Õkva tulõ võro keele nätäl
Märdikuu edimädsel täüsnädälil, timahava sis 6.–12. märdikuul, peetäs võro keele nädälit. Säänest nädälit võtt Võro instituut iist joba 18. aastak.
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs, et timahava omma nädäli kavan innekõkkõ neosama suurõmba as’a, mis ka varrampa omma võro keele nädälil olnu. Inämb umakeelitsit…
Võro instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs, et timahava omma nädäli kavan innekõkkõ neosama suurõmba as’a, mis ka varrampa omma võro keele nädälil olnu. Inämb umakeelitsit…
Võrol peeti tiidüskonvõrentsi põlitsist ja rändäjist rahvist
27.–28. rehekuu pääväl peeti Võro instituudi egäaastagast õdagumeresoomõ konvõrentsi.
Timahavva kõnõldi põlitsist ja rändäjist rahvist, olõjist ja tulõjist, läbikäümiisist ja mõotuisist. Inemiisi rändämist kaeti innekõkkõ põlisrahvidõ ja aoluu näütel. Kõnõldi mi geene ja keele peritolust.
Ettekandidõga asti konvõrendsil…
Timahavva kõnõldi põlitsist ja rändäjist rahvist, olõjist ja tulõjist, läbikäümiisist ja mõotuisist. Inemiisi rändämist kaeti innekõkkõ põlisrahvidõ ja aoluu näütel. Kõnõldi mi geene ja keele peritolust.
Ettekandidõga asti konvõrendsil…
Kõiv pedäjätüve pääl
Olõ iks mõtõlnu, et petäi om sääne puu, et kasus pia egäsugudsõ maa pääl. A paistus, et kõiv om viil veidemb nõudlik: kasus õkva pedäjätüve pääl! Seo pildi pääl kasus kõiv vast nelä miitre korgusõl, miä tähendäs, et juurõ timäl kuigimuudu maa sisse ei jõvva.…
Kullanõ süküs om periselt käen
Sõbõr, kas tiiät, et süküs om tulnu,
om olnu mõnigi üü joba külm. . . .
Jah, süküs om periselt käen. Inämbüs puid omma lehe vallalõ lasknu ja maa paistus vällä sääne, nigu katnu tedä kõllanõ-rohilinõ-verrev-pruun põrmandurõivas. A pia lätt kõik valgõs, simunapäävä aigu jo kõrras läts’ki.
Om hingiaig. Vanastõ…
om olnu mõnigi üü joba külm. . . .
Jah, süküs om periselt käen. Inämbüs puid omma lehe vallalõ lasknu ja maa paistus vällä sääne, nigu katnu tedä kõllanõ-rohilinõ-verrev-pruun põrmandurõivas. A pia lätt kõik valgõs, simunapäävä aigu jo kõrras läts’ki.
Om hingiaig. Vanastõ…
Roosi Reijo: näe luulõt piaaigu egäl puul ja egäsugutsin olõmiisin
ROOSI REIJO om nuur kiränik, kinkal om ilmunu kats luulõkoko. Noist perämädsen omma kõik luulõtusõ Laanõ Triinul ümbre pantu ka võro kiilde. Katskeelidse kogo mõtõ tull’ Roosi Reijolõ tuust, et tä esi om Eesti ja Soomõ…
Tõsõ kundi otsast. Vallalõlaskmisõ vaiv
Mõnikõrd tulõ armsas saanuist tegemiisist vallalõ laskõ. Ku tunnõt, et mõni asi sinno inämb elon edesi ei vii, tulõ lõpõtamisõotsus tetä. Mul um olnu niimuudu paari spordialaga.
Tuu oll’ uma 30–40 aastat tagasi, ku ma võti perämäst kõrda Tartu maratoni numbrõ kaalast ja…
Tuu oll’ uma 30–40 aastat tagasi, ku ma võti perämäst kõrda Tartu maratoni numbrõ kaalast ja…
Kiri Taimaalt
Lõuna-Tai reisi alostus
Mu vaihtusperre man om umbõlõ äge tuu, et mu vaihtusesä taht alalõpmalda reisi, vahtsit kotussit kaia ja tuuläbi mullõ paigapäälist ello näüdädä, et ma saanu teedä, kuis inemise periselt eläse ja ummi egäpäävätsit toimõnduisi tegevä.
Mi autoreisi mõnusa tai muusikaga omma veenü minno väega pall’odõhe põnõvihe paikohe. Põhilidsõlt käümi umma kodoprovintsi Kanchanaburit piteh, miä om Tai õdagujaoh ja om siin üts suurõmbit provintsõ.
Seo om ka turistõ siäh populaarnõ tsihtkotus. Siiä tuldas kaema…
Mu vaihtusperre man om umbõlõ äge tuu, et mu vaihtusesä taht alalõpmalda reisi, vahtsit kotussit kaia ja tuuläbi mullõ paigapäälist ello näüdädä, et ma saanu teedä, kuis inemise periselt eläse ja ummi egäpäävätsit toimõnduisi tegevä.
