Tükk luulõst ja inemiisist
7. joulukuul jõud Võro liinan Kreutzwaldi muusõumin püüne pääle MTÜ Müüdud Naer vahtsõnõ tiatritükk «Uni nihutab piire». Lavastaja Tagametsa Tarmo om tuu kokko säädnü Kaplinski Jaani loomingu ja eloliidsi juhtumiisi perrä ja võtt luubi ala kunstiinemise süütundõ ütiskunna ja tõisi inemiisi iin.
«Naksi taad asja vallalõ…
«Naksi taad asja vallalõ…
Vällä om hõigat «Mino Võromaa 37»
Võro instituut om vällä kuulutanu 37. latsilõ ja nuurilõ mõtõldu võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa». Tähtaig om 2024. aasta radokuu 17. päiv.
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saa valli viie teema hulgast, a kirota või ka…
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saa valli viie teema hulgast, a kirota või ka…
Tsihiotsmisõpäiv Räpinäl
Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 9. joulukuul Räpinäl.
Päävä alostus om kell 11 Räpinä aiakooli man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Räpinä kihlkunna laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ…
Päävä alostus om kell 11 Räpinä aiakooli man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Räpinä kihlkunna laulumäng, päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ…
Vahtsõnõ segäkuur Põlvan
23. märdikuul tekk’ Põlva kultuurikeskusõn edimäst pruuvi vahtsõnõ pia 50pääline segäkuur.
Pruuvõ naatas tegemä neläpäävä õdagidõ ja koori tsihis om kassu suurõs ja väega hääs segäkooris. Kuuri juhendasõ Jõgi Riivo ja Hainsoo Meelis.
Häiel lauljil om viil võimalik mano tulla. Teedüst saa meiliaadrõssi kultuur@kultuurikeskus.ee päält.
UL
Illusõ…
Pruuvõ naatas tegemä neläpäävä õdagidõ ja koori tsihis om kassu suurõs ja väega hääs segäkooris. Kuuri juhendasõ Jõgi Riivo ja Hainsoo Meelis.
Häiel lauljil om viil võimalik mano tulla. Teedüst saa meiliaadrõssi kultuur@kultuurikeskus.ee päält.
UL
Illusõ…
Võro maakunna haridusfestival
Minevä riidi peeti Väimälän Võromaa haridus- ja tehnoloogiakeskusõn edimäst Võro maakunna haridusfestivali. Päävä mõtõ oll’ härgütä inemiisi opma ja anda näile teedüst opmisvõimaluisi kotsilõ. Kokko võtt’ pääväst ossa ligi 600 esi vannusõn opmishuvilist.
Festivalipäävä lõpõt’ muusik Kalkuna Mari, kiä uman kontsõrt-loengun kõnõl’ tuust, kuis om…
Festivalipäävä lõpõt’ muusik Kalkuna Mari, kiä uman kontsõrt-loengun kõnõl’ tuust, kuis om…
Jouluprogrammi Mõnistõ ja Karilatsi muusõumin
Nigu aasta lõpun õks, pakva muusõumi ka timahava programmõ, kon saa tutvust tetä jouluao kombidõga.
Mõnistõ talorahvamuusõumin tetäs joba 27. kõrda valla päkapikumaa. Küläliisi võtt vasta joulusokk, kiä avitas sõidust kangõs jäänüt kihhä sirota ja kõnõlas rehetarõn talorahva joulõst. Pääle tuud juvvas välän tsäid ja valõtas õnnõ. Edesi uut mõisaprovva kõiki latsi umma salongi meisterdämä ja lõpus tulõ latsilõ ka jouluvana, kiä tuu pakkõ.
Mõnistõ muusõumi jouluprogramm käü…
Mõnistõ talorahvamuusõumin tetäs joba 27. kõrda valla päkapikumaa. Küläliisi võtt vasta joulusokk, kiä avitas sõidust kangõs jäänüt kihhä sirota ja kõnõlas rehetarõn talorahva joulõst. Pääle tuud juvvas välän tsäid ja valõtas õnnõ. Edesi uut mõisaprovva kõiki latsi umma salongi meisterdämä ja lõpus tulõ latsilõ ka jouluvana, kiä tuu pakkõ.
