Jaani talon omma pindremaa asõmõl hoobis kivitsõõri,…
Viia-Jaani talon omma pindremaa asõmõl hoobis kivitsõõri,…
Hää Võromaa hoitja Vesi Salmõ 100!
Ilman om inemiisi, kiä jääse egän elon egävädses aos võrokõsõs, omma nä sis tansaman vai hoobis kavvõn tõsõn riigin. Üts sääne om Vesi Salmõ.
Salmõl om nigu kats ello: üts egäpääväne kavvõn vahtsõl kodomaal Kanadan ja tõnõ käkitü sügäväle süämehe – kolmveeränd elost hoiõtu…
Salmõl om nigu kats ello: üts egäpääväne kavvõn vahtsõl kodomaal Kanadan ja tõnõ käkitü sügäväle süämehe – kolmveeränd elost hoiõtu…
Russowi kroonika. 1. jagu
Vilepille ja trummõ saatõl läbi liina
Vannu kroonikiide man om tuu hädä, et piat teräsele kaema, midä sa säält usut. Balthasar Russow oll’ teedüperäst keriguopõtaja, tuuperäst ma timäga kats-kolm aastat müüdä pantu tärminiide peräst eriti ei nori, kui jutt om lahingiist.
Küll om tsipa imelik, et Kaupo surmasaamine om tuudu 24 aastat ettepoolõ, ku mii tiiämi (madisõpäävä lahing 1217). Äkki om õigus siski Russowil? Vai kas määnestki Kaupot olõman oll’gi? Veneläse…
Vannu kroonikiide man om tuu hädä, et piat teräsele kaema, midä sa säält usut. Balthasar Russow oll’ teedüperäst keriguopõtaja, tuuperäst ma timäga kats-kolm aastat müüdä pantu tärminiide peräst eriti ei nori, kui jutt om lahingiist.
Küll om tsipa imelik, et Kaupo surmasaamine om tuudu 24 aastat ettepoolõ, ku mii tiiämi (madisõpäävä lahing 1217). Äkki om õigus siski Russowil? Vai kas määnestki Kaupot olõman oll’gi? Veneläse…
Priinime lugu: Zahkna ja Tsahkna
Nimel Zahkna om Eestin 39 kandjat, täämbädse päävä kiräviiele vastaval nimekujul Tsahkna 27 kandjat. Nimi panti õnnõ üten kotussõn: Vahtsõliina mõisa Saagri külän. Tuu külä om keset Haanimaad, perän Vahtsõliina viies mõisas jagamist Tsorona mõisa lahustükü pääl, miä jääs Vaskna järvest veidükese hummugu poolõ. Nii et algkodu mõttõn om tegemist täämbädse Haanimaa nimega.
Nime saaja olli katõ velle, Saagri Jurka ja Saagri Märdi perrätulõja. 1826. aastagal om Saagril kirän…
Nime saaja olli katõ velle, Saagri Jurka ja Saagri Märdi perrätulõja. 1826. aastagal om Saagril kirän…
Üü hullõrin
Inne üürahhu tull’ palatilõ mu mano valvõõdõ ja ütel’, et täämbädse üü piä ma olõma tõõsõn palatin, kalitori lõpun. Tulõ minnä ütes üüs kõigi ummi asju ja sängüga. Kolijapoisi olli joba platsin ja naksi mu sängü tsõõrõ pääl kalitori lõpu poolõ vällä veerütämä. Ma lätsi näil ummi asjuga…
Tossu Tilda pajatus
Koolinali
Vinne ao lõpun oll’ ütel Setomaa koolil juubõl. Direktri tahtsõ tuul puhul rajoonilehte kah lehekülge, nigu tuukõrd kommõ oll’. Tuujaos pidivä latsõ ummi vanõmbidõ käest küsümä mõnõ nal’a näide koolinkäümise aost.
Üts miis, hõigunimega Aktivist, kõnõl’ umilõ poigõlõ kah üte nal’a. Et timä oll’ kooli aigu nii kõva miis, et sei suurõ vihmavagla är ja pääle tuud naati tedä kangõlasõs kutsma. Poja panni tuu kirja ja jutt läts’ lehte.
Kooli juubõl peeti är, lehte…
Vinne ao lõpun oll’ ütel Setomaa koolil juubõl. Direktri tahtsõ tuul puhul rajoonilehte kah lehekülge, nigu tuukõrd kommõ oll’. Tuujaos pidivä latsõ ummi vanõmbidõ käest küsümä mõnõ nal’a näide koolinkäümise aost.
Üts miis, hõigunimega Aktivist, kõnõl’ umilõ poigõlõ kah üte nal’a. Et timä oll’ kooli aigu nii kõva miis, et sei suurõ vihmavagla är ja pääle tuud naati tedä kangõlasõs kutsma. Poja panni tuu kirja ja jutt läts’ lehte.
Kooli juubõl peeti är, lehte…
Muda Mari pajatus
Ruusatii mass
Ma kuuli raadiost, et pääliinah omma kõik uulidsa üles tsungidu. Sääl ei saavat ei jalaga kävvü ega massinaga sõita. Tuuperäst omma kõik Tal’na inemise ummi autidõga är tulnu Võromaalõ. Ja muidoki võtnu üteh nuu ummigu, minka nä harinu omma ja ilma milleldä nä mõistaki-i sõita. Ütskõik määne pido Setomaal vai Võromaal oll’, kõik suurõmba ja eräle väikumba tii olli massinit täüs. Autidõ rida vinnü õkva nigu pääliinah tüüpäävä hummogu.
Taa oll’…
Ma kuuli raadiost, et pääliinah omma kõik uulidsa üles tsungidu. Sääl ei saavat ei jalaga kävvü ega massinaga sõita. Tuuperäst omma kõik Tal’na inemise ummi autidõga är tulnu Võromaalõ. Ja muidoki võtnu üteh nuu ummigu, minka nä harinu omma ja ilma milleldä nä mõistaki-i sõita. Ütskõik määne pido Setomaal vai Võromaal oll’, kõik suurõmba ja eräle väikumba tii olli massinit täüs. Autidõ rida vinnü õkva nigu pääliinah tüüpäävä hummogu.
Taa oll’…
Parm tsuskas: ahvi läävä kuuli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