Mi autoreisi mõnusa tai muusikaga omma veenü minno väega pall’odõhe põnõvihe paikohe. Põhilidsõlt käümi umma kodoprovintsi Kanchanaburit piteh, miä om Tai õdagujaoh ja om siin üts suurõmbit provintsõ.
Seo om ka turistõ siäh populaarnõ tsihtkotus. Siiä tuldas kaema…
Mõnistõ Mehkari kolmkümmend!
Mõnistõn om laulmises ja tandsmises, pillimängus ja näitemängu tegemises kokku käütü ammu enne tuud, ku rahvamaja valmis sai, ja tuustki om päält katsõkümne aasta.
Om ollu vääga häid ja vähä hõelambõid aigu, aga õks om vasta peet ka sis, ku tunnus, et enämb kuigi ei…
Om ollu vääga häid ja vähä hõelambõid aigu, aga õks om vasta peet ka sis, ku tunnus, et enämb kuigi ei…
Kats nädälit rassõt haigust
Tükk aigu jo kannahti kõtuvallu ja siitmine oll’ kõrrast är. Süvvä kah es saa häste.
Ütspäiv sai mul tuust kannahtamisõst viländ ja lätsi EMOhtõ. Sääl tsilgutõdi, võeti proovi ja tetti egäsugutsit uurmiisi. Kõgõ kimmämb oll’ kompuutri vastus, kon viga nätä. Siist ja säält oll’ viil paar vähämbät vika kah vällä tulnu ja sis saiõgi diagnoosi: halvaloomulinõ kasujahädä. Katõ nädäli peräst pidi viil tettämä sondiga soolõ seestpuult kaeminõ.
Tulli kodo ja mõtli:…
Ütspäiv sai mul tuust kannahtamisõst viländ ja lätsi EMOhtõ. Sääl tsilgutõdi, võeti proovi ja tetti egäsugutsit uurmiisi. Kõgõ kimmämb oll’ kompuutri vastus, kon viga nätä. Siist ja säält oll’ viil paar vähämbät vika kah vällä tulnu ja sis saiõgi diagnoosi: halvaloomulinõ kasujahädä. Katõ nädäli peräst pidi viil tettämä sondiga soolõ seestpuult kaeminõ.
Tulli kodo ja mõtli:…
Sulbi külätiatri esindüs Tuneesiä ello ja luudust kaeman
Edimält kävemi Djerba saarõ pääl maailma kõgõ suurõmban krokodillikasvandusõn. Sääl oll’ päält 650 krokodilli. Nuu kaiva meid suu ammulõ. Perän tull’ vällä, et näile om innegi inemist näüdätü, suu olliva ammulõ termoregulatsiooni peräst.
Reisi tõõsõl poolõl lätsimi Atlasõ mäki…
Reisi tõõsõl poolõl lätsimi Atlasõ mäki…
Russowi kroonika. 5. jagu
Mõnõ paralleeli täämbädse aoga
Poola kuningas võtsõ Liivimaa asja tõsitsõlõ ja 1582. aasta 15. jaanuaril tetti rahu, kon vinläne ütel’ Liivimaast Poola kasus vallalõ. Kuna Poola sai nüüd võitja au hindäle, tulõtas Russow miilde, määnest vaiva ja kullu oll’ ruutslaisil Liivimaal ollu ja kõik tuu vaiv läts’ näil vasta taivast. Seokõrd. Peränpoolõ es lähä, aga sis es olõ Russowit.
Päämine tarkus kõrva takka pandmises om tuu, et Eesti- ja Liivimaal lövvüs toetajiid…
Poola kuningas võtsõ Liivimaa asja tõsitsõlõ ja 1582. aasta 15. jaanuaril tetti rahu, kon vinläne ütel’ Liivimaast Poola kasus vallalõ. Kuna Poola sai nüüd võitja au hindäle, tulõtas Russow miilde, määnest vaiva ja kullu oll’ ruutslaisil Liivimaal ollu ja kõik tuu vaiv läts’ näil vasta taivast. Seokõrd. Peränpoolõ es lähä, aga sis es olõ Russowit.
Päämine tarkus kõrva takka pandmises om tuu, et Eesti- ja Liivimaal lövvüs toetajiid…
Priinime lugu: Küünal
Seod nimme kand Eestin 36 inemist. Tegünemise kotussit om viis, a päämidselt om alalõ püsünü katõ Võrumaa kotussõ priinimi. Vahtsõn kiräviien kujul Küünal naati taad nimme kirutama umbõs 20. aastagasaa alustusõn.
Kaagri mõisan Kanepi kihlkunnan panti joba 1809. aastagal seo nimi vanan kiräviien kujul Künal. Nime saaja olli viis velle ja imä Kovata talun, tuus aos jo koolnu Kovata Kustavi perekund.
Koigu mõisan Urvastõ kihlkunnan panti 1820. aastil sama nimi Künal. Nime saaja…
Kaagri mõisan Kanepi kihlkunnan panti joba 1809. aastagal seo nimi vanan kiräviien kujul Künal. Nime saaja olli viis velle ja imä Kovata talun, tuus aos jo koolnu Kovata Kustavi perekund.