Mõnistõ muusõumi jouluprogramm käü…
EsRep tembutas jäl: lahja energiä
Eesti Energia saat’ kirä: vahtsõst aastast nä inämb arvõ saatmisõ ja muu as’aajamisõ man Eesti nimme ei pruugi, omma edespite Enefit. Ma väega võõrit kiili ei mõista, a mu jaos tulõ tuu vahtsõ nime man köüdüs sõnnoga energiä ja lahja, vai sis tõõsõ…
Häniläne: häädüse ja huulmisega muudõtas hinnäst ja maailma parõmbas
HÄNILÄSEL om vällä tulnu vahtsõnõ luulõraamat. Uurimi, midä kiränik kõnõlõs umast loomingust ja ilmaelost ülepää.
* * *
Andsõti vällä luulõtuisi kogo «Tõsõ mu maailman». Midä säält raamatust löüdä või?
Taa om luudusluulõtuisi raamat. Säält või löüdä murõt…
* * *
Andsõti vällä luulõtuisi kogo «Tõsõ mu maailman». Midä säält raamatust löüdä või?
Taa om luudusluulõtuisi raamat. Säält või löüdä murõt…
Kiri Taimaalt
Lõuna-Tai reis lätt edesi
Kõnõlõ edesi tuust, kuis ma uma vaihtusperrega Lõuna-Taih käve.
Kätte oll’ joudnu reisi kolmas päiv ja mi otsusti minnä loodsiguretkele Krabi provintsi. Krabi om üts inämb käütüid turismiprovintsõ Taimaal, kuulsa ummi hingematvalt ilosidõ saari poolõst, midä miiki loodi uma silmäga är nätä.
Meid avit’ loodsigu pääle üts paigapääline naarusuuga miis. Tä sõidut’ meid pääväst helkelevät merevett piteh edimädse saarõni, koh saimi varba vette tsusada ja karmani värviliidsi merekarpõ täüs kor’ada. Mu vaihtussõsar…
Kõnõlõ edesi tuust, kuis ma uma vaihtusperrega Lõuna-Taih käve.
Kätte oll’ joudnu reisi kolmas päiv ja mi otsusti minnä loodsiguretkele Krabi provintsi. Krabi om üts inämb käütüid turismiprovintsõ Taimaal, kuulsa ummi hingematvalt ilosidõ saari poolõst, midä miiki loodi uma silmäga är nätä.
Meid avit’ loodsigu pääle üts paigapääline naarusuuga miis. Tä sõidut’ meid pääväst helkelevät merevett piteh edimädse saarõni, koh saimi varba vette tsusada ja karmani värviliidsi merekarpõ täüs kor’ada. Mu vaihtussõsar…
Kae, miä üteľ!
«Eesti riigi põhisäädüsen ei olõ juttu efektiivsüsest, a tuust, et riik piät hoitma alalõ rahvusõ, keele ja kultuuri. Kas tuu man saa vällä minnä efektiivsüse pääle? Mõni uurminõ näüdänü kimmäle, et tegüsämb olnu Eesti üleminek inglüse keele ja ameeriga kultuuri pääle. Õnnõs ei olõ mi tollõni viil jõudnu.»
Rõugõ miis Tootseni Toivo kommõntiirsõ Moľovihun Arenguseire Keskuse uuringut «Koolide ja koolivõrgu efektiivsus».
Rõugõ miis Tootseni Toivo kommõntiirsõ Moľovihun Arenguseire Keskuse uuringut «Koolide ja koolivõrgu efektiivsus».
Kauba kõrdasäädjä tüü jäi ostjilõ silmä
Minevä rehekuu tõsõn poolõn saisahti Põlva Maksimarketin vurdsujuukõ riiolidõ man ni kai Coca-Cola pudõliid. Pääst käve läbi mõtõ, et määndsel saalitüütäjäl nii pall’o aigu om, et herrä-monkiliku moodu perrä joogi riioli pääle säädi.
