Agendikampaania lätt vallalõ
Lõugahusõga «Kiil suust vällä!» kutsutas timahava huviliidsi üles nakkama võro keele agendis.
Joba neläs aasta kuts Võro instituut noid, kiä ei häbendä umma kiilt kõnõlda, nakkama võro keele agendis. Agent saa kanda rõnnamärki vai telli hindäle agendihammõ ja lupa võro keele nädälil (märdikuu edimäne täüsnätäl)…
Joba neläs aasta kuts Võro instituut noid, kiä ei häbendä umma kiilt kõnõlda, nakkama võro keele agendis. Agent saa kanda rõnnamärki vai telli hindäle agendihammõ ja lupa võro keele nädälil (märdikuu edimäne täüsnätäl)…
Tsooru rahvamajan astõ püüne pääle 45 küläpillimiist
9. süküskuu pääväl peeti Tsooru rahvamajan 17. küläpillimiihi päivä. Säändside päivi pidämine sai algusõ Oravalt Pähnä Külli iistvidämisel.
Sisseharinuid kokkusaamiisi om peetü mitmin küläkotussin. Kolm viimäst aastat om pidu kõrraldamist vidänü Kangsti küläselts. Seokõrd lei kampa ka Tsooru V-klubi,…
Sisseharinuid kokkusaamiisi om peetü mitmin küläkotussin. Kolm viimäst aastat om pidu kõrraldamist vidänü Kangsti küläselts. Seokõrd lei kampa ka Tsooru V-klubi,…
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Mürgü Marje Paganamaalt
Puulpäävä, 16. süküskuul and’ suvõl võro keele iistkõnõlõja ammõtit pidänü Saarõ Hipp (pildi pääl kural) Krabi kõrtsi iin ammõdi üle vahtsõlõ iistkõnõlõjalõ Mürgü Marjele.
Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje om kirotanu hulga võrokeelitsit näütemänge ja noid ka…
Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje om kirotanu hulga võrokeelitsit näütemänge ja noid ka…
Uma Pido kuts laulma naisi nurmõst ja miihi mõtsast
1. juunil 2024 tulõ Põlva Indsikurmun VI Uma Pido. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin üten ei tii, a tahtva Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda.
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii…
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii…
Jalgratta, seenekorvi ja spinninguga Võromaal
Sõidi minevä puulpäävä autoga Kesk- ja Veere-Võromaad pite ümbre. Oll’ mõnõn paigan tegemist. Taivan paistu suvinõ pääväkerä ja tõisi autosõitjit oll’ veidü.
Äkki näi: kats jalgrattamiist sõitva tii pääl. Tsipakõsõ ao peräst jälki kats rattasõitjat. Sis jäi silmä kats last, niisama jalgrattidõ…
Äkki näi: kats jalgrattamiist sõitva tii pääl. Tsipakõsõ ao peräst jälki kats rattasõitjat. Sis jäi silmä kats last, niisama jalgrattidõ…
Tootseni Toivo: ku om rassõ, sõs om kõgõ inämb nall’a vaia
Kirämiis TOOTSENI TOIVO (80), kiä pidä Rõugõn pensionipõlvõ, om valmis saanu vahtsõ mälehtüisiraamadu umast tüümehepõlvõst. Teemi Toivoga juttu vahtsõst raamatust, nal’ategemisest, a tsipakõsõ ka täämbädse ao elost ja poliitikast.
Näütät seo kuu lõpun umma mälehtüisiraamatut «Vene ajal võrsunu».…
Näütät seo kuu lõpun umma mälehtüisiraamatut «Vene ajal võrsunu».…
Kiri Võrolt. Latsõiä-häti pillakaar
Meil kõigil omma latsõpõlvõst üten saadu mustri ja haava. Suvõl lei festivalõl üten mitmõn tüütarõn ja jututsõõrin, kon pututõdi säändsit häti, miä köüdetü ka seksuaalsusõga.
Statistika perrä om egäst kümnest türtikust vähembält katsaga halvastõ ümbre käütü. Ka pall’o poisi olõ-i tuust päsnü. Tuuga tulõ…
Statistika perrä om egäst kümnest türtikust vähembält katsaga halvastõ ümbre käütü. Ka pall’o poisi olõ-i tuust päsnü. Tuuga tulõ…
Valmis sai Jõksi raamat
Minevä tõsõpäävä peeti Kanepi seldsimajan Hirvlaanõ Milvi vahtsõ raamadu «Jõksi raamat» näütämispito.
Raamatust saa lukõ Jõksi külä ja naabrikülli Kelläkülä, Heisri, Mõndsi, Naha, Piigandi, Karstõ ja Kaagri (Kaagvere) talodõ ja inemiisi inneskidse ao tähtsämbide tegemiisi kotsilõ.
Raamatun tuvvas arhiiviriioli päält rahva kätte vana koolimehe Tina Augusti käsikirälidse uurmisõ…
Raamatust saa lukõ Jõksi külä ja naabrikülli Kelläkülä, Heisri, Mõndsi, Naha, Piigandi, Karstõ ja Kaagri (Kaagvere) talodõ ja inemiisi inneskidse ao tähtsämbide tegemiisi kotsilõ.
Raamatun tuvvas arhiiviriioli päält rahva kätte vana koolimehe Tina Augusti käsikirälidse uurmisõ…
Kanepin, Põlvan ja Räpinäl saa kaia Saksamaa kunsti
Põlva maakunna kolmõn paigan – Kanepi seldsimajan, Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ja Räpinä luumismajan – saa kooni seo kuu lõpuni kaia Saksamaa Segebergi maakunna kunstnigõ töid.