Koigu mõisan Urvastõ kihlkunnan panti 1820. aastil sama nimi Künal. Nime saaja…
Kink puult vai kink vasta?
Ma olõ umma Piitret tundnu jo 58 aastakka, a mõnõ jutu, mis ammu kuultu ja mis jo unõhtunu, tulõva mõnikõrd vahtsõst miilde.
Mu vanõmba ja tõõsõ sugulasõ puhkasõ Võro ja Vahtsõliina surnuaial, a timä imä tädi ja mi tütrekene omma Tal’nan Rahumäe kalmuaian. Sääl om meilegi…
Mu vanõmba ja tõõsõ sugulasõ puhkasõ Võro ja Vahtsõliina surnuaial, a timä imä tädi ja mi tütrekene omma Tal’nan Rahumäe kalmuaian. Sääl om meilegi…
Esäpäävä äpärdüs
Minevä aastak peeti meil märdikuun koolin esäpäivä. Tuul puhul kutsõmi esä kuuli ja võtimi näidega üten tüütarrist ossa.
Inne saali minekit andsõ oppaja meile lipukõsõ kätte. Lipuvärmi perrä anti kõigilõ teedä, määndsen järekõrran mi tüütarri läbi tegemä nakkami. Kokko oll’ neli tüütarrõ: robootika, sport, söögitegemine ja laul-tands.
Ku ollimi esäga söögitegemise opitarrõ lännü, juhtugi tuu äpärdüs. Sääl opati viguriga võiuleevä tegemist. Tuu tähendäs, et näütüses vorstist ja kurgist saa leevä pääle näo vai…
Inne saali minekit andsõ oppaja meile lipukõsõ kätte. Lipuvärmi perrä anti kõigilõ teedä, määndsen järekõrran mi tüütarri läbi tegemä nakkami. Kokko oll’ neli tüütarrõ: robootika, sport, söögitegemine ja laul-tands.
Ku ollimi esäga söögitegemise opitarrõ lännü, juhtugi tuu äpärdüs. Sääl opati viguriga võiuleevä tegemist. Tuu tähendäs, et näütüses vorstist ja kurgist saa leevä pääle näo vai…
Tossu Tilda pajatus
Kompress haigõlõ latsõlõ
Minevä aastasaa 70. aastidõ lõpun ja 80. algusõn oll’ kolhoosõn põhjust pito pitä, selle et täüs sai 30 aastat kolhoosikõrda. Seo jutukõnõ kõnõlõs üte Võromaa kolhoosi juubõlist.
Kolhoos oll’ küländki pall’o arõnu. Oll’ rahvast, maad ja varra, nigu laul ütel’. Ettenättül pääväl oll’ rahvas klubin kuun. Kõgõpäält pääväkangõlasõ, uma rahvas. Sis suurõmba ülembä rajooni juhtkonnast. Hulga oll’ kutsutu ka naabrikolhoosi inemiisi, lisas sõpruskolhoosist Lätimaalt.
Muusikat tekk’ üts vanõmba põlvõ laulja ja nuu,…
Minevä aastasaa 70. aastidõ lõpun ja 80. algusõn oll’ kolhoosõn põhjust pito pitä, selle et täüs sai 30 aastat kolhoosikõrda. Seo jutukõnõ kõnõlõs üte Võromaa kolhoosi juubõlist.
Kolhoos oll’ küländki pall’o arõnu. Oll’ rahvast, maad ja varra, nigu laul ütel’. Ettenättül pääväl oll’ rahvas klubin kuun. Kõgõpäält pääväkangõlasõ, uma rahvas. Sis suurõmba ülembä rajooni juhtkonnast. Hulga oll’ kutsutu ka naabrikolhoosi inemiisi, lisas sõpruskolhoosist Lätimaalt.
Muusikat tekk’ üts vanõmba põlvõ laulja ja nuu,…
Muda Mari pajatus
Hää elo vai?
Ma kuuli raadiost, et kalamehe ei piäki inämb vaklu konksi otsa topma. Tiiä-i kas õngõgi vaia lätt. Nüüd om ant vahtsõnõ kõrraldus, et kalamiihil om mere vai järve pääle kalalõ minekis vaia äppi. Äpp om sääne vitin, miä käü nutitelehvoni sisse. Nutiktelehvon on jälki sääne vitin, miä ütles ette, midä piät tegemä. Nigu tuu tii juhatamisõ asi. Telehvon ütles, et piät siist är käändmä, sõs saa õkvampa, a perüselt olõ-i…
Ma kuuli raadiost, et kalamehe ei piäki inämb vaklu konksi otsa topma. Tiiä-i kas õngõgi vaia lätt. Nüüd om ant vahtsõnõ kõrraldus, et kalamiihil om mere vai järve pääle kalalõ minekis vaia äppi. Äpp om sääne vitin, miä käü nutitelehvoni sisse. Nutiktelehvon on jälki sääne vitin, miä ütles ette, midä piät tegemä. Nigu tuu tii juhatamisõ asi. Telehvon ütles, et piät siist är käändmä, sõs saa õkvampa, a perüselt olõ-i…
Parm tsuskas: kiil suust vällä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