Paar tunni ildamba trehvsi Mol’ovihun «Põlva kodaniku» grupin kaema…
Paar tunni ildamba trehvsi Mol’ovihun «Põlva kodaniku» grupin kaema…
Mesimummu majan peetäs võro kiilt avvu seen
Tereh, armsa latsõkõnõ,
tereh ütles tsirgukõnõ,
mängolust ja rõõmsa miil
hoitva üten võro kiilt.
Põlva Lepatriinu latsiaia Mesimummu majan peeti võro keele nädälit ja mi süämeas’as omgi alalõ hoita uma kodokandi kiilt, kultuuri ja kombit. Majan olli mitmõsugumadsõ tegemise, mille iistvidäjä olli keelepesäoppaja.
Latsiaiamaja suuril mesimummõl…
tereh ütles tsirgukõnõ,
mängolust ja rõõmsa miil
hoitva üten võro kiilt.
Põlva Lepatriinu latsiaia Mesimummu majan peeti võro keele nädälit ja mi süämeas’as omgi alalõ hoita uma kodokandi kiilt, kultuuri ja kombit. Majan olli mitmõsugumadsõ tegemise, mille iistvidäjä olli keelepesäoppaja.
Latsiaiamaja suuril mesimummõl…
Priinime lugu: Kreevald
Seol nimel om Eestin 37 kandjat, nime vannamuudu kujul – Krevald – om kandjit viil rohkõmbki – 47. Priinimi algkujul Krewald panti õnnõ ütele suguvõsalõ Urvastõn Vahtsõ-Antsla mõisan. Tuudaigu elli nime saaja Soe, Kiisa ja Kubja-Hinni tallõn. Nime saanu neli velle olli Toku Hanni (Tokko Hain) poja.
Mille näile seo nimi panti, olõ-i lõpuni selge. Küll om teedä, midä nimi tähendäs. Saksa keele sõna Krähe [kree] ’varõs’ ja Wald ’mõts’ andva kokkupantult…
Mille näile seo nimi panti, olõ-i lõpuni selge. Küll om teedä, midä nimi tähendäs. Saksa keele sõna Krähe [kree] ’varõs’ ja Wald ’mõts’ andva kokkupantult…
Kodo ja kodokotus
Miä tege inemise kotost peris kodo? Vai kodokotussõ.
Mino jaos piät elämine esi kõrran olõma, tuu vasta ma ei saa. Et rõiva ei ripnõsi tii pääl vai tolmutordi laen. Sääl piät kipõn kunsti saina pääl saisma. Ilma raamatilda ei mõista ma külh ellä, nuu piät olõma. Ütesõnaga…
Mino jaos piät elämine esi kõrran olõma, tuu vasta ma ei saa. Et rõiva ei ripnõsi tii pääl vai tolmutordi laen. Sääl piät kipõn kunsti saina pääl saisma. Ilma raamatilda ei mõista ma külh ellä, nuu piät olõma. Ütesõnaga…
Linda
Kes käävä muusigakoolin vai omma sääl käünü, tiidvä vast, et ei olõ sääl elo kerge. Ja ku viil oppaja kah tikõ juhtus olõma, ei peetä sääl kuigi kavva vasta.