Segeberg om jo ammust aost Põlva sõprusmaakund ja parhillanõ näütüs päälkiräga «Kunst on liikumine»…
Segeberg om jo ammust aost Põlva sõprusmaakund ja parhillanõ näütüs päälkiräga «Kunst on liikumine»…
Puukooli tüüseldsiliisiga Lätimaal huvireisil
Lätsimi puukooli tüüseldsiliisiga Lätti huvireisile. Buss tull’ hummoku puukooli platsi pääle.
Inne ku bussi jõvvimi, kuulimi koskilt korgõmbalt näugmist. Kaimi pedäjä otsa, kon istsõ must kass. Vähä oll’ iks valgõt kah. Ei tiiä, kas tedä aiõ sinnä repän, kes vaihõpääl platsi…
Inne ku bussi jõvvimi, kuulimi koskilt korgõmbalt näugmist. Kaimi pedäjä otsa, kon istsõ must kass. Vähä oll’ iks valgõt kah. Ei tiiä, kas tedä aiõ sinnä repän, kes vaihõpääl platsi…
Russowi kroonika. 2. jagu
Aadlirahva pulma, vakusõpidu, kirmassõ
Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik koon olli, tetti bankett, aga inne minti siski viil ratsutama – suuri ja rassõlt ehitüisi täkkõga, kellest egäüts massõ üle ütsä sälitise rükä, ja muud…
Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik koon olli, tetti bankett, aga inne minti siski viil ratsutama – suuri ja rassõlt ehitüisi täkkõga, kellest egäüts massõ üle ütsä sälitise rükä, ja muud…
Priinime lugu: Matteus
Täämbä (21. süküskuud) om sügüsene madissõpäiv, miä om pühendet apostli ja evangelist Matteusõlõ. Tõnõ madissõpäiv (24. radokuud) om pühendet tõsõlõ apostlilõ, kedä kutsutas Mattias. Mi traditsioonin omma kats nimme kokku sulanu. Madis, Mati, Mats, vanõmba traditsiooni Matu ja mitma tõsõ omma häste levinü, ollõn nii edenime ku ka talunimmi ja priinimmi alussõs. Näütüses priinimel Madisson om 353 kandjat.
Evangelist Matteusõ nimega õkva üttemuudu om priinimi Matteus, minkal om Eestin 71 kandjat. Seost…
Evangelist Matteusõ nimega õkva üttemuudu om priinimi Matteus, minkal om Eestin 71 kandjat. Seost…
Kodulämmi and’ rõõmsa meele
Olõ võrukõnõ, peri Kaika kuplidõ päält, kon üts mägi istsõ tõsõ kukil: ütel aol ollit orun, a kibõna ao peräst mäe otsan, kost paistsõ kavvõlõ. Säält olõgi üten saanu säändse mõtlõmisõ, et mustan murõn om õks hõpõ lootusõkipõn, mis päävä jäl pilve takast vällä…
Tossu Tilda pajatus
Võõras miis tutva kuhti seen
Seo jutu kõnõl’ mullõ umast noorõstpõlvõst üts tutva agronuum. Pääle EPA lõpõtamist saadõti tä ütte Võromaa sovhoosi noorõmbagronoomis. Tä oll’ kinä poiss ja tälle miildü nall’a tetä.
Ütel pääväl pidi nuur agronuum minemä tüüasjun pääväs Tartu liina. Et sõit alas’ hummogu väega varra, es nakka tä inne süümä, selle et tiidse tudõngiaost, et Tartun om üts kinä piimäsaal.
Agronuum läts’ piimäsaali sisse. Kotussit oll’, saal es olõ väega täüs.…
Seo jutu kõnõl’ mullõ umast noorõstpõlvõst üts tutva agronuum. Pääle EPA lõpõtamist saadõti tä ütte Võromaa sovhoosi noorõmbagronoomis. Tä oll’ kinä poiss ja tälle miildü nall’a tetä.
Ütel pääväl pidi nuur agronuum minemä tüüasjun pääväs Tartu liina. Et sõit alas’ hummogu väega varra, es nakka tä inne süümä, selle et tiidse tudõngiaost, et Tartun om üts kinä piimäsaal.
Agronuum läts’ piimäsaali sisse. Kotussit oll’, saal es olõ väega täüs.…
Muda Mari pajatus
Ettetiidmädä elo
Ma kuuli raadiost, et mõtsuh om seeneuputus. Kolm kuud tagasi kõnõli kõik, nii tiidjä ku vähämb tiidja, et seo aasta siini ei saa. No ja parhilla om vastapite. Kõgõpäält veeti jo põimukuul säläkorvõga mõtsast kuusõriiskit, sõs kikkasiini ja süküskuul porovikkõ. Olõ kuulnu nii mitotki inemist ütlemäh, et siinist om jo viländ.
Kae, taa elo omgi sääne, et sa tiiä-i, mis hummõn tulõ. Selle massa-i ette ikkõ. Tulõ võtta täämbäne päiv ja tenolik…
Ma kuuli raadiost, et mõtsuh om seeneuputus. Kolm kuud tagasi kõnõli kõik, nii tiidjä ku vähämb tiidja, et seo aasta siini ei saa. No ja parhilla om vastapite. Kõgõpäält veeti jo põimukuul säläkorvõga mõtsast kuusõriiskit, sõs kikkasiini ja süküskuul porovikkõ. Olõ kuulnu nii mitotki inemist ütlemäh, et siinist om jo viländ.
Kae, taa elo omgi sääne, et sa tiiä-i, mis hummõn tulõ. Selle massa-i ette ikkõ. Tulõ võtta täämbäne päiv ja tenolik…
Parm tsuskas: suvõ minek
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