A meil omma luu hoobis vastapite. Mi solfedþo-oppaja Linda om üts väega vahva provva. Tuud ei või kül kunagi teedä, kas täl om hää tujo vai ei. Ku tä tujo om hää, sis halõstas tä mi pääle ja jätt halva hinde asõmõl paprõ puhtas. A ku…
A meil omma luu hoobis vastapite. Mi solfedþo-oppaja Linda om üts väega vahva provva. Tuud ei või kül kunagi teedä, kas täl om hää tujo vai ei. Ku tä tujo om hää, sis halõstas tä mi pääle ja jätt halva hinde asõmõl paprõ puhtas. A ku…
Kalevi korvpallimängjä
Mi pere om rõõmus ja hoit ütte, a spordiga om lugu nii ja naa. Ma mõtlõ sporditegemist. A ku vanastõ televiisorin määndsegi mängu olli, sis iks kaimi. Kõgõ inämb miildü meile kaia Kalevi korvpallimängmist. Pereesä võtsõ söögipordsu kätte ja istut’ hinnäst teleka ette. Kolm latsõpabulat teivä tuudsamma. Ja sis läts’ süümises ja vahtmisõs.
Ku latsõ suurõmbas kasvi, tull’ vällä, et nä arvssi umal aol, et kõiki noidõ unodõ nimi, kiä platsi pääl…
Ku latsõ suurõmbas kasvi, tull’ vällä, et nä arvssi umal aol, et kõiki noidõ unodõ nimi, kiä platsi pääl…
Tossu Tilda pajatus
Ooda noh!
Täämbädsel aol om Vikerraadion egä neläpäiv saadõ «Vahtsõmbat Võromaalt» ja tõisil päivil omma saatõ tõisist paigust. A paigapäälitsit raadiosaatit om tettü varrampa kah.
Paikligõ raadiosaatidõ kuldaig oll’ 1970. aastil. Vanõmbist tegijist olli kuulsamba Kooli Ott ja Anniko Silver. Rahvalõ nuu saatõ ja poisi miildü. Mõnõ näist võtsõva kül kõvastõ viina, a nä kõnõli lihtsäle egäpäävätsest elust ja tüüst ja es pillu nii väega parteiloosungiid, midä inämbüsen tõisin raadiosaatin ette tull’.
Paigapäälitsit saatit tetti…
Täämbädsel aol om Vikerraadion egä neläpäiv saadõ «Vahtsõmbat Võromaalt» ja tõisil päivil omma saatõ tõisist paigust. A paigapäälitsit raadiosaatit om tettü varrampa kah.
Paikligõ raadiosaatidõ kuldaig oll’ 1970. aastil. Vanõmbist tegijist olli kuulsamba Kooli Ott ja Anniko Silver. Rahvalõ nuu saatõ ja poisi miildü. Mõnõ näist võtsõva kül kõvastõ viina, a nä kõnõli lihtsäle egäpäävätsest elust ja tüüst ja es pillu nii väega parteiloosungiid, midä inämbüsen tõisin raadiosaatin ette tull’.
Paigapäälitsit saatit tetti…
Muda Mari pajatus
Panõ tähele!
Ma kuuli raadiost, et eestläse omma tiatrirahvas. Nurisõsõ külh, et piledi omma kalli, a iks tahtva är kaia kõik suvõtükü ja talvõlgi om rassõ tiatripiletit saia. A minkagiperäst om kõrrast inämb tiatrisaali päsnü inemiisi, kiä periselt tahaki ei etendüst kaia. Eski om vällä hõigat lausõ: «Panõ tähele, et olõt tiatrih!» Võiolla ommaki nuu mõtsah ja rabah olnu etendüse pandnu inemiisi unõhtama, et tiatrisaalih ei süvvä, ei kõnõlda umavaihõl ni ei näpotõda…
Ma kuuli raadiost, et eestläse omma tiatrirahvas. Nurisõsõ külh, et piledi omma kalli, a iks tahtva är kaia kõik suvõtükü ja talvõlgi om rassõ tiatripiletit saia. A minkagiperäst om kõrrast inämb tiatrisaali päsnü inemiisi, kiä periselt tahaki ei etendüst kaia. Eski om vällä hõigat lausõ: «Panõ tähele, et olõt tiatrih!» Võiolla ommaki nuu mõtsah ja rabah olnu etendüse pandnu inemiisi unõhtama, et tiatrisaalih ei süvvä, ei kõnõlda umavaihõl ni ei näpotõda…
Parm tsuskas: kokkohoitmisõ advent
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
